Kui tinnitus vaevab

Heinar Kudevita

      Tinnitust on nimetatud sageli inimkonna nuhtluseks. Paljud inimesed kogevad seda just sellisena. Pidev heli kõrvus, mis ei lakka hetkekski, unetud ööd, häiritud keskendumine – sellisena näeb tinnitust enamik inimesi. Oma osa lisab juurde veel ka arstide kinnitus, et tinnituse jaoks ravi ei ole ja sellega tuleb koos elada elu lõpuni. Ometi ei vasta see tõele.

      Tinnituse esinemise kohta on tehtud palju uuringuid ning statistilised andmed näitavad, et see on maailmas laialt levinud probleem. Siin on mõned peamised faktid ja näitajad:

Üldine levimus maailmas

• 10–15% täiskasvanud elanikkonnast kogeb mingil hetkel tinnitust.

• 1–2% inimestest kannatab kroonilise ja tugevalt häiriva tinnituse all, mis mõjutab igapäevaelu ja vaimset heaolu.

• Vanusega kasvab tinnituse esinemissagedus märgatavalt, eriti üle 60-aastaste seas.

• Tinnitus on sageli seotud kuulmislangusega — uuringute järgi umbes 80% tinnitushaigetest on ka kuulmislangus.

Euroopa statistika (nt Eurobaromeeter, TIN-ACT jt uuringud)

• Umbes 14% Euroopa elanikest on kogenud tinnitust viimase aasta jooksul.

• Kroonilist tinnitust esines umbes 6% uuringus osalenutest.

• Märkimisväärselt sagedamini esineb tinnitust tööstus-ja müraohustatud elukutsetes, nt ehitajad, sõjaväelased, muusikud.

Ameerika Ühendriigid (CDC ja NIH andmed)

• Ligikaudu 50 miljonit ameeriklast (ehk umbes 15% elanikkonnast) kogevad mingil määral tinnitust.

• 20 miljonit neist kannatavad kroonilise tinnituse all.

• 2 miljonit inimest USA-s peavad oma tinnitust „elukvaliteeti nõrgendavaks“, sealhulgas eriti une, keskendumise ja töövõime osas.

Tulevikuprognoos

• Tinnituse esinemine on kasvutrendis, eriti nooremas vanusegrupis, osalt seoses paljude faktoritega:

  • Kõrvaklappide sageda tarbimisega ja valju muusika kuulamisega.

  • Kasvava stressitaseme ja unehäiretega.

  • Elanikkonna vananemisega.

Psühholoogiline seos

• Umbes 40–60% inimestest, kellel on krooniline tinnitus, kogevad ka ärevust, stressi või depressiooni.

• Tinnituse raskusaste ei ole alati otseselt seotud heli tugevusega, vaid sageli psühholoogilise reaktsiooniga sellele.

      Eestis ei ole kunagi peetud mingit statistikat tinnituse esinemise kohta. WHO ei avalda Eesti kohta tinnituse all kannatavate inimeste määra, kuid Euroopa keskmiste põhjal ja Ida-Euroopaga paralleele vedades näib, et tinnitus võiks Eestis olla 15–20%-l täiskasvanutest. Täpsed andmed siiski puuduvad — puudub Eesti terviseameti või teadusuuringute poolt avaldatud rahvuslik uuring tinnituse kohta. See ei ole omane siiski mitte ainult Eestile. Vähesteks eranditeks maailmas on Saksamaa, Holland ja Suurbritannia, kus on olemas üsna usaldusväärne statistika tinnituse kohta. Sealsetes riikides on tinnitus WHO ICD-11 järgi seotud koodiga MB90.0.

     Seni kuni tinnitus pole riiklikul tasandil ametlikult defineeritud tervisekahjustusena või liigitatud krooniliste haiguste hulka, ei teki ka motivatsiooni seda süstemaatiliselt uurida, registreerida ega käsitleda ravi vajavana.

    See probleem on tuttav ka rahvusvaheliselt:
WHO ise märgib, et tinnitust ei käsitleta sageli iseseisva terviseprobleemina, vaid vaid sümptomina, millele puudub kood või prioriteet tervishoiupoliitikas. See tähendab, et ka:

• ravikindlustus ei kata tihti selle käsitlust,

• patsiendid satuvad spetsialisti juurde alles kuulmislanguse kaudu,

• psühholoogiline mõju jääb sageli tähelepanuta või süvendab häiret veelgi.

Mis on abiks?

