Projektist

1. Projekti taust ja kirjeldus

Kuna kõige keerukamas olukorras on töö leidmisel intellektipuudega või psüühilise erivajadusega inimesed (Tööandjate hoiakud..., 2021), on oluline neid toetada suundumaks avalikule tööturule. Psüühilise erivajadustega inimestel peavad olema samasugused võimalused nagu kõikidel inimestel. Ilma suhete ja suhtlemiseta ei ole võimestamine teostatav - inimene taastub kogukonnas (Goscha, 2020). Psüühilise erivajadusega inimese võimalus teha tööd ettevõttes, kus töötab veel inimesi, aitab kaasa kogukonnaga sideme loomisele, soodustab suhtlemist, aitab murda eelarvamusi (Narusson & Wilken). Kindlasti kasvab kogukonnaga suhtlemine läbi töötamise oluliselt ka enesehinnang ja samuti on eriti oluline kuulumise tunne.

Enda kitsama teema leidmisega läks meil veidi aega. Juhendajad pakkusid ajurünnaku jooksul välja SA Hea Hoog, millest me ka kinni haarasime, teadmata, mis saab meie täpseks teemaks. Kohtudes mentoritega SA Hea Hoog pakkusid nad meile välja soodustada AS Hoolekandeteenused SA Hea Hoog klientide suunamist avalikule tööturule või suurendada tellimusi keskusest valmistatavatele toodetele. Töö tegemine ja esemete tootmine toimub SA Hea Hoog töökeskustes, neid on 14 ja asuvad üle Eesti. Nagu eelpool sai mainitud, on meie projektil kaks laiemat eesmärki. Esiteks kaardistada ettevõtted Tallinnas, Haapsalus, Sillamäel ja Kuressaares. Selgitada välja, ettevõtted, kellel oleks valmidus pakkuda tööd psüühilise erivajadusega inimestele. Töötamine ettevõttes aitaks liikuda inimestel välja töökeskustest – võimaldades psüühilise erivajadusega inimeste integreerumist tööellu. Teiseks on soov tutvustada ettevõtetele SA Hea Hoog tegevust ja võimalust tellida sealt enda ettevõtte erinevad kingid, meened. See tagab stabiilsema vajaduse töökeskuste toodete järele ning väärtustab psüühilise erivajadusega inimeste tööd. Kohe kindlasti on need meened palju isikupärasemad kui masstooted.

2. Tegevuste rakendamine

Projekti eesmärkide täitmiseks püstitati järgmised ülesanded:

• koostasime küsimustik ettevõtete poole pöördumiseks, kontakteerumiseks ja nendega suhtlemiseks, et viia ellu projekti eesmärke;

• soovisime luua otsekontakti ettevõtete ja Sa Hea Hoog vahel;

• soovisime tutvustada ettevõtetele võimalust kaasata psüühilise erivajadusega inimesi, kui potentsiaalset tööjõudu, keskendudes inimeste tugevustele. Selgitada kaasnevaid võimalusi teenuste ja toetuste näol;

• soovisime tutvustada ettevõtetele SA Hea Hoog tegevust ning võimalusi nende kaudu tellida ettevõtetele nt meeneid, kingitusi või muid vajalikke tooteid.

Kontakteerusime ettevõtetega, kes asuvad valitud töökeskustega samas piirkonnas, tutvustasime psüühilise erivajadusega inimeste töötamise spetsiifikat. Lootsime murda isikliku pöördumisega stigmasid, et psüühilise erivajadusega inimesed ei tule tööturul toime.

Teiseks eesmärgiks oli SA Hea Hoog toodete tellimuste suurendamine. Selleks kontakteerusime ettevõtetega, kes võiksid olla huvitatud, kas enda klientidele, koostööpartneritele või töötajatele kingituste/meenete tellimisest SA-lt Hea Hoog. Projektiga soovisime suurendada toodete tellimuste hulka ning tagada stabiilsuse tellimuste ja koostöö jätkumise osas, samas väärtustada esemete valmistajaid.

Projekti lõpuks soovisime, et:

• oleksid kaardistatud valitud piirkondade ettevõtted ja oleks olemas nimekiri ettevõtetest, kellel on valmidus värvata tööle psüühilise erivajadusega inimene;

• oleks küsimustik analüüsitud ja kokku koondatud teave, mis on ettevõtetes takistavad asjaolud psüühilise erivajadusega inimeste värbamisel;

(https://docs.google.com/forms/d/1idD-ea-dGCZpnXQgdA4OtGuMC2K4RXBsEKwJaCam-NA/edit)

• oleksime leidnud SA-le Hea Hoog koostööpartnereid, et edendada ka töökeskuste tööd;

3. Projektiga seotud sidusrühmad

Projekt mõjutab otseselt järgmisi huvirühmasid:

• Valitud piirkondade ettevõtted, kellel on võimalus värvata tööle toredaid inimesi, andes panuse psüühilise erivajadusega inimese rehabiliteerimisse ja kaasamisse.

