Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:
Ühiskonnas on järsult tõusnud üldise ärevuse tase ning paljud inimesed nimetavad ärevust/vaimse tervise probleeme ka peamiseks põhjuseks, miks nad ei suuda keskenduda õppimisele.

Miks on selle teemapüstitus sulle/teile oluline? 

Vaimse tervise probleemidest on saanud üks peamisi põhjusi alustatud õpingute katkestamisel ja seega õpiteel edasi liikumisel. Samas on olemas elementaarsed nö psühhohariduse alased teadmised, mille rakendamine aitaks igal inimesel olla paremini tasakaalus ja leevendada esmast ärevust enne, kui sellest kujuneb tõsisem probleem. Nende teadmiste ja oskuste olemasolu aitaks inimesel ka oma õpingutega tulemuslikumalt toime tulla.

Keda ootad/ootate veel enda meeskonda? Ehk milliseid kogemusi/ vaatenurki/ ekspertteadmisi on veel vaja, et asjalike lahendusteni jõuda? 

Vaimse tervise spetsialisti abi vastava kursuse õppekava disainimisel

Teema esitaja: Marika Kaasik, Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

Meeskonna liikmed:

1. Mariana Jürimäe

2. Eda Rööpmann

3. Vadim Rõuk

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:

Vähese haridusega (noorte) täiskasvanute õppimine ja õpetamine on koolitusmaastikul täiesti omaette valdkond. Ühelt poolt on tegemist üldharidusega, teiselt poolt aga täiskasvanuharidusega. Nii ongi väga oluline pakkuda koostöö- ja õppimisvõimalust just selles valdkonnas töötavatele inimestele. Ja et iga kool ei peaks omaette "jalgratast leiutama", on ühised koolitused ja kogemuste jagamine väga väärtuslik töös madala haridustasemega inimeste õpingute toetamisel.

Miks on selle teemapüstitus sulle/teile oluline? Täiskasvanute gümnaasiumite ümberkorralduste järel on läinud kaduma varasemalt väga hästi toiminud koostöö ning vastastikune kogemuste jagamine. On väga oluline see koostöö mittestatsionaarset õpet pakkuvate koolide vahel taastada. Mida tugevam on ekspertkogemus, seda paremad on võimalused vähese haridusega täiskasvanute õppesse toomiseks ja nende toetamiseks.

Keda ootad/ootate veel enda meeskonda? Ehk milliseid kogemusi/ vaatenurki/ ekspertteadmisi on veel vaja, et asjalike lahendusteni jõuda? Mittestatsionaarset õpet pakkuvate koolide ja täiskasvanute gümnaasiumite juhtkondi.

Teema esitaja: Marika Kaasik, Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

Meeskonna liikmed:

1. Marika Kaasik

2. Ave Soekov

3. Reet Jakobson

4. Jane Suvi

5. Ülle Irdt

6. Sirje Priks

7. Anu Oja

8. Sixten Hinnov

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:

Rahvaülikoolide kui vabahariduse asutusel on suur potentsiaal luua positiivne õpikogemus õppijatele, kes on põhikoolis saanud pigem halva kogemuse. Eelkõige läbi selle, et puudub teadmiste tõestamise pinge ja õpitakse iseenda jaoks. Hetkel käivad rahvaülikoolis st vabahariduslikus õppes osalemas peamiselt kõrgharitud naised, kes jaksavad koolituse eest tasuda ja on saanud õppes osalemisest hea kogemuse. Samas on Eestis sihtgruppe, kes ei osale elukestvas õppes kuna nad on saanud põhikoolist halva õppimise kogemuse, samas riiklikul tasandil soovime tõsta õppes osalemise osakaalu. Kuidas viia kokku riiklik eesmärk ja rahvaülikooli potentsiaal.

Miks on selle teemapüstitus sulle/teile oluline? Kuna näeme, et hetkel kasutab vabahariduslikus õppes osalemise võimalust üsna piiratud ring inimesi.

Keda ootad/ootate veel enda meeskonda? Ehk milliseid kogemusi/ vaatenurki/ ekspertteadmisi on veel vaja, et asjalike lahendusteni jõuda? Kedagi, kes on riigi haridus- ja sotsiaalpoliitikaga kursis ja oskab näha koostöövõimalusi rahvaülikoolide ja ministeeritumite vahel.

