Kui keeruline on mõista tinnitust?

Tinnituse kohta on olemas palju erinevaid arusaamisi. Kuna tegemist on heliga, siis seostatakse seda automaatselt kuulmisega. Tinnitus ja kuulmine ongi tihedalt seotud, sest tinnitus saab alguse enamasti kuulmissüsteemi häiretest.

Seosed tinnituse ja kuulmise vahel:

1. Kuulmiskahjustus on sagedane tinnituse põhjus
   – Enam kui 80–90% inimestest, kellel on tinnitus, esineb ka mingisugune kuulmiskahjustus.
   – Kui sisekõrva kuulmerakud saavad kahjustada (vanus, müra, haigused), ei edasta need enam ajule selget signaali. Aju püüab "puuduva heli" täita – tulemuseks on fantoomheli ehk tinnitus.

2. Tinnitust võib esineda ka hea kuulmise korral
   – Kuigi harvem, võib tinnitus tekkida ka siis, kui kuulmine on normis. Sel juhul on põhjuseks tihti stress, vereringeprobleemid või närvisüsteemi eripärad.

3. Kuulmislangus ja tinnitus mõjutavad üksteist
   – Kui kuulmine on nõrgenenud, tajub aju tinnitust tugevamalt, sest välishelid on nõrgenenud, mis muidu seda varjutaksid.
   – Kuuldeaparaadi või muude kuulmist parandavate abivahendite kasutamine aitab sageli ka tinnitust leevendada.

4. Mõlemad on seotud ajutöötlusega
   – Kuulmine ei toimu ainult kõrvas, vaid suuresti ajus. Sama kehtib ka tinnituse puhul – see on aju "helitaju" häire.

Lühidalt: tinnitus on kuulmisega väga tihedalt seotud, kuid mitte täpselt sama asi. Kuulmislangus võib olla tinnituse peamine põhjus, aga tinnitus võib esineda ka ilma kuulmislanguseta.

Kui raske on tavainimesel mõista tinnituse olemust?

Tegelikult on tavainimesel üsna raske tinnituse olemust mõista – ja see on täiesti loomulik.

Põhjused, miks mõista on keeruline:

1. Tinnitust ei kuule teised
   – See on sisemine heli, mida tajub ainult inimene ise. Seda ei saa salvestada ega mõõta nagu südamelööke või vererõhku.

2. Heli kirjeldamine on raske
   – Kannataja ütleb: "see on vilin", "see on kohin", "see on nagu pragin", kuid igaüks kujutab seda ette erinevalt.

3. Pole nähtavat tõendit
   – Kui inimesel on käsi kipsis, siis kõik saavad tema olukorrast aru. Tinnitust aga ei näe ega kuule keegi – mistõttu tekib vahel isegi kahtlus, kas see on “päriselt olemas”.

4. Seos kuulmisega pole alati arusaadav
   – Paljud arvavad, et tinnitus on “haigus iseenesest”, aga enamasti on see sümptom kuulmiskahjustusest või muust organismis toimuvast.

5. Individuaalne kogemus
   – Kahel inimesel võib olla sama tugev tinnitus, aga ühel on see talutav ja teisel täiesti piinav. Seda erinevust on kõrvaltvaatajal raske mõista.

Seega: tinnituse mõistmine ilma isikliku kogemuseta on raske – umbes nagu üritada seletada kurtidele, milline on muusika, või inimestele, kes pole kunagi näinud värve, milline on punane.

Metafoorid tinnituse seletamiseks

1. Valesti häälestatud raadio
   – Kujuta ette, et raadio on kogu aeg natuke valesti häälestatud – kostab kohin või vilin, isegi kui muusika ei mängi. Tinnitus on nagu selline pidev taustakohin peas.

2. Telekas ilma signaalita
   – Kui telekas on "lumepilt", kuuldub sellest krõbinat ja sahinat. Tinnitus on nagu ajusisene "lumepildi heli".

3. Külmkapp, mida ei saa välja lülitada
   – Külmkapp sumiseb pidevalt köögis. Tavaliselt ei pane me seda tähele, aga kui on vaikne, siis äkki häirib. Tinnitus on sama – pidev taustheli, mida ei saa kinni panna.

4. Tühja toa kõla
   – Kui kõrv ei kuule enam korralikult välishelisid, hakkab aju ise “helisid genereerima”, et tühjust täita – nagu tühjas ruumis tekiks kaja.

Kuid kõrvad ei ole tinnituse ainuke „peidukoht”.

Kuidas selgitada inimesele, et tinnitus ei kuuldu kõrvades?

See on üks keerulisemaid kohti, sest enamik inimesi usub (ja see on ka loogiliselt mõistetav), et tinnitus "tekib kõrvades". Tegelikult on asi palju sügavamal.

