Koosloomepäev

ETKA Andras ja Eesti Rahvaülikoolide Liit kutsuvad:

👍broneeri kalendrisse 23. september ja

👍tule teist aastat järjest toimuvale täiskasvanuhariduse valdkonna koosloomepäevale –
Ideekiirendi: Ainult täiskasvanutele!

Ideekiirendi: Ainult täiskasvanutele! on koosloomele põhinev ühepäevane intensiivne arendusüritus, kus igaüks saab osaleda ja aidata kaasa lahenduse leidmisele mõnele täiskasvanuhariduse valdkonna edendamisega seotud probleemile/kitsaskohale.

📢Oodatud on kõik täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevad või sellega tihedalt seotud organisatsioonid ja nende töötajad/esindajad – katusorganisatsioonid, erakoolitusfirmad, vabaharidust pakkuvad ühendused (MTÜd, sihtasutused), täiskasvanute gümnaasiumid, kõrg- ja kutsekoolide täienduskoolituse osakonnad, erinevad ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused aga ka akadeemikud ja tudengid.

Meie poolt on …

👉 loodud mõnus koostöötamise keskkond (ruum ja kehakinnitus),

👉 metoodika, mis suunab osalejad dialoogi ehk koos uurima probleemi ja välja töötama lahendust,

👉 päeva eestvedajad, kes toetavad kogu protsessi suunavate küsimuste ja peegeldustega.

Sel aastal on võimalus, kas osaleda ...

☑️ainult koosloomepäeval, mis on ühepäevane intensiivne arendusüritus, mis toetab meeskondi leidmaks lahendus/lahendusi mõnele keerukale täiskasvanuhariduse valdkonna edendamisega seotud probleemile/kitsaskohale. Meeskondade edasine töö sõltub ühisest otsusest jätkata.
👉Inspiratsiooniks uuri, mille üle eelmise aasta meeskonnad arutasid ja mis kasu nad sündmusest said või vaata ka näiteid teemadest.

või

☑️koosloomeprogrammis. Koosloomeprogramm koosneb koosloomepäevast ja mentorite poolt toetavatest jätkutegevustest ajaperioodil 23.09 - 12.11 ning lõpeb lõpuseminariga. Selle aasta teema peab olema seotud koolitusvaldkonna kvaliteedi edendamise ja tõenduspõhisusega.
👉 Loe täpsemalt koosloomeprogrammist, tingimustest ja ajaraamist.

Ajaraam

👉 Ideede
esitamine

Tähtaeg: 9. september

👉 Meeskonda registreerumine

12. september - 19. september

👉 Ideekiirendi:
Ainult täiskasvanutele!

23. september & Tallinn

Kuidas ideekiirendi toimib?

Ideekiirendile võid oma teema (probleemi/kitsaskoha kirjelduse) esitada nii üksikisiku kui ka meeskonnana.

Meeskonnana teemat esitades soovitame jätta meeskonda kindlasti vabu kohti. Nii hoiate alles võimaluse, et liituda saavad erinevad osapooled, kes toovad kaasa enda väärtusliku kogemuse – seega arutelu nii probleemi mõtestamise kui ka lahenduse loomise üle saab võtta hoopis laiapõhjalisema mõõtme!

Üksikisikuna esitades peab sinu meeskonda registreeruma veel vähemalt kolm inimest!

NB! Koosloomepäeval ja/või koosloomeprogrammis osalevate teemade (seega ka meeskondade) arv on piiratud. Kokku saab osaleda 9 meeskonda, nendest 5 koosloomeprogrammis kvaliteedi edendamise ja tõenduspõhisuse teemadel ning 4 vabalt valitud teemal. Seega vajadusel võivad korraldajad otsustada piirata teemasid. Vajadusel tõmmatakse loosi.

Uudista, mis teemad tulevad 23.septembril arutelu alla ja kes kuuluvad meeskondadesse.

