1. nädal

Saabumine

Lennureis oli ilusasti graafikus, saime maha ja oh imet! Päike paistab ja ilm on soe, hakka või jooksma ümber poe. Piirikontrollis päriti igasuguseid küsimusi, lahe onuke sattus meile. Taksoga sai päris osavalt maja ette, ees ootas koordinaator, kes joosutas meid korteris ja näitas kõike, mida vaadata oli.

Nii kui korraks pepuke maha pandud sai, hakkasid kõhud korisema. Teekond sai ettevõetud lähima Tesco suunal. Enne poodi hakkas silma türklaste söögikohake. 6 naela ja kõht punnis. Proovisin nende kanakebabi. Väga maitsev oli, portsjon lihtsalt ilmatu suur. Kindlasti plaanis meil minna tagasi.

Pärast nuumamist jalutasime edasi poe poole. Saime igast kraami, hommikusöögiks, snäkid, sussid ja kõige olulisemalt: kohvi. Ju edaspidi saab sinna veel oma raha matta.

Esimene päev

Mida kõike huvitavat sul teha ei lasta. Sous chef näitas, kuidas asjad käivad ja pani lihtsalt tööle.

• Koorisime XXXL kartulit
• Tükeldasin kartulipudru jaoks kartulid parajamaks
• Kuklid kolmeks, ürdivõi peale
• Šampinjonid viiludeks ja sektoriteks
• Brokkoli tükeldamine
• Flatbread tükkideks
• Tegin pizzat
• Täitsin kastmepudeleid
• Serveerisin magustoitu
• Sildistasin (ja ohtralt)
• Täitsin anumaid
• Jälgisin toidu valmistamist/serveerimist
• Aitasin serveerida lisandeid/magustoite

Teine päev

Nägin ära peakokk Bruno, päris muhe sell. Hea tuju, ilmselt jäi meiega rahule, sest ajud olid pidevalt ikka töökorras. Tegi meile pikema maja ringi, küsis koguaeg, et miks sa seda praegu teed ehk pani mõtlema oma tegevuse mõttele.

Poisid köögis olid veidi rohkemgi üles sulanud. Isegi Tiugu viskas nalja ja naeratas. Õhtul lasti meid täitsa ilma järel vaatamiseta asju ajama ja toite valmistama: mina oma pizzadega ja K.E pastaga. Ka ülejäänud personal oli muhe seltsiline. Tänane juhataja Maria tahtis suhelda ja kurtis meile oma mure eelmiste praktikantide kohta. Tore, et koordinaator suutis talle ikka augu pähe rääkida, et ta meid võtaks. Tuli ka välja, et kaks töötajat on naabrid, Lätimaalt. Väike ülemus käis päeval torkimas ja nalja viskamas. Leopold toitis oma tulevast naist väga hästi.

Kokkuvõtvalt oli lahe päev. Kahju ainult, et suur ülemus on nüüd tänasest puhkusel ja rohkem meie ajude olemas olu ta kontrollida ei saa.

Neljas päev

Pühapäev ja tegemist hulgi. Ei saanudki täna ainult musta tööd teha, hoopis sai täitsa süüa teha. Otsisin vabadel hetkedel ikka juurde midagi, et teisi aidata. Alati öeldakse aitäh. Vene keelt sai ühe abitöölisega usinasti harjutada, Saša on muhe mehike. Poistega on ka iga päev lahedam, tahavad õpetada ja muidu nalja visata. Positiivne tagasiside on kah alati teretulnud.

Eredaim hetk oli, kui omanik sööma tuli koos Jeremy Corbyniga (praeguse peaministri vastaspartei juht). Sain neile isegi midagi meisterada, juhiseks anti: tee nii korralikult kui võimalik, et näeks ikka ilus välja. Uhke värk, personal oli väga hoogu täis. Üks käis lausa selfiet tegemas enne tema lahkumist.

Kaks päeva veel siputamist ja siis saab lõpuks turisti mängida. Üks kokapoiss pakkus, peale oma päevast tööd, meile linna tuuri oma autoga. Eks kasutame võimaluse ära ka.

Viies ja kuues päev

Päevad päris sarnased. Sai teha tööd, ise juba otsida, mida tarvis. Poisid järjest vallatumad. Eile tahtis väike ülemus toidusõda alustada. Toored munad on lahedad, kui nendega pihta saad. K.E naerab mind, sest ma hakkan nende lollustele vastu. Viimasel päeval hakkasin nende kööki tulnud tellimusi veidi välja kutsuma. Ainult abiks olemise eesmärgil.

Igatahes oli lahe nädal ja midagi väga tagumikku ei suutnud keerata. Vabad päevad lähevad turisti mängides ilmselt kiirelt, kuid ilmad peaksid päikest täis olema ja see ju väga meeldiv. D-vitamiini saab juba veidi kätte, UV indeks 1. Lähen koju hoopis päevitusega.