     Öelda, et tinnituse leevendamiseks või sellega toimetulekuks puuduvad võimalused, on täiesti vale.

     Tinnituse leevendamiseks on olemas mitmeid üksteisest mõnevõrra erinevaid teraapiaid. Kõik need on suunatud ühele eesmärgile – tinnitusega kohanemisele. Kuigi selle nimel tehakse palju tööd, ei ole seni veel suudetud leida meetodit, millega lõplikult vabaneda tinnitusest. Mõnede katsete tulemusena on osa katsealustest kinnitanud, et nende tinnitus on leevenenud, kuid enamasti on efekt olnud ajutise iseloomuga. Seega jääb siis üle, vähemalt praegu, leppida tinnituse olemasoluga ja muuta see võimalikult vähemärgatavaks. Selleks ongi välja töötatud ülalnimetatud teraapiad. Mainime siinjuures peamised neist:

1. ACT – aktsepteerimis- ja pühendumisteraapia (Acceptance and Commitment Therapy)

2. CBT – kognitiivne käitumisteraapia (Cognitive Behaviour Therapy)

3. TRT – tinnituse ümberõppe teraapia (Tinnitus Retainment Therapy)

1. ACT – Aktsepteerimis- ja pühendumisteraapia

• Väljatöötamine: 1980ndate lõpp – 1990ndad

• Põhiteoreetik: Steven C. Hayes

• Taust: ACT kuulub nn „kolmanda laine“ kognitiiv-käitumisteraapiate hulka. Selle asemel, et muuta negatiivseid mõtteid positiivsemateks (nagu CBT), keskendub ACT mõtetesse suhtumise muutmisele, mõtete aktsepteerimisele sellisena, nagu need esinevad ja väärtuspõhisele tegutsemisele.

• Tinnitus: ACT-d hakati tinnitushaigete puhul rakendama 2000ndatest, et aidata inimestel õppida tinnitust aktsepteerima ja mitte lasta sellel oma elu juhtida.

https://www.psychologytoday.com/us/therapy-types/acceptance-and-commitment-therapy

2. CBT – Kognitiiv-käitumisteraapia

• Väljatöötamine: 1960ndad

• Põhiteoreetik: Aaron T. Beck

• Taust: CBT arenes algselt depressiooni raviks. Beck töötas välja kognitiivse teraapia vormi, mis keskendus negatiivsete mõttemustrite tuvastamisele ja muutmisele. Hiljem kombineeriti seda käitumisteraapia tehnikatega.

• Tinnitus: CBT-d hakati tinnitushaigete jaoks kohandama alates 1990ndatest, eriti just psühholoogiliste sümptomite (ärevus, depressioon,unehäired) leevendamiseks.

https://www.apa.org/ptsd-guideline/patients-and-families/cognitive-behavioral

3. TRT – Tinnitus Retraining Therapy

• Väljatöötamine: 1990

• Põhiteoreetik: Jastreboff, Pawel J. (koostöös Jonathan Hazelliga)

• Taust: TRT põhineb neurofüsioloogilisel mudelil tinnitusest, kus kasutatakse heliharjutust (sound therapy) ja psühholoogilist nõustamist, et muuta patsiendi tinnitustaju neutraalsemaks.

• Eesmärk: aidata patsiendil harjuda tinnitusega ning vähendada selle emotsionaalset mõju.

https://www.healthline.com/health/tinnitus-retraining-therapy#how-it-works

      Kõikidel neil teraapiatel on neile omased tehnikad, mis erinevad üksteisest. Kõik need nõuavad kogenud juhendajaid, kelle näpunäidete kohaselt teraapia viiakse läbi individuaalse või rühmateraapiana. Lisaks sellele saavad teraapias osalejad ka koduseid ülesandeid, ilma milleta ei oleks teraapiatel tulemusi. Kõiki neid teraapiaid viiakse läbi ka Eestis.

      Lisaks CBT, ACT ja TRT meetoditele on kasutatud tinnituse leevendamiseks (osalt küll küsitava eduga) mitmeid muid lähenemisi ja teraapiaid. Mõned neist on psühholoogilised, mõned meditsiinilised või tehnoloogilised. Siin on ülevaade peamistest alternatiividest või täiendavatest meetoditest:

Psühholoogilised ja käitumuslikud lähenemised

1. MBCT – Mindfulness-Based Cognitive Therapy (Teadvelolekul põhinev kognitiivne teraapia)

• Kombineerib mindfulness’i (tähelepanelikkuse) tehnikad ja CBT elemendid.