👉 Teema 1: Koolitaja kompetentside hindamise põhimõtted kutseõppe-

asutuses

Koosloomepäeva teema

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:
Täiskasvanuhariduse kvaliteet sünnib koostöös. TäKS-i paragrahv 11 lõige 1 seab nõudeid koolitajate erialastele ja täiskasvanute koolitaja kompetentsidele. Kompetentside olemasolu hindab täienduskoolitusasutus. Loome ühtse arusaama, kuidas hinnata koolitajate pädevusi ja otsime lahendusi sellise koolitaja kompetentside hindamise mudeli väljatöötamiseks, mis tugevdab koolituste usaldusväärsust ja loob uudse kvaliteedikultuuri täiskasvanuhariduses.

Miks on see teemapüstitus sulle/teile oluline?

Teema „Koolitaja kompetentside hindamise põhimõtted kutseõppeasutuses“ on oluline, sest koolitaja pädevus määrab õppe kvaliteedi ja õppijate motiveerituse. Kutseõppeasutuste täiskasvanute koolituse kvaliteedi tagamise alustes peavad olema kirjeldatud põhimõtted, mille alusel hinnatakse koolitaja pädevusi.

Soovime arutleda järgmiste küsimuste üle:

1. Millised koolitaja pädevused on täiskasvanute õppimise kvaliteedi seisukohalt kõige olulisemad?

2. Kuidas tagada, et pädevuste hindamine oleks nii koolitajale kui koolile arengut toetav, mitte ainult kontrolliv?

3. Milliseid olemasolevaid praktikaid (nt sisehindamine, kolleegide tagasiside, õppijate hinnangud) saab siduda ühtseks hindamismudeliks?

4. Kuidas tagada hindamise läbipaistvus ja usaldusväärsus?

5. Kuidas siduda loodav mudel TäKS-st tulenevate nõuetega?

6. Milliseid tööriistu või vorme võiks koolid kasutada pädevuste hindamiseks (nt eneseanalüüs, kompetentsiraamistik, tasemetabel)?

Meeskonna liikmed:

Ade Sepp
Merike Paat
Allan Kaljakin
Kaja Loorens
Külli Bachfeldt
Moonika Aedma
Sirje Pauskar
Sigrid Aruväli

Grupp on täis!

👉 Teema 2: Üldpädevuste teadlik arendamine rahvaülikoolide koolitustes

Koosloomepäeva teema

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:
Rahvaülikoolide koolitused toetavad suures pildis üldpädevuste (nt kriitiline mõtlemine, digipädevus, enesejuhtimine, koostööoskus) arengut, kuid seni on seda pigem eeldatud kui teadlikult planeeritud. Koolituskavad ei sisalda enamasti selgesõnaliselt üldpädevuste arendamise eesmärke ja koolitajad ei pruugi neid õppesse süsteemselt lõimida. Seetõttu jääb üldpädevuste areng juhuslikuks ning nende väärtus õppija ja ühiskonna tasandil ei saa piisavat nähtavust ega tunnustust.

Miks on see teemapüstitus sulle/teile oluline?

Üldpädevused – nagu kriitiline ja loov mõtlemine, enesejuhtimine, digipädevus, sotsiaalsed ja kodanikupädevused – on 21. sajandi elukestvas õppes ja tööturul edukaks toimetulekuks hädavajalikud. Rahvaülikoolidel on võimalus neid pädevusi arendada paindlikus ja õppijakeskses keskkonnas, kuid see eeldab teadlikku ja süsteemset lähenemist. Kui rahvaülikoolide õppekavad hakkavad üldpädevusi selgelt sisaldama ning koolitajad on motiveeritud neid õppesse põimima, saab vabahariduse mõju õppija arengule ja ühiskonnale tervikuna palju nähtavamaks.

Teema on oluline, sest see aitab muuta rahvaülikoolide rolli veelgi strateegilisemaks – mitte ainult teadmiste ja oskuste andjaks, vaid ka võtmekompetentside arendajaks, mis toetavad õppija isiklikku, sotsiaalset ja tööalast toimetulekut.

Keda ootad/ootate veel enda meeskonda? Ehk milliseid kogemusi/ vaatenurki/ ekspertteadmisi on veel vaja, et asjalike lahendusteni jõuda?