Teema esitaja: Sigre Suurvarik, Eesti Rahvaülikoolide Liit

Meeskonna liikmed:

1. Sigre Suurvarik

2. Riina Kütt

3. Heleriin Jõesalu

4. Kairi Lõuk

5. Hannelore Juhtsalu

6. Helin Laane

7. Aksel Lõbu

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:

Täiskasvanud, eriti tippjuhid ja suure töökoormusega spetsialistid, kogevad sageli stressi ja läbipõlemist, kuid nende jaoks on tõenduspõhiste ja praktiliste vaimse tervise toetamise programmide kättesaadavus piiratud. Kuigi on olemas palju teooriaid ja praktikaid, mis võiksid aidata, jääb nende rakendamine ja igapäevaellu integreerimine sageli keeruliseks või aeganõudvaks. Ühtlasi on väga vähe teadlikkust nende praktikate kasuteguritest.

Miks on selle teemapüstitus sulle/teile oluline? Olles teadveloleku koolitaja ning näen kui palju kasu saab nendest praktikast täiskasvanud inimene, kes otsib viise oma vaimse tervise toetamiseks. Minu soov on luua lahendusi, mis on lihtsad, praktilised ja tuginevad teaduslele, et inimesed saaksid paremini toime tulla stressiga, olla rohkem kohal oma igapäevaelus ning saavutada parem tasakaal töö- ja eraelu vahel.

Keda ootad/ootate veel enda meeskonda? Ehk milliseid kogemusi/ vaatenurki/ ekspertteadmisi on veel vaja, et asjalike lahendusteni jõuda? Mul oleks vaja inimesi, kes pakuvad teisi vaatenurki, kuidas jõudas ettevõteteni, kuidas tõsta teadlikkust praktikate kasuteguritest ja iseenda heaolu toetamise võimalustest läbi tõenduspõhiste meetodite. Samuti oleks väga väärtuslik, kui meeskonda kuuluks täiskasvanuhariduse spetsialiste ja andragooge, et aidata läheneda täiskasvanute õpistiili arvestavalt. Lisaks ootan meeskonda kommunikatsioonieksperte, kes aitaksid lahendusi disainida ja viia need laiema avalikkuseni.

Teema esitaja: Piret Maiberg-Nõu, Mindfulness coaching OÜ, Meeleteadlik.ee

Meeskonna liikmed:

1. Piret Maiberg-Nõu

2. Simone Epro

3. Kaire Parve

4. Sirje Klaos

5. Kadi Kass

6. Maris Makurin

7. Krista Krau

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:

Koolituste järjepidevus on oluline, kuna tagab selle, et õppekavade ja koolitusprogrammide arendamine ei peatu ja arvestab pidevalt muutuvate tööturu nõudmiste ja õppijate vajadustega. Täiskasvanuhariduse kvaliteedi tagamine eeldab läbimõeldud lähenemist õppekavade ja metoodikate kujundamisel. Lisaks vajalike ressursside olemasolu ja tugevate koostööpartnerite võrgustik. Kuidas luua kvaliteetne ja kestlik süsteem täienduskoolituste läbiviimiseks?

Miks on selle teemapüstitus sulle/teile oluline? Täiskasvanute koolituste kvaliteedi ja järjepidevuse tagamine on võtmetähendusega, sest loob usalduse õppeprotsessi vastu ja tagab osalejatele vajalikud oskused toime tulekuks muutuvas töömaailmas.

Keda ootad/ootate veel enda meeskonda? Ehk milliseid kogemusi/ vaatenurki/ ekspertteadmisi on veel vaja, et asjalike lahendusteni jõuda? Meeskonda on oodatud kõik kutsehariduses koolitustega tegelevad töötajad, keda antud teema kõnetab.

Teema esitaja:  Ade Sepp - Kuressaare Ametikool, Sirje Pauskar - Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Meeskonna liikmed: 

1. Ade Sepp

2. Sirje Pauskar

3. Elina Oeselg

4. Merike Paat

5. Allan Kaljakin

6. Liisa Laanemets

7. Indrek Jänes

8. Kaja Loorens

9. Külli Bachfeldt

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:

Selliste ühingute rahastusvõimalused on järjest vähenenud ja hetkel peaaegu, et olematud.

Miks on selle teemapüstitus sulle/teile oluline? Sellised ühingud ja õpiringid on tegelikult väga oluline osa kodanikuühiskonnast.