• Kõrvad on nagu mikrofonid. Kui need saavad kahjustada või ei tööta täiuslikult, jõuab ajju vähem heli.

• Aju on nagu helitöötleja. Kui aju ei saa piisavalt sisendit, hakkab ta “puuduvaid helisid juurde looma” – et täita tühjust.

• Seega: tinnitus ei teki mitte kõrvades, vaid ajus. Kõrv võib olla vallandaja (näiteks kuulmiskahjustus), aga heli ise sünnib ajusiseselt.

1. Katkine mikrofon ja helipult
   – Kui mikrofon ei tööta korralikult, võib helipuldist hakata kostma vilin. Vilin ei tule mikrofonist, vaid helipuldist. Nii on ka tinnitus: see ei teki kõrvast, vaid ajust.

2. Kinnine silm ja fantaomvalgus
   – Kui silm on kahjustatud või inimene hoiab seda lihtsalt kinni, võib näha valguslaike või sähvatusi, mida tegelikult ei ole. Sama juhtub kuulmisega: tinnitus on nagu “valgussähvatus”, aga kuulmises.

Kokkuvõtteks:
Kõrv võib käivitada probleemi, aga tinnitus ise on aju poolt loodud heli.

Millised muutused toimuvad ajus tinnituse tekkimisel?

Tinnituse teke ei ole seotud ainult sisekõrvaga – muutused toimuvad ka ajus. Kui sisekõrva karvrakud saavad kahjustada (näiteks müra, vananemise või haiguste tõttu), väheneb kuulmisnärvi kaudu ajju jõudev heliinfo. See põhjustab närvivõrgustikes tasakaaluhäire, mille tõttu aju hakkab justkui “puuduolevat heli kompenseerima”.

Peamised muutused ajus tinnituse korral:

1. Kuulmiskoore ülierutus

   • Kui sisend sisekõrvast väheneb, muutuvad kuulmiskoore neuronid ülitundlikuks. Nad hakkavad spontaanselt ja sünkroonselt tegutsema, mis võib tekitada pideva helitaju ilma välise allikata.

2. Närvivõrkude ümberkorraldumine (neuroplastilisus)

   • Aju püüab kohaneda vähenenud kuulmissisendiga, reorganiseerides kuulmiskoore kaardistust. Näiteks piirkonnad, mis varem töötlesid teatud helisagedusi, hakkavad reageerima naaber-sagedustele, luues valesignaale. Sellest tulenevalt ei kuule me enam nendel sagedustel edastavaid häälikuid selgelt.

3. Talamuse ja ajukoore ebanormaalne koostoime

   • Tavaliselt filtreerib talamus välja tarbetud helid. Tinnituse puhul see filter ei tööta tõhusalt, mistõttu “müra” pääseb ajukoorde ja muutub tajutavaks.

Vt. aju pilti artikli lõpus

https://et.wikipedia.org/wiki/Talamus  

Talamus on aju oluline osa, mis paikneb sügaval ajus vaheaju (diencephaloni) piirkonnas. Seda võib mõelda kui aju „lülitusjaama“:

• Funktsioon: talamus võtab vastu signaale peaaegu kõigist meeltelt (nägemine, kuulmine, kompimine, maitse – aga mitte haistmine) ja suunab need edasi ajukoorde töötlemiseks.

• Roll: aitab kujundada meie teadlikku taju, tähelepanu, und ja ärkvelolekut.

• Struktuur: koosneb mitmest tuumast (alamjaotusest), millest igaüks on seotud kindla sensoorsete või motoorsete ülesannetega.

• Seosed: talamus on tihedalt seotud ka limbilise süsteemiga (emotsioonid, mälu) ja basaalganglionidega (liigutuste kontroll).

Lihtsalt öeldes – ilma talamuseta ei jõuaks meeleorganite teave õigele ajukoore osale ja meie teadlik taju oleks häiritud.

Tinnitus ei teki tavaliselt ainult kõrvas, vaid on aju töö tulemus. Talamusel on selles oluline roll, sest ta:

1. Sõelub signaale – talamus otsustab, millised sensoorsed impulsid lastakse edasi ajukoorde ja millised summutatakse. Kui kuulmissüsteemis tekib „müra“ (näiteks kahjustunud sisekõrvast), peaks talamus selle ebaolulise signaali enamasti maha suruma.

2. Tinnituse puhul see mehhanism võib häiruda. See tähendab, et talamus ei suuda „summutada“ ebaolulist närvisignaali, vaid laseb selle kuulmiskoorde, kus see tajutakse helina, undamise või vilinana.

3. Seotus emotsioonide ja tähelepanuga. Talamus on ühendatud ka limbilise süsteemiga (emotsioonid, stress) ja prefrontaalse ajukoorega (tähelepanu, keskendumine). Seetõttu võib tinnitus tunduda tugevam, kui inimene on ärev või stressis, sest talamus suunab rohkem tähelepanu helile.