• Suurendab tinnituse taluvust ja vähendab ärevust.

• Kuulub sageli osana ACT-i või CBT laiendatud programmide hulka.

2. Hüpnoravi (hüpnoos)

• Mõnel juhul kasutatakse hüpnoteraapiat, et muuta patsiendi suhtumist tinnitusesse ja vähendada stressireaktsiooni.

• Tõendusmaterjal on piiratud, aga osadel patsientidel on see olnud tulemuslik.

Heliteraapiad

3. Helimaskeerimine

• Taustheli (nt valge müra, loodushelid) maskeerib või varjutab tinnituse tajumist.

• Saab kasutada kuuldeaparaatides või iseseisvates seadmetes.

4. Spetsiaalselt valitud heliteraapia

• Kasutatakse muusikat, millest on eemaldatud konkreetne sagedus (sagedus, mis kattub tinnitusega).

• Eesmärk on aju ümberõpetamine, et see ei keskenduks tinnituse sagedusele.

5. Neuromodulatsioon

• Transkraniaalne magnetstimulatsioon või otsmikule rakendatav elektristimulatsioon aitavad mõnel patsiendil vähendada ajukoore liigaktiivsust.

• Alles uurimisjärgus, kuid paljulubav.

• Lenire`i teraapia, mille puhul patsiendile antakse keelele kinnitatud elektroodi kaudu nõrku elektriimpulsse, lastes tal samaaegselt kuulata tema jaoks sobitatud muusikat.

• Väidetavalt on sellest saadud leevendust, kuid kuna teraapia on alles alustamisjärgus, ei oska keegi kinnitada selle tulemuslikkust.

Meditsiinilised ja füsioloogilised meetodid

6. Ravimid

• Spetsiifilist ravimit tinnituse vastu ei ole, kuid mõnikord kasutatakse ravimeid ärevuse, depressiooni või unehäirete leevendamiseks.

• Antidepressandid, bensodiasepiinid vms – ainult arsti järelevalve all.

7. Biotagasiside ja neurotagasiside (organismi jälgimine)

• Õpetab inimesele keha reaktsioonide juhtimist (nt lihaspinge, hingamine, naha juhtivus), et vähendada tinnitusega seotud stressi.

• Mõned uuringud näitavad positiivset mõju.

     Biotagasiside ja neurotagasiside on terapeutilised tehnikad, mille abil inimene õpib teadlikult mõjutama oma keha funktsioone, mis tavaliselt toimuvad automaatselt – näiteks lihaspinge, südamerütm või ajuaktiivsus. Neid kasutatakse ka tinnituse, ärevuse, kroonilise valu ja unehäirete leevendamiseks.

a) Biotagasiside

     Biotagasiside on meetod, kus spetsiaalsete seadmete abil mõõdetakse keha füsioloogilisi parameetreid, nagu:

• Lihaspinge (EMG – elektromüograafia)

• Nahahigi ja naha juhtivus

• Südamerütm

• Kehatemperatuur

Eesmärk:

Näidata inimesele visuaalselt või heliliselt, kuidas tema keha reageerib stressile või pingele – ja õpetada, kuidas lõõgastuda ja neid reaktsioone teadlikult mõjutada.

Tinnitus ja biotagasiside:

• Tinnitusega seotud stress ja pinge (eriti kaelas, õlgades, lõualuus) võivad sümptomeid süvendada.

• Biotagasiside aitab vähendada kehalist stressivastust, mis võib vähendada tinnituse häirivust.

b) Neurotagasiside

Neurotagasiside on biotagasiside erivorm, kus mõõdetakse ja treenitakse aju elektrilist aktiivsust (EEG – elektroentsefalograafia).

• Aju erinevad sagedused (nt alfa, beeta, delta, theta) seostatakse erinevate vaimsete seisunditega.

• Patsient saab tagasisidet (nt heli, video või graafika), kui aju lülitub soovitud seisundisse.

Eesmärk:

     Õpetada inimest muutma oma ajuaktiivsust – rahunema, keskenduma, või vähendama ülierutust.

Tinnitus ja neurotagasiside:

• Mõnel tinnitushaigel on EEG-s nähtav liigaktiivsus teatavates ajupiirkondades (nt kuulmiskoor).

• Neurotagasiside eesmärk on tasakaalustada seda aktiivsust ja vähendada tinnituse tajumist või häirivust.