Uuringute läbiviimine koolikeskkonnas on vastutusrikas tegevus, mis nõuab hoolikat ettevalmistust ja eetiliste põhimõtete järgimist. Käesolev juhend pakub praktilisi nõuandeid, kuidas viia läbi uuringuid, mis austavad õpilaste õigusi ja heaolu, järgivad andmekaitse nõudeid ning annavad väärtuslikku infot hariduse edendamiseks.
Nõusoleku hankimine on uuringu läbiviimisel kõige olulisem samm, mis nõuab hoolikat planeerimist ja täpset lähenemist. Kõige olulisem põhimõte, mida peate meeles pidama, on see, et nõusolek peab alati olema positiivne. See tähendab, et uuringus saavad osaleda ainult need inimesed, kes on selgelt ja aktiivselt oma nõusoleku andnud. Negatiivne nõusolek, kus eeldatakse, et kõik osalevad ja ainult need, kes on vastu, peavad reageerima, on Euroopa andmekaitse seaduste, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse ehk GDPR-iga vastuolus.
Nõusoleku hankimise protsess algab alates 01.10.2025 uute reeglite järgi, mis arvestavad noorte vanust ja uuringu iseloomu. Esimene samm on informatsiooni edastamine kõigile potentsiaalsetele osalejatele või nende seaduslikele esindajatele. See tähendab, et peate saatma põhjaliku ja selge teabe uuringu kohta kõigile neile, keda soovite uuringusse kaasata. Kui tegemist on alla 15-aastaste lastega, saadetakse informatsioon nende vanematele. Kui tegemist on vähemalt 15 aastat vanuste noortega, saadetakse informatsioon neile endile, välja arvatud erandjuhtudel, nagu füüsilise sekkumisega uuringud, kus informatsioon läheb vanematele kuni noore 18.eluaastani. Informatsioonis peab kasutama selget ja vanusele vastavat keelt, mis on arusaadav kõigile adressaatidele. Vältida tuleb keerulist terminoloogiat ja juriidilist žargooni.
Teine samm on nõusoleku küsimine õigel viisil. Pärast seda, kui olete informatsiooni edastanud, paluge kõigil, kes soovivad uuringus osaleda, anda selge ja ühemõtteline nõusolek. See nõusolek peab tulema õigelt isikult, sõltuvalt osalejate vanusest ja uuringu tüübist. Kui osalejad on vähemalt 15 aastat vanad ja tegemist on tavalise uuringuga, annavad nad ise nõusoleku. Kui osalejad on alla 15- aastased, annab nõusoleku nende lapsevanem või seaduslik eestkostja. Füüsilise sekkumisega uuringute puhul, nagu vereproovide võtmine või ravimiuuringud, annab lapsevanem nõusoleku kuni lapse 18.eluaastani, isegi kui noor on juba 15 või vanem. Vaimse sekkumisega uuringute puhul, mis käsitlevad tundlikke või traumeerivaid teemasid, võib vähemalt 15 aastat vana noor küll ise nõusoleku anda, kuid sellisel juhul peab uuringul olema eetikakomitee kooskõlastus.
Kolmas samm on nõusolekute dokumenteerimine. Kõik saadud nõusolekud tuleb hoolikalt koguda ja säilitada. Iga nõusoleku juures peab olema märgitud kuupäev ja allkiri, mis tõendab, et nõusolek on antud. See dokumentatsioon on oluline mitte ainult seadusliku nõude täitmiseks, vaid ka selleks, et hiljem oleks võimalik tõendada, et kõik osalejad on oma nõusoleku vabatahtlikult ja teadlikult andnud. Nõusolekud tuleb säilitada turvalises kohas, kus need on kaitstud volitamata juurdepääsu eest.
Neljas ja viimane samm on osalejate kindlaksmääramine. Pärast nõusolekute kogumist on täiesti selge, kes uuringus osalevad. Uuringus osalevad ainult need inimesed, kes on selgelt nõusoleku andnud. Kõik ülejäänud ei osale ja nende kohta ei koguta mingeid andmeid. See on oluline põhimõte, mis tagab, et osalemine on tõeliselt vabatahtlik ja et kedagi ei kaasata uuringusse ilma tema või tema seadusliku esindaja selge nõusolekuta.
On mitmeid praktikaid, mis võivad tunduda mugavad või lihtsad, kuid mis on tegelikult Euroopa andmekaitse seaduste, eriti GDPR-iga vastuolus. Esiteks ei tohi kunagi eeldada, et kõik osalevad automaatselt, välja arvatud need, kes aktiivselt reageerivad ja keelduvad. See lähenemine, mida nimetatakse negatiivseks nõusolekuks, on keelatud, sest see ei anna inimestele tõelist valikuvabadust. Inimesed võivad jätta reageerimata paljudel põhjustel, näiteks seetõttu, et nad ei näinud teadet, ei mõistnud seda või unustasid sellele vastata. Vaikimine ei tohi kunagi tähendada nõusolekut.