- Rahvaülikoolide koolitajaid ja koolitusjuhte

- Eksperte üldpädevuste (nt digipädevus, loovus, sotsiaalsed ja kodanikupädevused) valdkonnast

- Täiskasvanuhariduse arendajaid ja teadlasi, kes on tegelenud võtmekompetentside ja õppekavade arendamise teemadega.

- Praktikuid, kes on motiveeritud katsetama üldpädevuste põimimist oma koolituspraktikas.

Teema esitaja: Hannelore Juhtsalu (Eesti Rahvaülikoolide Liit)

👉Registreeri meeskonda!

Meeskonna liikmed:

Hannelore Juhtsalu
Ingrit Kera
Lea Mäemat
Ivar Soone
Eva Krivonogova

👉 Teema 3: Õppimise/oskuste jalajälje säilitamine: tervikpilt õppija arengust

Koosloomepäeva teema

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:
Oskuste kujunemine toimub järjest enam mitmekesistes ja digitaalsemates õpikeskkondades. Tasemehariduse andmed on EHISes, täienduskoolituste info osaliselt Töötukassal ja HTMil, kuid iseseisev e-õpe jääb nähtamatuks. Puudub mehhanism, mis võimaldaks õppijal ja riigil saada tervikvaadet omandatud oskustest. Samas on ebaselge, millal muutub üksik õpiamps koolituseks ja milline õppe maht on piisav, et oskust pidada arvestatavaks. Lisaks tuleb arvestada isikuandmete kaitsega – kes tohib andmeid koguda, kuidas neid hallata ja millised õigused on õppijal.

Miks on see teemapüstitus sulle/teile oluline?

Töömaailm liigub oskustepõhise lähenemise suunas. Elukestev õpe toimub järjest enam digitaalselt, hübriidselt ja iseseisvalt. Oskuste jalajälje säilitamine:

võimaldab õppijal paremini mõtestada oma arengut ja teha teadlikke valikuid;

loob HTMile aluse andmepõhiseks poliitikakujundamiseks ja sihtrühmapõhiseks sekkumiseks;

toetab mikrokvalifikatsioonide ja VÕTA rakendamist;

aitab tunnustada ka iseseisvat e-õpet, kui see vastab teatud kriteeriumidele (nt õpiväljundid, hindamine, maht);

tõstatab vajaduse määratleda, milline õppe maht ja struktuur on piisav, et lugeda oskus arvestatavaks – nt kas 3–5 temaatilist õpiampsu võiks moodustada ühe tervikliku oskuse;

eeldab selgeid andmekaitse põhimõtteid: õppija peab teadma, millised andmed temast kogutakse, kelle poolt ja milleks, ning omama kontrolli oma oskuste jalajälje üle.

Keda ootad/ootate veel enda meeskonda? Ehk milliseid kogemusi/ vaatenurki/ ekspertteadmisi on veel vaja, et asjalike lahendusteni jõuda?

Ootame meeskonda inimesi erinevatest valdkondadest – täienduskoolituse, tasemehariduse, õppijate esindajate, tehnoloogiavaldkonna, andmehalduse, andmekaitse jne poolelt

Teema esitaja: Triin Savisto (Haridus- ja Teadusministeerium)

👉Registreeri meeskonda!

Meeskonna liikmed:

Triin Savisto
Kairi Lõuk
Ave Landrat
Rene Indrek Proos
Preedik Poopuu

👉 Teema 4: Tehisaru kui tööriist täiskasvanuhariduse kvaliteedi ja tõenduspõhisuse tõstmiseks

Koosloomeprogrammi teema

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:
Täiskasvanuhariduse koolituste kvaliteedi tagamine ja tõenduspõhisus on väljakutse, sest õppijate vajadused ja taustad on väga erinevad, koolitajate ressursid piiratud ning kvaliteedi hindamiseks puuduvad ühtsed ja tõhusad tööriistad. Sageli on keeruline süsteemselt koguda ja analüüsida õppijate tagasisidet ning kasutada seda koolituste arendamisel. Lisaks on koolitajatel kasvav vajadus ajakohaste ja praktiliste meetodite järele, mis toetaksid sisuloome kvaliteeti ja aitaksid pakkuda õppijale personaalsemat õpiteed.

