Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:

Täiskasvanuhariduses toimub palju õppimist, mis ei ole otseselt õppekavas kirjeldatud (nn varjatud õppekava). Sageli on just need oskused need, mida õppijad tegelikult vajavad ja otsivad, kuid mida nad ise ei pruugi enne koolitust osata sõnastada.

Praeguseks arusaam varjatud õppekava sisust on olemas, kuid ei teadvustata ega sõnastata neid süsteemselt. Neid ei seostata teadlikult õppija vajaduste kaardistamise ega õppeprotsessi kujundamisega. Oluline osa õppimise mõjust jääb nähtamatuks, neid ei hinnata ega tooda esile ka tagasisides. See piirab nii koolituste teadlikku arendamist kui ka õppija enda arusaamist oma arengust.

Miks teema püstitus oluline on?

Tänapäeva täiskasvanuhariduses on järjest olulisemad üldpädevused, nt enesejuhtimine, kohanemisvõime, suhtlemisoskus, kriitiline mõtlemine. Sageli just need on õppija jaoks suurima mõjuga, kuid neid ei teadvustata ega mõõdeta piisavalt.

Varjatud õppekava teadlik käsitlemine aitab muuta õppimise terviklikumaks ja tähenduslikumaks; siduda õppeprotsess paremini õppija tegelike vajadustega; toetada õppija refleksiooni ja arengut; tuua nähtavale koolituse tegelik väärtus ka väljaspool erialaseid või üksikoskuse põhiseid teadmisi.

Keda ootame meeskonda?

Koolitajaid erinevatest valdkondadest, täiskasvanud õppijaid, õppekavade arendajaid, eksperte vms.

Teema esitaja: Hannelore Juhtsalu, Eesti Rahvaülikoolide Liit

Meeskonna liikmed:

1. Hannelore Juhtsalu

2. Katrin Maack

3. Mirjam Vint

4. Tiina Jääger

5. Eve Alliksoo

6. Eve Zekker

7. Helen Muru

8. Eva-Liisa Arro

9. Kaarin Peet

Grupp on täis! 

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:

„Õppijatelt kogutakse tagasisidet, kuid see ei vii sisuliste muutusteni ega loo õppijates tunnet, et nende hääl loeb.“

1. Mis paneb õppija päriselt ausalt tagasisidet andma  ja mis takistab seda?

2. Millised küsimused või formaadid toovad välja päris probleemid, mitte viisakusvastused?

3. Kuidas siduda konkreetne tagasiside kokreetse otsuse või muudatusega?

4. Millised näitajad viitavad sellele, et tagasiside viib arenguni (mitte lihtsalt rahuloluni)?

5. Kuidas siduda tagasiside kvaliteet koolituse kvaliteediga?

Miks teema püstitus oluline on?

Soovime mõelda lahenduse, mis tagab, et vähemalt …..%  õppijate tagasisidest viib …. kuu jooksul nähtava muutuseni.

Meeskonna liikmed: 

1. Ade Sepp

2. Elina Oeselg

3. Kaja Loorens

4. Kertu Lindma

5. Külli Bachfeldt

6. Merike Paat

7. Moonika Aedmaa

8. Sigrid Aruväli

9. Sirje Pauskar

Grupp on täis! 

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:

Õppenõustaja peaks olema/võiks olla esimene inimene, kellega madala haridusega täiskasvanu kooli tulles kohtub. Kuidas vestlust juhtida? Kuidas kaardistada õppija senine õpitee ja sellest lähtuvalt vajadused koolis? Kuidas fikseerida kokkulepped? See kõik võib olla vaga oluline õppija õppes püsimise toetamiseks. 

Ühes organisatsioonis võiks õppenõustamise protsess olla kaardistatud ja tegutsemise põhimõtted üldjoontes kokku lepitud.

Miks teema püstitus oluline on?

Madala haridustasemega täiskasvanu vajab formaalõppesse sisenedes tugiisikut, kelle poole pöörduda nii praktiliste küsimustega kui toe saamiseks tagasilöökide korral.

Keda ootame meeskonda?  

Mittestatsionaarse õppe õpetajaid, õppe - või arendusjuhte.

