Lõpueksami kirjand

Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid, kuidas enesealalhoiuinstinkt suunab inimese käitumist. Too näiteid ajaloost ja/või tänapäeva ühiskonnast ja/või kirjandusest ja/või teatrikunstist ja/või filmikunstist. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti)

Enesealalhoiuinstinkt käitumise mõjutajana

Inimkond on ellu jäänud tänu sellele , et piisavalt paljud on teadnud röövloomade eest ära joosta, osanud liiga kõrgele mitte ronida ning muid ohtlikke olukordi vältida. Instinktide ajel tegutsetakse vahel aga väga ebatavaliselt. Kuidas suunab enesealalhoiuinstinkt inimesi käituma tavapärasest märkimisväärselt erinevalt?

Enesealalhoiuinstinkt suunab inimesi teatud olukordades kõige tavalisematestki mugavustest loobuma. Kuigi harilikult püüeldakse meeldivama elu poole, siis ohuolukorras tehakse võimalikult palju, et enda ja lähedaste turvalisus tagada, sest see on heaolu põhialus. Juan Gabriel Vasquezi romaanis "Asjade kukkumise hääl" loovudasid Colombias elavad tegelased parkides, restoranides, kaubanduskeskustes ja muudes avalikes paikadest viibimisest, sest narkokartellide ja riigi relvajõudude vahelise konflikti tõttu toimuvad taolistes kohtades tihti plahvatused. Seega võidakse turvalisuse nimel loobuda kõige tavalisematest mugavustest, sest oht surra või vigastada saada kaalub üle kasu, mis mugavusest saadakse.

Mõned inimesed on valmis loobuma mitte ainult mugavustest, vaid ka oma tõekspidamistest. Üldjuhul kaitstakse oma veendumusi, sest need on paljude jaoks identiteedi ja inimeseksolemise alus. Kui aga olukord seda nõuab, ollakse nõus käituma enda ja lähedaste kaitsmiseks oma väärtushinnangute vastu. Paljud nendest, kes II maailmasõja ajal koonduslaagrites valvurid olid, ei olnud tegelikult holokausti toetajad, kuid nad aitasid sellele ikka kaasa, sest alternatiiv oli koos perega vangi või sunnitöölaagrisse sattuda. Vaatamata oma tõekspidamistele ollakse valmis tegema kohutavaid asju, sest enesealalhoiuinstinkt suunab inimesi ennekõike enda turvalisusele mõtlema.

Kuigi üldjuhul tahetakse lähedasi kaitsta, ollakse vahel valmis ohverdama mitte ainult oma tõekspidamised, vaid ka kõige kallimad. Kui indiviidi taluvuspiir ületatakse, sunnib enesealalhoiuinstinkt tegema kõike, mis võimalik, et ennast päästa, sest terve inimese olemus, kaasa arvatud võime armastada, sõltub eelkõige sellest, et inimene on elus ja piisavalt terve. George Orwelli romaanis "1984" on peategelane veendunud, et ta ei reeda naist, kellega tal on olnud afäär ja keda ta kalliks peab. Piinamise käigus ta aga murdub ning anub piinajaid, et nad hoopis tema kallimale haiget teeks. Järelikult on inimesed valmis ohvriks tooma ka need, kellest hoolivad, et ennast ohust ja valust säästa.

Kuigi enesealalhoiuinstinkt on liigi seisukohast hädavajalik, suunab see inimesi käituma viisidel, mis tunduvad hirmsad või isegi õõvastavad. Nii loobuvad inimesed ohuolukordades kõige harilikematest mugavustest nagu avalikest kohtades viibimine ning on valmis ohverdama oma tõekspidamisi ja isegi lähedasi, et enda turvalisus tagada.