Miks on see teemapüstitus sulle/teile oluline?

Täiskasvanuhariduse ja koolitusvaldkonna areng suundub üha enam kvaliteedi, tõenduspõhisuse ja õppijakesksuse poole. Samal ajal kasvab surve koolitajatele luua sisukaid ja ajakohaseid õppekavasid piiratud aja- ja ressursimahus. Tehisaru ja digilahenduste rakendamine pakub võimaluse toetada koolitajaid sisuloome, tagasiside analüüsi ja personaalsemate õpiteede kujundamisel. Kui me ei tegele teadlikult AI ja uute tööriistade mõtestatud kasutuselevõtuga, võib Eesti täiskasvanuharidus jääda ilma võimalusest tõsta koolituste kvaliteeti ja suurendada õppijate rahulolu. Seetõttu on teema oluline nii koolitajate töö kestlikkuse, õppijate motivatsiooni kui ka kogu valdkonna konkurentsivõime seisukohalt.

Keda ootad/ootate veel enda meeskonda? Ehk milliseid kogemusi/ vaatenurki/ ekspertteadmisi on veel vaja, et asjalike lahendusteni jõuda?

Et jõuda asjalike ja rakendatavate lahendusteni, on vaja eri vaatenurki ja kogemusi. Ootame meeskonda:

1. koolitajaid ja andragooge, kes tunnevad täiskasvanud õppija vajadusi ja õpiprotsessi eripärasid;

2. koolitusasutuste juhte ja korraldajaid, kes mõistavad kvaliteedi tagamise ja tõenduspõhisuse süsteemset poolt;

3. digilahenduste ja tehisaru eksperte, kes saavad tuua sisse praktilisi teadmisi AI rakendamisest koolitusvaldkonnas;

4. õppijaid ja õppijate esindajaid, et hoida fookus nende kogemusel ja ootustel;

5. soovi korral ka poliitikakujundajaid või katusorganisatsioonide esindajaid, et seostada lahendusi valdkonna strateegiliste arengutega.

Teema esitaja: Toomas Aru

👉Registreeri meeskonda!

Meeskonna liikmed:

Toomas Aru
Annika Allikas
Katrin Bergmann
Piret Jõhvik
Marju Koor

👉 Teema 5: Kas “koolitajate koolitus” on teadus või kunst?

Koosloomeprogrammi teema

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:
Koolitajate ettevalmistuse väljakutse: teaduspõhisus ja koolitamise kunst

Koolitajatelt eeldatakse nii tõenduspõhist erialast kvalifikatsiooni kui ka laiapõhjaliste kompetentside olemasolu, mis toetavad täiskasvanute osalemist elukestvas õppes ning motiveerivad neid elukestvalt õppima. Samas mõjutavad koolituse tulemuslikkust suuresti ka koolitaja loovus, isikupära ja inimlik kontakt – koolitamise „kunst“.

Peamine probleem seisneb selles, kuidas integreerida teaduslikud metoodikad ja koolitaja loominguline lähenemine nii, et vältida kahte äärmust: ühelt poolt liialt teoreetilist ja õppijast võõrandunud koolitust ning teiselt poolt kogemuslikku, kuid teadusliku põhjenduseta õpet.

Tõenduspõhine hariduspraktika eeldab, et õpetamise ja õppimise valikud põhineksid eelkõige uurimistöödel. Samas, täiskasvanute õppimise uuringud toovad välja, et õpe peab olema seotud reaalse eluga, motiveeriv ning kohandatud õppija vajadustele ja kogemustele.

Seetõttu on koolitajate ettevalmistuse keskne küsimus, kuidas ühendada need kaks poolt: kuidas tuua koolitajate koolitusse (loomulikult ka kõikide teiste valdkondade koolitustesse) teadusuuringutest lähtuvad põhimõtted, jättes samas ruumi individuaalsusele, loovusele ja koolitamise „kunstile“.

