Uuringute kavandamisel ja läbiviimisel on oluline mõista põhimõisteid ja termineid, et tagada uuringute eetilisus, õiguslik korrektsus ja kvaliteet. Selge arusaam põhimõistetest aitab kõigil osapooltel paremini mõista oma õigusi ja kohustusi ning teha informeeritud otsuseid.
Isikuandmed
Isikuandmed on andmed, mille abil saab tuvastada konkreetset inimest – kas otseselt või kaudselt. Isikuandmeteks loetakse näiteks nime,
Eriliigilised isikuandmed
Eriliigilised isikuandmed on eriti tundlikud isikuandmed, mille töötlemine võib kaasa tuua suuremaid riske inimese põhiõigustele ja -vabadustele. Nende hulka kuuluvad andmed rassilise või etnilise päritolu, poliitiliste vaadete, usuliste või filosoofiliste veendumuste, terviseandmete, seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.
Andmetöötleja
Andmetöötleja on füüsiline või juriidiline isik, kes määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Koolikeskkonnas võib andmetöötlejaks olla kool, õpetaja või väline uurija.
Andmesubjekt
Andmesubjekt on isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Koolikeskkonnas on andmesubjektideks enamasti õpilased, aga ka õpetajad ja muu koolipersonal.
Informeeritud nõusolek
Informeeritud nõusolek on vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt annab loa oma isikuandmete töötlemiseks. Nõusolek peab olema antud selgelt ja arusaadavalt, mitte vaikimisi või eelduslikult.
Õigustatud huvi
Õigustatud huvi on isikuandmete töötlemise alus, mida saab kasutada ilma nõusolekuta, kui töötlemine on vajalik, eesmärk on seaduslik ning andmesubjekti õigused on kaitstud.
Pseudonüümistamine
Pseudonüümistamine on isikuandmete töötlemine sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa enam ilma täiendava teabeta konkreetsele andmesubjektile omistada. Täiendavat teavet hoitakse eraldi ning selle suhtes rakendatakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid.
Anonüümistamine
Anonüümistamine on isikuandmete töötlemine sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole enam võimalik tuvastada. Anonüümseid andmeid ei loeta isikuandmeteks ja neile ei kohaldu isikuandmete kaitse regulatsioon.
Eetikakomitee
Eetikakomitee on sõltumatu ekspertorgan, mille eesmärk on tagada uuringutes uurimisalustena osalevate inimeste tervise, inimväärikuse, identiteedi, isikupuutumatuse ning teiste põhiõiguste ja vabaduste kaitstus.
Eetiline printsiip
Eetiline printsiip on põhimõte, mis juhib uurija käitumist ja otsuseid uuringu kavandamisel ja läbiviimisel. Peamised eetilised printsiibid on autonoomia austamine, heategemine, mittekahjustamine ja õiglus.
Autonoomia austamine
Autonoomia austamine tähendab inimese õigust teha ise otsuseid, mis puudutavad tema elu ja tervist. Uuringutes väljendub see informeeritud nõusoleku küsimises ja uuringus osalemise vabatahtlikkuses.
Heategemine
Heategemine on printsiip, mille kohaselt uuringu eesmärk peaks olema tuua kasu uuringus osalejatele või laiemale ühiskonnale.
Mittekahjustamine
Mittekahjustamine on printsiip, mille kohaselt uurija peab vältima kahju tekitamist uuringus osalejatele. See hõlmab nii füüsilist, psühholoogilist kui ka sotsiaalset kahju.
Õiglus
Õiglus on printsiip, mille kohaselt uuringu riskid ja kasud peaksid olema õiglaselt jaotatud. See tähendab, et uuringus ei tohiks osaleda ainult haavatavad rühmad, kui uuringu tulemused on kasulikud laiemale ühiskonnale.
Haavatavad rühmad
Haavatavad rühmad on inimesed, kes on oma vanuse, tervisliku seisundi, sotsiaalse staatuse või muude tegurite tõttu eriti kaitsetud ja võivad vajada erilist kaitset uuringutes osalemisel. Lapsed ja noored kuuluvad haavatavate rühmade hulka.
Teadusuuring
Teadusuuring on süstemaatiline uurimistegevus, mille eesmärk on uute teadmiste loomine või olemasolevate teadmiste kinnitamine, laiendamine või ümberlükkamine.
Inimuuring
Inimuuring on teaduslik uurimistöö, mida viiakse läbi isikut tuvastada võimaldavate andmetega ja/või millega võib kaasneda koormus inimese füüsilisele või vaimsele tervisele.
Kvantitatiivne uuring
Kvantitatiivne uuring on uurimismeetod, mis keskendub numbrilistele andmetele ja statistilisele analüüsile. Koolikeskkonnas võib see hõlmata näiteks küsitlusi või testitulemuste analüüsi.
Kvalitatiivne uuring
Kvalitatiivne uuring on uurimismeetod, mis keskendub mittenumbrilistele andmetele, nagu intervjuud, vaatlused või tekstianalüüs. Koolikeskkonnas võib see hõlmata näiteks intervjuusid õpilaste või õpetajatega.
Sekkumisuuring
Sekkumisuuring on uurimismeetod, mille käigus rakendatakse mingit sekkumist (näiteks uut õppemeetodit) ja hinnatakse selle mõju. Koolikeskkonnas on sekkumisuuringud levinud hariduslike uuenduste testimiseks.
Longituuduuring
Longituuduuring on uurimismeetod, mille käigus jälgitakse samu uuritavaid pikema aja jooksul. Koolikeskkonnas võib see hõlmata näiteks õpilaste arengu jälgimist mitme aasta vältel.
Valim
Valim on uuringus osalevate inimeste rühm, kes on valitud suuremast populatsioonist. Valimi representatiivsus on oluline uuringutulemuste usaldusväärsuse tagamiseks.
Andmete kogumine
Andmete kogumine on protsess, mille käigus kogutakse uuringu jaoks vajalikud andmed. Koolikeskkonnas võib see hõlmata näiteks küsitluste läbiviimist, intervjuusid või vaatlusi.
Andmete analüüs
Andmete analüüs on protsess, mille käigus töödeldakse ja tõlgendatakse kogutud andmeid. See võib hõlmata statistilist analüüsi, kvalitatiivset sisuanalüüsi või muid meetodeid.
Uuringu tulemuste levitamine
Uuringu tulemuste levitamine on protsess, mille käigus jagatakse uuringu tulemusi teadlaste, praktikute ja laiema avalikkusega. See võib toimuda teadusartiklite, konverentsiettekannete, koolituste või muude kanalite kaudu.