Teiseks ei tohi kasutada negatiivset nõusolekut üheski vormis. See tähendab, et te ei tohi saata teadet, kus öeldakse, et kõik osalevad, välja arvatud need, kes annavad teada, et nad ei soovi osaleda. Selline lähenemine paneb vastutuse vale osapoole peale ja loob olukorra, kus inimesed võivad tunda, et nad peavad aktiivselt vastu vaidlema, et oma õigusi kaitsta. Õige lähenemine on vastupidine: ainult need, kes aktiivselt soovivad osaleda, annavad sellest teada.
Kolmandaks ei tohi kunagi eeldada, et vaikimine või reageerimata jätmine tähendab nõusolekut. Andmekaitse Inspektsioon on korduvalt selgitanud, et nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus. Vaikimine ei vasta ühellegi neist kriteeriumidest. Inimene peab aktiivselt ja selgelt väljendama oma soovi osaleda, näiteks märkides ruudu või kirjutades alla nõusoleku vormil.
Nõusoleku vorm on dokument, mis peab olema hoolikalt koostatud, et tagada kõigi nõuete täitmine. Vorm peab sisaldama selget märkeruutu või allkirjarida, kus osalejad või nende seaduslikud esindajad saavad oma nõusoleku märkida. Vormil peab olema selge ja ühemõtteline tekst, näiteks "Ma annan nõusoleku, et minu laps osaleb uuringus" või "Ma annan nõusoleku osaleda selles uuringus". Tekst peab olema sõnastatud nii, et see nõuab aktiivset tegevust, mitte passiivset nõustumist.
Vormil peab olema ka koht kuupäeva ja allkirja märkimiseks. Kuupäev on oluline, et dokumenteerida, millal nõusolek anti, ja allkiri tõendab, et nõusolek on autentne. Lisaks peab vorm sisaldama täielikku informatsiooni uuringu kohta, sealhulgas uuringu eesmärki, läbiviijat, oodatavat kestust, andmete kogumise ja kasutamise viise, andmete säilitamise perioodi ning osalejate õigusi, sealhulgas õigust igal ajal loobuda.
On ka asju, mida nõusoleku vorm ei tohi sisaldada. Vorm ei tohi sisaldada teksti nagu "Kui te ei ole nõus, palun andke meile teada" või "Kui te ei reageeri, eeldame, et te nõustute". Sellised sõnastused viitavad negatiivsele nõusolekule, mis on keelatud. Samuti ei tohi vormil olla mingit eeldust, et vaikimine võrdub nõusolekuga. Vorm peab olema koostatud nii, et nõusolek on selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud aktiivse tegevuse kaudu.
Õigesti koostatud nõusoleku vorm kaitseb nii uuringu läbiviijat kui ka osalejaid. See tagab, et kõik osapooled mõistavad oma õigusi ja kohustusi ning et osalemine on tõeliselt vabatahtlik ja teadlik. Vorm on ka oluline tõend selle kohta, et uuringu läbiviija on täitnud kõik seaduslikud nõuded ja järginud häid tavasid.
Teadusuuringutes on õpilaste heaolu esmatähtis. Uuria peab tagama, et kõik kogutud andmed oleksid kaitstud ning et uuring on eetiliselt läbi viidud.
Haridusvaldkonna uuringud lastega toovad kaasa mitmeid eetilisi kaalutlusi, mis nõuavad teadlastelt ja haridustöötajatelt hoolikat lähenemist. Laste kaasamine teadustöösse on väärtuslik, kuid esitab väljakutseid seoses nõusoleku, konfidentsiaalsuse ja uuringu mõjuga.
Haridusuuringud on väärtuslik tööriist, mis võimaldab koolidel teha teadlikke otsuseid õppetöö parendamiseks. Tõhus uuringuprotsess hõlmab nii metoodilist andmete analüüsi kui ka tulemuste läbimõeldud jagamist erinevate sihtrühmadega.
Uuringute läbiviimine koolikeskkonnas on vastutusrikas ülesanne, mis nõuab hoolikat planeerimist, eetiliste põhimõtete järgimist ja kõigi osapoolte austamist. Järgides käesolevas juhendis toodud soovitusi, on võimalik viia läbi uuringuid, mis on eetilised, õiguslikult korrektsed ja annavad väärtuslikku infot hariduse edendamiseks. Pidage meeles, et iga uuring on unikaalne ja võib nõuda täiendavaid kaalutlusi ja kohandusi.