Kuidas saavutada, et teadus ja kunst täiendavad teineteist, pakkudes õppijatele nii usaldusväärset kui ka inspireerivat õpikogemust?

Kuidas tagada, et õppija valides koolitust, teeb valiku tõenduspõhise koolituse kasuks? Mis sellele viitab ja mis tagab?

Tõenduspõhisuse tagamiseks peaksime kokku leppima, millised teaduslikult tõendatud õppekorraldused, metoodikad ja kvaliteedimudelid aluseks võtta. Need peaksid olema ajakohased, innovatiivsed, inspireerivad, praktilised ja õppijate vajadusi arvestavad, pakkuma koolitajatele praktilisi lahendusi ning võimaldama luua regulatsioone, mis toetavad arengut ilma liigse piiravuse või ülereguleerimiseta.

Miks on see teemapüstitus sulle/teile oluline?

Teemapüstitus on oluline eeskätt seoses mikrokvalifikatsioonide taotlemisega, koolituste kvaliteedihindamise ning koolitaja kutse taotlemisega, kus olulisel kohal on tõenduspõhisuse tagamine. Kui teaduspõhiseid teadmisi ja metoodikaid on võimalik selgelt põhjendada uuringutega, siis koolitamise „kunsti“ – koolitaja loovuse, isikupära ja inimliku mõju – tõendamine on märksa keerukam. Seetõttu on teema käsitlemine vajalik, et leida tasakaal, ühine keel ja mõõdikud, kuidas mõtestada ning väärtustada koolitaja professionaalsuses nii teaduslikku põhjendatust kui ka koolitamise kunstilist mõõdet.

Oluline on määratleda ka ajaraam liikumaks olukorrast, kus koolitajad ja teenusepakkujad tegutsevad vabalt kogemuse ja turunõudluse alusel, olukorda, kus teenuseid saab pakkuda vaid teadusuuringutega tõendatud meetodite põhjal – täpne tõenduspõhisuse nõue vajab kokkuleppimist.

Keda ootad/ootate veel enda meeskonda? Ehk milliseid kogemusi/ vaatenurki/ ekspertteadmisi on veel vaja, et asjalike lahendusteni jõuda?

Ootame liituma Haridus- ja Teadusministeeriumi, HAKA, Kutsekoja, Töötukassa, INSA, ANDRASe ning koolitajate esindajaid. Nende kaasamine on oluline, et kaardistada erinevad ootused ning ühtlustada kvaliteedi hindamise mõõdikud. Loodame, et ühisarutelu võimaldab jõuda konkreetsete lahendusteni, mis arvestavad nii hindajate kui ka praktikute vaatenurki.

Teema esitaja: Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit

👉Registreeri meeskonda!

Meeskonna liikmed:

Anneli Zirkel
Riina Kütt
Kati Tikenberg
Urmas Kõiv
Signe Kiisk
Katrin Maack
Liis Paemurru
Veiko Hani

👉 Teema 6: Rahvaülikoolide hea tava kokkulepped ja kontrollnimekiri koolitusjuhtidele koolituste kvaliteedi ja tõenduspõhisuse hindamiseks.

Koosloomeprogrammi teema

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:
Rahvaülikoolid on olemuselt avatud ja mitmekesised ning nagu nimigi viitab püüdlevad nad rahvale oluliste ja aktuaalsete teadmiste/oskuste õpetamisele/koolitamisele, lähtudes ühiskonnas toimuvates muudatustest. Sellest tulenevalt on nende koolituspakkumine ka laiapõhjaline. See on nende tugevus, kuid samas ka väljakutse. Nimelt see toob kaasa vastutuse, et hariduse/koolituse nime all ei pakutaks tõenduspõhise õppe kõrval koolitusteemasid/praktikaid, mis ei põhine usaldusväärsel teadmisel või võivad isegi õppija heaolu ohustada.