Teema esitaja: Marika Kaasik, Reet Jakobson ja Jane Suvi, Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

Meeskonna liikmed:

1. Marika Kaasik

2. Reet Jakobson

3. Illinor Siebold

4. Keili Kund

5. Andra Mere

6. Lea Ruus

7. Pille Pärna

8. Kadri Markus

9. Jürje Koert

Grupp on täis!

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:

Mittestatsionaarse õppe õpetajad peavad sageli "jalgratast leiutama" Tuntakse puudust ühistest aruteludest, kuidas parimal viisil toetada madala haridustasemega täiskasvanud õppijat ja kuidas anda sisulist toetavat tagasisidet. Näit: eesti keele õpetajad, matemaatika õpetajad jne.

Miks teema püstitus oluline on?

Mittestatsionaarne õpe ei sobitu hästi tavapärase üldhariduse eesmärkide ja väärtustega ning seepärast on koostöö ja toimivate praktikate jagamine väga tähtis.

Keda ootame meeskonda?  

Kuna idee esitamise initsiaatorid on eesti keele õpetajad, siis mittestatsionaarse üldharidusõppe eesti keele õpetajaid või õpetajaid, kes on valmis panustama aineõpetajate koostöö arendamisse.

Teema esitaja: Jane Suvi, Moonika Pärn ja Mariana Jürimäe, Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

Meeskonna liikmed:

1. Jane Suvi

2. Moonika Pärn

3. Mariana Jürimäe

4. Agnes Tambet

5. Tiina Saamot

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:

PIAAC 2023 andmetel on ligi viiendikul Eesti täiskasvanutest funktsionaalne lugemisoskus alla taseme, mis võimaldaks neil edukalt toime tulla töö- ja ühiskonnaelus. Madala lugemisoskusega täiskasvanud ei moodusta aga ühtset rühma – klasteranalüüs tuvastas viis erineva tausta, vanuse, haridustaseme ja tööalase olukorraga profiili. Ühtne lähenemine ei pruugi olla tõhus, kuna iga profiili puhul on koolitustel osalemise takistused ja vajadused erinevad (nt keelebarjäär, madal enesekindlus, digioskuste puudumine, oskuste aegumine). Seetõttu on vaja sihitud ja diferentseeritud sekkumisi, mis arvestavad iga profiili eripäradega.

Miks teema püstitus oluline on?

HTM-i eesmärk on suurendada täiskasvanute osalust elukestvas õppes ning vähendada oskustepõhist ebavõrdsust. Profiilipõhine lähenemine võimaldab kujundada tõenduspõhiseid ja sihitud sekkumisi, mis suurendavad madala lugemisoskusega täiskasvanute kaasatust haridusse ja tööturule. See on kooskõlas nii elukestva õppe strateegiliste eesmärkidega kui ka uute toetusmeetmete (nt TAHE) fookusega. Lähenemine aitab tõhusamalt kasutada ressursse, toetada haavatavamaid sihtrühmi ning suurendada ühiskonna sidusust ja tööjõu konkurentsivõimet. 

Keda ootame meeskonda?  

Ootame meeskonnaga liituma huvilisi, kellel on kogemusi täiskasvanuhariduse, tööalase koolituse, sotsiaalpoliitika, keeleõppe või sihtrühmade (nt madala haridustasemega täiskasvanud, vene emakeelega õppijad, vanemaealised töötajad) toetamisega. Eriti oodatud on praktikud ja tööandjate või tööandjate organisatsioonide esindajad. 

Teema esitaja: Triin Savisto, Kairi Lõuk ja Ingrit Kera, Haridus- ja teadusministeerium

Meeskonna liikmed: 

1. Triin Savisto

2. Kairi Lõuk

3. Ingrit Kera

4. Marja Saarma

5. Riina Kütt

6. Signe Tohv

7. Pille Õis

8. Aksel Lõbu

9. Annika Põldre 

Grupp on täis! 

