Meniere’i haigus on sisekõrva haigus, mille puhul esinevad:
rasked pearinglushood (vertiigo)
tinnitus (kohin, vilin, müra kõrvas)
kuulmise kõikumine või langus
täiskõrvatunne või surve kõrvas (mitte kõigil ja mitte alati)
Nendest kolm esimest sümptomit on klassikalise Meniere`i haiguse juurde kuuluvad ja esinevad reeglina alati, kuigi ei pruugi välja kujuneda haiguse algstaadiumis.
Haigus kulgeb hoogudena ja on sageli ettearvamatu. Inimene võib ühe hetke olla üsna heas seisundis ja järgmisel hetkel täielikult töövõimetu. Äkiline pearinglus, millega võib kaasneda ohjeldamatu oksendamine ja täielik tasakaalu puudumine, tuleb tavaliselt ootamatult. Haigushoog toob kaasa äärmiselt ebameeldiva enesetunde ja täieliku töövõimetuse. Haige ei suuda enda eest vähemalgi määral hoolitseda ja vajab teise inimese tuge toimetulekuks.
Kuidas näeb välja Meniere`i haigushoog?
Haigushoog tekib sekunditega ega ole kontrollitav. Mingid ravimid ei aita, kui haigushoog on tekkinud. Haige ei suuda seista ja sageli ka mitte orienteeruda, sest tema vaateväli pöörleb lakkamatult. Sellisel hetkel kaotavad mõisted "üleval", "all", "paremal", "vasakul" tema jaoks konkreetse tähenduse. Ta ei suuda kinnitada pilku ühelegi objektile, sest silmaterade tahtele allumatu liikumine (nüstagm) sunnib silmi pidevalt liikuma. Nüstagm on seisund, mida iseloomustavad kiired, kontrollimatud silmaliigutused, mis võivad esineda erinevates suundades, näiteks küljelt küljele, üles-alla või ringikujuliselt. See võib olla kaasasündinud (olemas sünnist saati) või hiljem omandatud, mõjutades sageli nägemist ja tasakaalu. See kuulub ühe kõrvalsümptomina Meniere`i haiguse juurde ja on oluline haiguse diagnoosimisel.
Järgnevalt tekib tugev iiveldus või oksendamisvajadus. Selle puhul vajab inimene tavaliselt abi, sest ta ei ole suuteline ise kiirelt tegutsema. Oksendamisvajadust esineb korduvalt, kuid erinevalt teistest haigustest ei too oksendamine Meniere`i haiguse puhul kergendustunnet.
Haigele inimesele on kõige loomulikumaks asendiks pikaliolek. Seejuures tuleks hoolitseda selle eest, et tal oleks tavapärasest veidi kõrgem peaalune. Kuna Meniere`i haigus tekib oletatavalt vedeliku rõhu tõusust sisekõrvas, aitab just selline asend mõnevõrra kaasa vedeliku äravoolule ja kergendab haige olukorda.
Inimene peaks nüüd lamama voodis ühel küljel. Seejuures peaks haigestunud kõrv jääma ülespoole samal põhjusel, miks kõrgem peaalune on soovitav.
Nüüd jääb üle ainult oodata haigushoo möödumist. See ei tähenda, et lähedase abi ei oleks vajalik. Vastupidi. Haigushoog toob kaasa tugeva higistamise, mille puhul voodiriided muutuvad läbimärjaks hetkega. Voodilina vahetamine on sellises olukorras keeruline. Lähedane peaks küsima, kas haige soovib seda ja tegema seda koostöös. tekilina võib laotada lahtiselt üle lamaja. Siinjuures tuleb arvestada, et haige kannatab erinevate temperatuuride all. Tal võib hakata ühe hetkega palav, samas kui juba viie minuti pärast võib ta külmast lõdiseda. Sellega tuleb arvestada ja varuda võimalusi tekki eemaldada ja vajadusel uuesti peale tõmmata. Kergelt niisutatud käsnaga võiks soovi korral puhastada haige nägu ja rindkeret. See võib tekitada hetkelise heaolutunde.
Kuna inimene on oksendanud ja higistab, vajab ta vedelikku. Kasulik oleks pakkuda mingit taimeteed, näiteks lonkshaaval kummeli- või piparmünditeed, millesse on lisatud veidi mett ja näpuotsaga soola kaotatud mineraalide asendamiseks. Kui teil on kodus mineraalvett, sobib see hästi. Mingit tabletti pakkuda ei ole mõtet, sest enamasti oksendab haige selle välja.
Omaette probleemiks on vajadus pääseda WC-sse. Osadel põdejatel esineb kõhulahtisus seoses haigusega ja sellisel juhul on tegemist väga raske ettevõtmisega. Tugi on kindlasti vajalik, sest haige ei ole iseseisvalt võimeline seda teekonda ette võtma. Kõhulahtisust ei esine mitte kõigil haigestunutel.