Hetkel puuduvad ühiselt kokku lepitud põhimõtted ja tööriistad, mis aitaksid rahvaülikoolidel/koolitusjuhtidel hinnata koolituste sisu kvaliteeti ja tõenduspõhisust. See tekitab olukorra, kus koolituste vastuvõetavuse ja kvaliteedi hindamine jääb juhuslikuks ning sõltub iga üksiku koolitusjuhi kogemusest ja teadmistest. Selline killustatus võib vähendada rahvaülikoolide usaldusväärsust ja nõrgendada täiskasvanuhariduse rolli ühiskonnas.

Miks on see teemapüstitus sulle/teile oluline?

Haridusasutustel on kohustus hoida ühiskonnas ratsionaalset ja kriitilist mõtlemist – sõnastatud põhimõtted võiksid aidata hoida hariduse rolli teadmiste, mitte uskumuste või ideoloogiate levitamise vahendina.

Ühiselt loodud hea tava kokkulepped ja koolitusjuhtidele mõeldud kontrollnimekiri aitavad kujundada rahvaülikoolides ühtset kvaliteedikultuuri ja toetavad koolitusjuhte tõenduspõhiste otsuste tegemisel. Sellega tugevdatakse täiskasvanuhariduse (rahvaülikoolide?) rolli ühiskonnas usaldusväärse ja õppijat väärtustava hariduse pakkujana ning edendatakse kriitilist mõtlemist.

Lisaks viib see rahvaülikoolide tegevuse kooskõlla rahvusvaheliste kvaliteedisuundadega, mis rõhutavad läbipaistvust, õppija turvalisust ja vastutustundlikku hariduspakkumist. Austria Rahvaülikoolide Liit on juba loonud sarnased juhised erinevate koolitusvaldkondade/-teemade, mis määratlevad selged piirid ja pakuvad soovitusi kvaliteedikontrolliks, aidates seeläbi koolidel tõenduspõhisemaid otsuseid teha.

Teema on oluline, sest see ei tegele ainult probleemide vältimisega, vaid loob ka tugeva aluse rahvaülikoolide tuleviku arenguks ja positsiooniks kvaliteetse täiskasvanuhariduse pakkujana Eestis ja rahvusvaheliselt. Kuna rahvaülikoolid pakuvad palju terviseteemalisi koolitusi ning selles valdkonnas on eriti oluline lähtuda pakkumisel eelkõige inimese heaolu ja tervise hoidmisest, siis oleme mõelnud alustada hea tava kokkuleppe arutamist ja sõnastamist just selles valdkonnas.

Keda ootad/ootate veel enda meeskonda? Ehk milliseid kogemusi/ vaatenurki/ ekspertteadmisi on veel vaja, et asjalike lahendusteni jõuda?

Ootame meeskonda inimesi, kellel on kogemusi ja teadmisi täiskasvanuhariduse kvaliteedi arendamisest ja/või tervise- ja heaoluvaldkonna koolitustest ja/või teadus- ja tõenduspõhisusest tervise valdkonnas ja/või koolitusjuhtide ja koolitajate igapäevatööst.

Teema esitaja: Helin Laane (Eesti Rahvaülikoolide Liit)

👉Registreeri meeskonda!

Meeskonna liikmed:

Helin Laane
Krista Hallik
Anette-Helena Endrekson-Hendriksman
Helen Muru
Tiina Jääger
Heli Kaldas
Siim Oja

Koosloomepäeva eestvedajad:

Uudista eelmise aasta kokkuvõtet

4. detsembril kogunes Tartu Loomemajanduskeskusesse ligi 60 täiskasvanuhariduse valdkonna esindajat üritusele „Ideekiirendi: Ainult täiskasvanutele!”.

Ühepäevane inrensiivne arendusüritus tõi kokku koolitajad, õpetajad, koolijuhid, spetsialistid ja omavalitsuste esindajad, et ühiselt lahendada täiskasvanuhariduse kitsaskohti.

Kokku esitati 16 ideed, millest kaheksa leidis koosloomepäevaks meeskonna.

Loe rohkem siit:

2024 - Esimene koosloomepäev

Lisainformatsioon

Kertu Eensaar Helin Laane
ETKA Andras Eesti Rahvaülikoolide Liit