Nüüd justkui tarvis lugeda neid päeva tagurpidi. Tahaks koju, tahaks puhata. Tahaks mitte olla koguaeg kättpidi 320 kraadises ahjus. Põletushaavad ei saa enne tervekski, kui juba uus on olemas. K.E-l tuli lahe mõte, et teeme iga hommik enne algust pilti oma puhastest/räpastest riietest. Eks need illustreerivad ka päevast olukorda. Tööd ikka palju, tööd lastakse teha ikka usinasti. Ei saa mitte kurta.
Nii kui härra peakokk majast lahkus, sai meie laev kokku jäämäega ja hakkas uppuma. Enne minekut andis meile tagasiside lehekesed ka tagasi ja oi! ta oli lahke ja armas meiega.
Õhtu oli nii draamat ja korralagedust täis, et isegi Idir (meie Rõõmurull) hakkas närvi minema kahe noore kuke omavahelise võimuvõitluse peale. Tee süüa ja ära lollita.
Ja meie maja draama jätkub. Ikka terve päev oli jama nendega. Väike ülemus otsustas mitte tööle tulla ja jättis meid jääkülma vette vilet haledalt puhuma. Kõik on otsas ja kusagilt juurde ei tule. Õnneks ei olnud peale lõunat palju rahvast enam tulemas ja Idir, kes oli seitsmest saadik jooksma pidanud, lasti kell 18 koju. Sain seega tema punkti endale ja tegin eelroogasid, magustoite ja neid taignas kalu. Oma putkast ikka hästi kaugele kolitud.
Oh, kus oli ideaalne päev. Öösel lasti magada, hommikul jõudsime igale ümberistumisele täpselt ja ilma probleemideta. Westminster Bridge oli pooltühi, saime ilma toppamiseta üle jalutada. Päike paistis ja kole tuul andis päevaks armu. Kaup oli tööle jõudnud, asjad olid olemas. Laeval oli kapten. Võimuvõitlust ei olnud. Üllatavalt polnud saal kordagi rahvast täis. Õhtul jäi veelgi vaiksemaks. Saime juttu ajada ja veel asju uurida, et kuidas ja mismoodi. Õhtul saime koju ka nagu lepase reega, tund aega varem minema, sest laupäeval olime tund kauem abis. Ainult üks asi oli pahasti. Ei Aldi ega Asda taha müüa visplit.
Silmad võttis viimane minek niiskeks. Poisid olid nii armsad. Idir ütles veel viimased sõnad, mis tuleks ikka kirja panna: "You were not trainees, you worked very hard. Thank you, guys." ("Te polnud praktikandid, te tegite palju tööd. Aitäh.")
Tegime veel enne minema lendamist oma kallite poistega pilti!
Suured tänud neile, et jaksasid meie küsimustele vastata ja alati probleemidele lahenduse leida.
Peakokk Bruno kahjuks jälle puhkusel.