Teema esitaja:  Tõnu Ints, Avatud Hariduse Liit

Meeskonna liikmed:

1. Tõnu Ints

2. Ülle Mugu

3. Sergei Ivanov

4. Leili Siilivask

5. Ivi Sark

6. Sirje Ideon

7. Kaidi Kornak

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:

Kutsega või kutseta? Kust king pigistab? Kas kutsestandard või oskusprofiil? Kes on vastutav koolitaja oskuste eest? Kes maksab? (uuendused kutsesüsteemi ülevalhoidmiseks) Kutse kasutajasõbralikkus ja kvaliteet? Eestis on käimas kutsereform, mille eesmärgiks on luua paindlikum kutsesüsteem. 

Kutsestandardite kõrvale tulevad oskusprofiilid. Täiskasvanute koolitaja kutsed on töömaailma kutsed, tase 5-8, mis on EQF järgi kõrged kutse tasemed. Milliseid kutsestandardeid on meile vaja? Kas ja mil määral uuendada kutsestandardeid? Milliseid kompetentse on vajalik uuendada?

Uuendatud TÄKSis on markeeritud koolitajate kutse tase 7 seoses koolitaja väljaõppe pakkumisega. Ka on uuendatud TÄKSis viidatud koolituse pakkujale, kelle vastutus on koolitaja kompetentsid.

Kutsega koolitajate hulgas on suurem osakaal just 5. ja 6. kutse tasemete osas, paljus on see seotud hankes olevate tingimustega. ETKA Andrase ees on kutsestandardite uuendamine ning selleks on moodustatud laiapõhjaline töögrupp. Antud koosloome sündmusel arutatud teema fookused ja ettepanekud edastame kutsestandardite töögrupile.

Miks on selle teemapüstitus sulle/teile oluline? Teema on seotud täiskasvanute koolitamise kvaliteedi küsimusega, mis on hetkel ühiskonnas väga aktuaalne.

Teema esitaja:  Monica Marfeldt, ETKA Andras

Meeskonna liikmed:

1. Sirje Plaks, ETKA Andras

2.  Anu Vaagen, Yebisu Eesti

3. Tiina Leosk, Leoski Koolitus

4. Kadri Kõiv, DevelopDesign

5. Piret Hion, Yebisu Eesti

6. Veiko Belials, Luua Metsanduskool

7. Monica Marfeld, ETKA Andras 

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:

Soovime projekti käigus leida võimalusi täiskasvanud õppijate toetamiseks ja innustamiseks. Mõistame, et Võru valla täiskasvanuhariduse teema vajab suuremat tähelepanu ja kajastamist ka Võru valla arengukavas. Seega soovime täiendada Võru valla arengukava ja rohkem pöörata tähelepanu täiskasvanute hariduse arenguteedele.

Nii nagu mujalgi Lõuna-Eestis, on ka Võru vallas elanike keskmine vanus kõrge ning tööga hõivatus suhteliselt madal. Inimesed vajavad täiendõpet ja ümberõpet, mõningal juhul ka karjääripööret. Oleme täheldanud, et pidevat täiendamist vajavad nii töötajate kui ka tööotsijate digioskused. Paljud töötajad peavad ennast täiendama, sest enam ei piisa varem õpitud oskustest, et tänapäeva ühiskonnas erinevatel ametikohtadel toime tulla.

Arvame, et kaugtöövõimaluste tutvustamine keskealistele ja eakatele inimestele võiks laiendada osalemist tööturul ja rikastada omavalitsuse täiskasvanuhariduse valdkonda.

Soovime tähelepanu pöörata ka eakate inimeste tööhõivele ning toetada neid, kes soovivad töötada ja ühiskonnaellu panustada ka peale pensionile jäämist.

Olemasolev panustamine: Võru vallavalitsus toetab näiteks aktiivseid MTÜ-sid, kes tegelevad kogukonna koolitamisega.

Miks on selle teemapüstitus sulle/teile oluline? Oleme arutelude käigus jõudnud tõdemuseni, et kõige rohkem peaksime esialgu tähelepanu pöörama täiskasvanuhariduse mõistete selgitamisele ja õppimisvõimaluste kommunikatsioonile.

Teema esitaja:  Siiri Konksi, Võru Vallavalitsus

Meeskonna liikmed:

1. Merle Tsirk - arendusnõunik

2. Katariina Ummelk - avalike suhete spetsialist

3. Ere Kungla-Jalajas - Puiga ja Lasva lasteaedade direktor

4. Piret Haljend - volikogu haridus, kultuuri- ja spordikomisjoni esinaine

5. Siiri Konksi - haridusnõunik

6. Triin Rõõmusoks