Probleemi/kitsaskoha kirjeldus:

Toevajadusega noorte, sh NEET noorte aitamine enesekindluse, edasise toimetuleku kujunemisele, sealt edasi tööturule sisenemisele ning iseseisvumisele on võimalik kui noor saab vajalikku tuge spetsialistidelt, et teha teadlikke ja realistlike karjäärivalikuid. Tänane praktika näitab, et sageli jäävad toevajadusega noored ja nende pered üksi just üleminekuetapis, kuna neil puudub kas teadlikkus, juurdepääs lihtsustad infole ja materjalidele, mistõttu satuvad paljud toevajadusega noored NEET noorte hulka. Kurb statistika näitab, et 2025 aastal oli Eestis 23 700 NEET  noort vanusegrupis 15- 29, kellest 11 400 olid esimese astme ja madalama haridusega. (Allikas: Statistikaamet). 4000 nendest noortest olid statistika andmete järgi haiged või vigastatud, kuid kui palju toevajaduse või puudega noori NEET noorte hulgas on, seda statistika andmetest ei selgu. Küll aga näitab number 23 700, et meil on täna erialase hariduse ja –oskusteta noori, kes on jäänud riigi ja süsteemi poolt tähelepanuta, sotsiaalselt ja majandusliku tõrjutud või isegi hüljatud ning vajavad abi ühiskond ja tööturule naasmisel. Täiskasvanuhariduse kättesaadavamaks tegemine toevajadusega noortele, sh NEET noorele võimaldab seda. 

Miks teema püstitus oluline on?

Eesti Puuetega Inimeste Koja jaoks on see koosloomeprogramm oluline, kuna toetab otseselt meie eesmärki suurendada puuetega ja toevajadusega inimeste võrdseid võimalusi hariduses ja tööturul. Täna on selgelt näha, et suur hulk toevajadusega noori, sh NEET noori, jääb haridus- ja koolitussüsteemist kõrvale mitte niivõrd võimekuse puudumise, vaid ebapiisava toe, ligipääsu ning sobivate õpivõimaluste tõttu. 

Koosloomeprogramm annab võimaluse tuua ühe laua taha erinevad osapooled – poliitikakujundajad, koolitajad, tugispetsialistid ja sihtrühma esindajad –, et ühiselt mõtestada olemasolevaid kitsaskohti ning töötada välja praktilisi ja rakendatavaid lahendusi. Just selline lähenemine on vajalik, et liikuda üldistelt põhimõtetelt reaalselt toimivate lahendusteni. 

EPIKoja jaoks on oluline, et täiskasvanuhariduse arendamisel arvestataks süsteemselt ka toevajadusega õppijatega – nii õppevormide, tugiteenuste kui ka info kättesaadavuse tasandil. Koosloomeprogrammis osalemine võimaldab meil tuua protsessi sihtrühma vaate ning kogemuse, et loodavad lahendused oleksid päriselt ligipääsetavad, kasutatavad ja mõjusad. 

Pikas vaates aitab see kaasa nii sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele kui ka suuremale osalusele tööturul, mis on kasulik nii inimestele endile kui ka ühiskonnale tervikuna.  

Eesti Töötukassa esindaja töötab igapäevaselt karjäärivaldkonna ja tööturu eksperdina nõustades erinevaid sihtgruppe, sh toevajadusega noori, NEET noori, täiskasvanuid, andes oma panust karjäärivaldkonna arendamisse Eesti haridussüsteemis. Ta näeb, kui suur on lõhe ilusatel sõnadel poliitilistes statementides ning reaalse elu vahel. Eesti haridussüsteem ja täiskasvanuharidus ei arvesta piisavalt toevajadusega noorte eripärast tulenevate vajadustega sobiva õpikeskkonna ja neid toetavate materjalide loomisel, rääkimata õpetajate ja koolitajate väljaõpetamisel. Liiga palju toevajadusega noori on jäänud tähelepanuta, mistõttu vajavad täiskasvanuhariduse hariduse kitsaskohad luubi alla võtmist ning praktilisi lahendusi, et aidata 23 700 noort tagasi ühiskonda ja tööturule. 

Keda ootame meeskonda?  

Ootame oma meeskonda inimesi, kes on motiveeritud leidma lahendusi toevajadusega noortele, sh NEET noortele täiendkoolituste paremini kättesaadavamaks tegemisel arvestades sealjuures nende eripäradest tulenevaid takistusi, võimekust ja õpivajadusi.   

Teema esitaja: Maarika Maasikas-Tõkke, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja  Ly Kubenko, Eesti Töötukassa.  

Meeskonna liikmed:

1. Maarika Maasikas-Tõkke

2. Ly Kubenko

3. Ester Haas

4. Indrek Linnuste

5. Maibritt Kuuskmäe

6. Katrin Jäärats

7. Õnne Tikerpalu

8. Agni Laats

9. Kaja Leppik