Üks oluline soovitus - ärge kunagi pakkuge oma abi, kuid olge kättesaadav. Liigne hoolitsus võib ärritada juba niigi ärritunud inimest.
Veel üks küsimus - kas kutsuda kiirabi või mitte? Otsest vajadust selleks ei ole, sest arstid ei suuda selles olukorras millegagi aidata. Minu abikaasa on kahel korral seda teinud. Esimesel korral imestas kõne vastuvõtja, kui kuulis, mis haigusega tegemist on ja et haigestunu on mees, sest tema teada pidavat seda haigust esinema ainult naistel. Pisut koomiline oli teine kord, kui ma pidin ise pooleldi hingevaakuvana seletama kiirabibrigaadile, mida Meniere`i haigus endast kujutab. Millist abi siis võis neilt veel loota. Kummalgi korral tehti mingi süst. Ilmselt südame töö parandamiseks. Kas sellest abi oli, ei oska öelda. Rohkem ei ole me enam arste sellega tüüdanud.
Haige tajub ise oma olukorra paranemist. Esimeseks tundemärgiks on silmaterade rahunemine. Inimene suudab oma pilku kinnitada mingile esemele. Sellest alates võib haige enesetunne ainult paremaks minna. Kui kaua selleni aega kulub, ei saa öelda. Enamasti kestavad haigushood 3 - 4 tundi, kuid ka pikemad (kuni 12 tundi) on võimalikud.
Mõned spetsialistid soovitavad tõusta voodist niipea, kui see vähegi võimalik on. See pidavat kiirendama olukorra normaliseerumist. Võimalik. Mina ei ole seda suutnud teha, sest kõikehõlmav väsimustunne on niivõrd suur. Selline tunne kestab tavaliselt veel järgmiselgi päeval.
Pange tähele seda, et ma kirjeldasin siin oma üleelamisi. Meniere`i haigus on väga individuaalne ja võib esineda erinevalt, kuigi põhilised sümptomid on sarnased. Siiski suudavad mõned haiged ka iseseisvalt liikuda ja oma vajadusi rahuldada.
Mida haige inimene kogeb?
Kui inimene on elanud üle haigushoo, ei lõpe kõik sellega. Meniere’i haigusega inimene võib kogeda:
Oluline on mõista, et need reaktsioonid ei ole nõrkuse märk, vaid loomulik vastus kroonilisele haigusele.
Kuidas saad sina lähedasena aidata?
Paku oma lähedasele emotsionaalset ja füüsilist tuge, mida ta vajab. Ära ole aga ülemäära kaitsev ega kontrolliv. Õpi. Loe ja küsi Meniere'i tõve kohta nii palju kui võimalik.
Uuri haiguse kohta usaldusväärsetest allikatest
Küsi, kuidas sinu lähedane end päriselt tunneb
Mõista, et iga haiguskulg on erinev
Ära vähenda sümptomeid („see on ju ainult pearinglus“)
Kuula ilma kohe omapoolseid lahendusi pakkumata
Mõnikord on kõige suurem abi lihtsalt kohalolek
Pearinglushoo ajal:
aita inimesel ohutult lamada või istuda
hoia ruum vaikne ja hämar
ära sunni rääkima ega liikuma
ära küsi pidevalt, kuidas ta ennast tunneb. Kui ta tahab, räägib ta seda sulle ise.
ole rahulik – sinu rahu kandub edasi
abi kodutöödes ja asjaajamistes
vajadusel saatmine arsti juurde
mõistmine, kui plaanid jäävad ära
Ära ütle: „Võta end kokku“ või „teistel on hullem“
Ära suru peale „kiirlahendusi“ - arstiabi, ravimeid
Ära eelda, et kui täna on parem, siis homme on kõik korras. Uus haigushoog võib tulla sekunditega
Suhtlemine ja emotsionaalne tugi
Küsi: „Kuidas ma saan sind aidata?“
Räägi ausalt ka oma tunnetest
Vajadusel otsige koos professionaalset tuge
Lähedase mõistev hoiak võib olla sama oluline kui ravi.
See on väga oluline. Lähedase hooldamine võib olla väsitav ja stressitekitav.
Luba endale puhkust, kui olukord on rahunenud.
Räägi oma tunnetest ka haigele inimesele.
Otsi infot ja tuge haiguse kohta.
Hoolivus enda vastu aitab sul paremini hoolida ka teistest.
Meniere’i haigusega inimene ei vaja täiuslikku abilist, vaid mõistvat ja usaldusväärset inimest enda kõrval.
Teadmised, kannatlikkus ja hoolivus loovad turvatunde – ja see on üks olulisemaid ravimeid.
Brošüür on mõeldud kasutamiseks teavitava ja toetava materjalina. Vajadusel konsulteeri tervishoiuspetsialistiga.