Projekt mõjutab kaudselt järgmisi huvirühmasid:

• Valitud piirkondade kogukond, kes töökohtade läbi puutuvad kokku psüühilise erivajadusega inimestega. Loodetavasti selle käigus murtakse ka palju stigmasid.

• SA Hea Hoog kliendid, kes loodetavasti selle projekti tulemusena leiavad osaliselt endale rakendust tööturul.

• SA Hea Hoog kliendid, kes läbi töökeskuste suurenenud tellimuste saavad tagada endale stabiilsema sissetuleku ja ka vaheldusrikast tegevust.

• SA Hea Hoog töötajad, keda projekt toetab ajaliselt. Kuna tegevusjuhendajate aeg on limiteeritud, ei jõuta pidevalt ettevõtete uksi kulutada, et klientidele töökohti leida. Seega loodame, et meist on neile abi ja tuge.

• TLÜ ELU üliõpilased, kes selle projekti läbi avardavad enda mõttemaailma ja saavad uusi teadmisi/kogemusi.

4. Teaduspõhisus

Tuginesime erinevatele uuringutele, milles on uuritud hirme ja kartusi võtta tööle erivajadusega inimesi. Lisaks veel artiklid, milles on välja toodud erinevad praktikad, mis toetavad psüühilise erivajadusega inimese integreerumist kogukonda. Ühelt poolt toovad uuringud välja, et Eestis peljatakse tööle võtta psüühilise erivajadusega inimest, teiselt poolt on kogukonda vastuvõtmine ja võimalikult normaalse elu elamine parim viis inimese tervenemiseks. Selles valguses on selge, et käärid on suured ja kehtivaid stigmasid on vaja murda.

Ka enda pöördumistes ettevõtete poole ( kirjalik ja telefoni teel) tutvustasime toetusvõimalusi, mida riik pakub, võttes tööle erivajadusega inimese. Ka rääkisime psüühilisest erivajadusest, kuidas ja kas üldse see mõjutab inimese elukvaliteeti ja töötamisvõimalusi. Loodetavasti selliste otsekontaktide käigus saime teha veidi teavitustööd ja muuta kasvõi natukenegi inimeste mõttemalli.

Leidsime projekti käigust kinnitust sellele, et kontakti loomine ettevõtetega on väga keerukas ja ajakulukas - see on kõike muud kui lihtne. Tegevusjuhendajad, kes muu töökoormuse juures seda tegema peavad on raskes olukorras seega projekt ja justnimelt selle teemaga tegelemine nö lisaressursi andmine tegevusjuhendajatele on edasiviiv - ettevõtete kaardistamine ja läbi selle teadlikkuse tõstmine on olulised ja see peaks olema jätkuv, pidev protsess.

Allpool loetletud kirjandus, mida me oleme kasutanud ja läbi töötanud.

Hoolekandeteenuste disain. (12.12.2019.a.).

https://drive.google.com/drive/folders/106Cki7JI3PaShMgE5bd6EE2m3VdebXFd

Ringmäe, M. (5 2021. a.). Bringing private guardians closer to the special care services provided by AS Hoolekandeteenused. https://docs.google.com/document/d/1FkHBDSihM6axcBBhyMmtkbPp0dwWsh_BLxcK4KiPo70/edit

Narusson, D., & Wilken, J. P. (kuupäev puudub). The well-connected community and opportunities to reinforce the persons with mental illness as citizens of the society.

https://docs.google.com/document/d/146okHNngB_j4fI4oFlvqzAd8iOadJgFs6k-eCj9bMHc/edit

Goscha, R. J. (3 2020. a.). Strengths Model Case Management: Moving Strengths from Concept to Action. University of Kansas Libraries. Tsiteeritud 03. 2022. a.

Gilchrist , A. (2019). The well-connected community. A networking approach to community development. Policy Press, University of Bristol.

AS, T.-u. (2021). Tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste värbamise suhtes. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Uudised_pressiinfo/2021_tvrtooandjateuuringuloppraport.pdf

Eesti Töötukassa. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 03. 2022. a., allikas tootukassa.ee: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/vahenenud-toovoimega-inimese-toolevotmine

Lindsay, S., Cagliostro, E., Albarico, M., Mortaji, N., & Karon, L. (1. 2 2018. a.). A Systematic Review of the Benefits of Hiring People with Disabilities. Journal of Occupational Rehabilitation, 634-655.

