Uuringute kavandamine koolikeskkonnas nõuab hoolikat planeerimist, õiguslike ja eetiliste aspektide arvestamist. Kool on keskkond, kus lapsed ja noored veedavad suure osa oma ajast ning seetõttu peavad kõik uuringud olema kooskõlas kooli väärtuste ja hariduslike eesmärkidega. Käesolev juhend aitab õpetajatel, koolijuhtidel ja teadlastel kavandada uuringuid, mis on eetilised, õiguslikult korrektsed ja kasulikud kõigile osapooltele.
Uuringute eetiline kavandamine on iga teadustöö alustala, mis tagab osalejate väärikuse säilimise ja uurimistulemuste usaldusväärsuse.
Alates oktoobrist 2025 kehtib Eestis uus seadus, mis muudab seda, kuidas lapsed ja noored saavad teadusuuringutes osaleda. See seadus annab vanematel noortel rohkem iseseisvust, kuid samas kaitseb endiselt kõigi laste õigusi ja turvalisust. Muudatus toob kaasa selgema ja õiglasema süsteemi, kus arvestatakse noorte kasvavat küpsust ja võimet ise otsuseid teha.
Kõige olulisem, mida peate teadma, on see, et keegi ei tohi uuringus osaleda ilma nõusolekuta. See tähendab, et enne kui laps või noor saab uuringus osaleda, peab keegi andma selleks selge loa. See reegel kaitseb kõiki lapsi ja noori ning tagab, et uuringutes osalemine on alati vabatahtlik ja teadlik valik. Nõusoleku andmine on seaduslik nõue, mis tuleneb nii Eesti seadustest kui ka Euroopa Liidu andmekaitse määrustest.
Sõltuvalt lapse vanusest ja uuringu tüübist on erinevad reeglid selle kohta, kes võib nõusoleku anda. Need reeglid on loodud selleks, et kaitsta lapsi ja noori, kuid samal ajal austada nende kasvavat iseseisvust ja võimet ise otsuseid teha.
Kui teie laps on alla viieteistkümne aastane, siis teie kui lapsevanem annate nõusoleku tema uuringus osalemiseks. See tähendab, et ainult teie saate otsustada, kas ta võib uuringus osaleda. Ilma teie nõusolekuta ei tohi teie last uuringusse kaasata. See kehtib kõigi uuringute puhul, olenemata sellest, kas tegemist on lihtsate küsimustike või keerulisemate uuringutega. Näiteks kui koolis viiakse läbi uuringut õpilaste lugemisharjumuste kohta ja teie laps on kaksteist aastat vana, siis peate teie kui lapsevanem andma nõusoleku, et ta saaks küsimustikule vastata.
Alates viieteistkümnendast eluaastast saavad noored ise otsustada, kas nad soovivad teadusuuringus osaleda. See on oluline muudatus, mis tunnustab noorte kasvavat küpsust ja võimet ise mõelda ning otsuseid teha. See tähendab, et teie laps võib ise anda nõusoleku ilma, et te peaksite seda tegema. Näiteks kui teie kuueteistkümne aastane laps saab koolis kutse osaleda uuringus, mis käsitleb noorte sotsiaalmeedia kasutamist, siis tema ise otsustab, kas ta soovib osaleda, ja annab oma nõusoleku.
Kuigi teie laps saab ise otsustada, on alati hea mõte temaga sellest rääkida. Julgustage oma last teiega nõu pidama, eriti kui tegemist on tundlike teemadega. Avatud suhtlus perekonna sees aitab noorel teha paremaid otsuseid ja mõista oma õigusi ning vastutust.
On kaks olukorda, kus reeglid on erinevad, isegi kui noor on viisteist aastat vana või vanem. Need erandid on loodud selleks, et tagada noorte turvalisus ja heaolu ka siis, kui nad on juba piisavalt küpsed, et tavaliselt ise otsuseid teha.
Esimene erand puudutab uuringuid, kus puututakse füüsiliselt kokku. Kui uuring nõuab mingit füüsilist sekkumist, siis peab lapsevanem andma nõusoleku kuni laps on kaheksateist aastat vana. Füüsilise sekkumise alla kuuluvad sellised tegevused nagu vereproovide võtmine, ravimiuuringud või muud bioloogilised proovid, näiteks sülje või juuksekarvade kogumine. Näiteks kui kuueteistkümne aastast noort kutsutakse osalema uuringus, kus võetakse vereproov, siis peab lapsevanem andma nõusoleku, mitte noor ise. See reegel on loodud selleks, et kaitsta noorte füüsilist tervist ja tagada, et vanemad on teadlikud kõigist meditsiinilistest või füüsilistest protseduuridest, milles nende lapsed osalevad.