4. Talamokortikaalne düsrütmia. Uurijad on leidnud, et tinnituse korral võib talamuse ja ajukoore vahel tekkida ebanormaalne rütmiline aktiivsus, mis hoiab „phantom sound’i“ elus ka siis, kui väliseid helisignaale pole.

Seega – talamuse ülesanne oleks tinnitus „välja filtreerida“, aga kui see mehhanism ei tööta, jõuab pidev „sisemine heli“ meie teadlikku tajusse.

4. Limbilise süsteemi ja autonoomse närvisüsteemi seotus

   • Tinnitus ei ole ainult “heli”. Seda võimendab aju emotsionaalne ja tähelepanusüsteem. Kui tinnitus seostub ärevuse, stressi või negatiivse emotsiooniga, aktiveeruvad amügdala ja hipokampus, mis suurendavad subjektiivset häirivustunnet. ___________

Mõlemad on limbilise süsteemi osad, mis paiknevad sügaval ajus ja mängivad olulist rolli meie emotsioonides ja mälus.

https://et.wikipedia.org/wiki/Mandeltuum 

Amügdala (mandelkeha)

• Asub oimusagara sügavuses.

• Põhifunktsioon: emotsioonide töötlemine, eriti hirm ja ärevus.

• Osaleb ka ohusituatsioonide äratundmises ja keha valmisoleku loomises (võitle või põgene reaktsioon).

• Amügdala mõjutab, kuidas me mäletame emotsionaalseid sündmusi – emotsionaalselt laetud kogemused jäävad tugevamalt meelde.

https://et.wikipedia.org/wiki/Hipokampus 

Hipokampus (merihobu keha kujuga ajustruktuur)

• Asub samuti oimusagaras, amügdalast veidi tagapool.

• Põhifunktsioon: uute mälestuste moodustamine ja ruumiline mälu (nt kuidas orienteerume linnas või toas).

• Hipokampus aitab lühimälu viia pikaajalisse mällu ehk talletada.

• On väga tundlik stressi ja trauma suhtes – näiteks krooniline stress võib hipokampust kahjustada.

Seos tinnitusega

• Amügdala seob tinnituse emotsioonidega. Kui heli tundub häiriv või hirmutav, „tõstab“ amügdala selle tähtsust, tehes tinnituse tajumise tugevamaks.

• Hipokampus aitab „mäletada“, kas heli on tuttav või ohutu. Kui hipokampus ei suuda märku anda, et tinnitus ei ole ohtlik, võib aju seda jätkuvalt tõlgendada häirivana. Kuna tinnitusheli on suhteliselt uus heli, siis ei ole hipokampusel veel selle suhtes "oma seisukohta". Seega liigitatakse tinnitus võõraks ja võimaliku ohu signaaliks.

• Koos talamusega moodustavad need struktuurid võrgustiku, mis määrab, kas tinnitus jääb tagaplaanile või muutub pealetükkivaks ja stressi tekitavaks.

5. Vähenenud inhibeerimine

   • Ajus on mehhanismid, mis tavaliselt hoiavad ülierutust kontrolli all (GABA-ergiline pidurdus). Tinnituse korral on leitud vähenenud pidurdavat aktiivsust, mis laseb valesignaalidel võimenduda.

Kas tinnitus esineb ka kurtidel?

See võib tunduda paradoksaalne, aga siiski loogiline, sest tegelikult ei ole tinnitus välise heli kuulmine, vaid sisemine närvitegevuse või ajutüve/ajukoore aktiivsuse tulemus. Kui kuulmine on täielikult või peaaegu täielikult kadunud, võib kuulmistee ikkagi genereerida "valesignaalide" ehk tinnituse tajusid.

Mõned tähelepanekud:

• Täielikult kurdid inimesed võivad kogeda tinnitust isegi siis, kui nad pole kunagi väliseid helisid kuulnud. Mõnel juhul kirjeldatakse seda pigem kui survet, vilinat või "peas helisevat vaikust".

• Omandatud kurtuse puhul (nt trauma või haiguse järel) tekib tinnitus sageli just seetõttu, et aju püüab "kompenseerida" kadunud helisisendit.

• Kohleaarne (sisekõrva) implantaat võib mõnel juhul kurdil inimesel tinnitust leevendada (pakub helisisendit ajule), aga mõnel juhul see hoopis süveneb.

• Uuringute järgi võib tinnituse esinemissagedus kurtide seas olla isegi kõrgem kui kuulvate inimeste seas.

Kokkuvõttes võib öelda, et tinnitus on ajus tekkiv "fantoomheli", mis tuleneb kuulmisteede ja aju võrgustike tasakaaluhäirest, mitte ainult kõrvakahjustusest.