5. Interdistsiplinaarsus

Püstitatud probleem tuleneb sotsiaalvaldkonnast. Meil on grupist enamus liikmeid seotud sotsiaalvaldkonnaga, kellel on suured kogemused, kuidas erivajadusega inimesi toetada, millised on need mured, millega nad kokku puutuvad jne. Mõni meist on koos töötanud SA Hea Hoog ning on hästi kursis seal tehtava tööga. Teised nõustavad jällegi erivajadusega kliente ning puutuvad nende igapäevaste murede ja rõõmudega kokku. Lisaks on osadel inimestel kokkupuuteid ISTE (isikukeskse erihoolekande teenusmudel) projektiga, mille kaudu on ISTE projekti koordinaatoriga suheldud erivajadustega inimestele sobivate teenuste leidmisel, arvestades klientide eelistusi. Kui inimesel endal puudub haigusteadlikkus eluvaldkonnas, milles erivajadusega inimene seda tegelikult vajab, siis ISTE projekt võimaldab usaldussuhte loomise eesmärgil pakkuda inimesele huvipakkuvat teenust (nt vajaks psühholoogilist abi, aga, et selleni jõuda, pakutakse inimesele hoopis loovteraapiat, millest isik ise on huvitatud). Mõnda töökeskust külastades ja sealsete inimestega vesteldes saab aimu, kuidas rehabiliteeriv tegevus aitab kasvatada erivajadustega inimeste iseseisvust ning vältida õpitud abituse teket. Need kogemused aitavad meil paremini erivajadusega inimesi mõista. Kokkusaamiste käigus on enda teadmisi ja kogemusi jaganud ka teiste grupikaaslastega. Veel on selle käigus jagatud erinevaid sotsiaalvaldkonna praktikaid, mida kasutatakse eri piirkondades. Kogemusvahetuse käigus on tekkinud ka sotsiaalvaldkonna inimestel ideid parendusteks enda igapäevatöös.

Samas on paar inimest ka väljaspool sotsiaalvaldkonda, kes oskavad olukorda näha kõrvaltvaatajana ehk tavakodaniku vaatevinklist. Molekulaarset biokeemiat studeeriv Malle on tugev reaalainetes ja on toetanud meeskonnaliikmeid tehniliste lahendustega ning koostanud kõik grupi tabelid.

Organisatsioonikäitumist õppiv Ketty on läbinud läbirääkimiste aine, mis annab tuge ettevõtetega suhtlemisel. Juhtimise aine toetab projekti koordineerimist.

6. Projekti tegevuskava

Rollijaotus kujunes meil sujuvalt. Rühmajuhti me ei valinud ja siiani on kõik hästi edasi liikunud ja enda seotud tähtaegadest oleme olnud suutelised kinni pidama. Inimesed leidsid just need valdkonnad, mis neile rohkem sobisid ja milles nad tahtsid rohkem panustada.

7. Kokkuvõte

Kokku kontakteerusime 112 ettevõttega. Peab tõdema, et paljudel ettevõtetel ei ole võimalust värvata psüühilise erivajadusega inimest. Põhjused peituvad töö liigses keerukuses, liiga pikkades töögraafikutes või puudus vajadus tööjõu järgi. Oli ettevõteid, kes jäid ka korduva pöördumise peale tabamatuks. Ka küsitlusele, mille käius proovisime teada saada suurimad takistusi erivajadusega inimese töölevõtmiseks, vastasid ainult 6 ettevõtet, mille põhjal on võimatu üldistusi teha. Seepärast jätsime selle ka välja.

Lõpptulemusena valmis Exceli tabel, mille edastasime SA Hea Hoog. See koondas endas nimistut ettevõtetest, kellega saime kontakti. Nende vastukaja, kas töökeskuste teenuste kasutamiseks või töökohtade pakkumise kohta. Lisatud olid ka kontaktid, mida SA saab kasutada, kui soovivad uuesti kontakteeruda potentsiaalsete klientide/tööandjatega. Seda nimistut saavad SAHH töötajad ka ise edasi pidada ja vajadusel täiendada, kontakteerudes ettevõtetega uuesti või lisades sinna uusi. Ka ELU raames saaksid järgnevad grupid kasutada meie praktikat ja kontaktida ettevõtteid teistes asulates, mis hetkel projektist välja jäid.