Teine erand puudutab uuringuid, mis võivad emotsionaalselt mõjutada. Kui uuring käsitleb raskeid või tundlikke teemasid, mis võivad noort emotsionaalselt mõjutada, siis noor võib küll ise nõusoleku anda, kui ta on vähemalt viisteist aastat vana, kuid selline uuring peab olema heaks kiidetud eetikakomitee poolt. Vaimse sekkumise alla kuuluvad uuringud traumeerivate kogemuste kohta, nagu kiusamine või vägivald, uuringud häirivate teemade kohta või uuringud, mis võivad tekitada viha, häbi või muud tugevat emotsiooni. Näiteks kui viisteist aastat vana noort kutsutakse osalema uuringus, mis käsitleb koolikiusamise kogemusi, siis noor võib ise nõusoleku anda, kuid uuringul peab olema eetikakomitee heakskiit. Eetikakomitee kontrollib, et uuring on ohutu ja eetiliselt korrektne. See annab täiendava kaitse noortele, kes osalevad uuringutes tundlikel teemadel.
Väga oluline on mõista, et nõusolek peab olema positiivne. See tähendab, et kui te või teie laps soovite uuringus osaleda, peate selle selgelt välja ütlema või kirjalikult kinnitama. Positiivne nõusolek tähendab, et te teete aktiivse valiku osaleda, mitte lihtsalt ei ütle vastu. See on oluline põhimõte, mis tuleneb Euroopa andmekaitse seadustest ja kaitseb inimeste õigust ise otsustada oma andmete kasutamise üle.
Õige viis nõusoleku andmiseks on järgmine. Teile saadetakse informatsioon uuringu kohta, milles selgitatakse, mis on uuringu eesmärk, mida osalejatelt oodatakse ja kuidas andmeid kasutatakse. Te loete selle hoolikalt läbi ja arutate vajadusel oma lapsega. Kui te soovite osaleda, täidate te nõusoleku vormi ja kirjutate alla. Seejärel tagastate vormi uuringu läbiviijale või õpetajale. See on selge ja läbipaistev protsess, mis tagab, et kõik osapooled mõistavad, millega nad nõustuvad.
Vale viis, mida ei tohi kasutada, on eeldada, et kõik osalevad automaatselt, välja arvatud need, kes reageerivad ja ütlevad ei. Samuti ei tohi eeldada, et vaikimine tähendab nõusolekut. See lähenemine on Euroopa andmekaitse seaduste, eriti isikuandmete kaitse üldmääruse, ehk GDPR-iga vastuolus. Seadus nõuab, et nõusolek peab olema vabatahtlik ja selge. Te ei tohi kunagi tunda, et te peate osalema, kui te seda ei soovi.
Praktiline näide õigest praktikast on järgmine. Kool saadab teile elektronkirja, kus seisab: "Lähiajal viiakse läbi uuring õpilaste lugemisharjumuste kohta. Kui teie laps soovib osaleda, palun täitke lisatud nõusoleku vorm ja tagastage see õpetajale hiljemalt viieteistkümnendaks novembriks." Te loete informatsiooni läbi, arutate lapsega ja kui te mõlemad olete nõus, siis täidate vormi ja kirjutate alla. Ainult need lapsed, kelle vanemad on vormi tagastanud, osalevad uuringus.
Vale praktika, mida ei tohiks juhtuda, oleks see, kui kool saadaks elektronkirja, kus seisab: "Lähiajal viiakse läbi uuring. Kõik õpilased osalevad, välja arvatud need, kelle vanemad annavad meile teada, et nad ei soovi osaleda." See on vale, sest see eeldab, et kõik osalevad automaatselt. Õige on see, et ainult need osalevad, kes on selgelt nõusoleku andnud. Selline lähenemine kaitseb teie ja teie lapse õigusi ning tagab, et osalemine on tõeliselt vabatahtlik.
NB!: Konsultatsioon andmekaitse inspektsiooniga on hetkel pooleli. Käesolev sektsioon on hetkel läbivaatamisel koos Andmekaitse Inspektsiooniga, et tagada õiguslike aluste korrektne esitamine põhikoolide ja gümnaasiumide kontekstis.
Haridusasutustes uuringute läbiviimine nõuab põhjalikku ettevalmistust ja erinevate kooskõlastuste olemasolu. Uurijad peavad järgima kindlat protsessi, et tagada nii uuringu eetilisus kui ka vastavus seadusandlikele nõuetele. Hea ettevalmistus aitab vältida probleeme andmete kogumisel ja töötlemisel.