80 küsimust mediteerimisest

    Koostanud Heinar Kudevita

_____________________________

Meditatsioon on vaimne ja füüsiline treening, mis hõlmab kogu tähelepanu suunamist ühele fookuspunktile. Meditatsiooni hõlbustamiseks kasutatakse erinevaid strateegiaid, lähenemisviise ja tehnikaid. Ja kuigi see kõlab lihtsalt, võib mediteerimine olla algajale mõnevõrra keeruline, sest mõte kipub pidevalt triivima ja rändama – mõeldes nii minevikust, olevikust, kui tulevikust, mõtiskledes päeva jooksul juhtunu üle jne. Meele vaigistamine ja tähelepanu koondamine võib olla raske saavutada. Kuid meditatsiooni mõte ei ole tingimata täiusliku fookuse säilitamine, vaid pigem keskendumine, kui märkate, et teie tähelepanu hajub.

Igapäevane meditatsioonipraktika võib teie elu põhjalikult parandada, pakkudes lugematuid hüvesid, mis tugevdavad terviklikku tervist. Hüvede hulka kuuluvad:

Vähendab stressi: stress on üks levinumaid põhjuseid, mis toob inimesed meditatsiooni juurde. Stress on ka oluline tinnituse vallandaja, sageli võimendab seda. Keskendudes hingamisele ja seda süvendades lõdvestate nii vaimu kui keha. See on suurepärane viis stressi ületamiseks ja töötlemiseks, mis omakorda vähendab tinnitust.

Kontrollib ärevust: stressi vähendamine on kasulik ka ärevuse juhtimiseks. Oskus stressiga tervislikult ja jätkusuutlikult toime tulla aitab ärevust vähendada. Meditatsioon aitab inimestel keskenduda käesolevale hetkel ja hoiduda mõtlemast mineviku ja tuleviku stressiteguritele, sündmustele, ülesannetele jne.

Tugevdab emotsionaalset tervist: praeguses hetkes viibimine võib oluliselt vähendada pealetükkivaid mõtteid. See pakub viisi depressioonis navigeerimiseks ning aitab kaasa positiivsele väljavaatele ja minapildile; tugevdades põhjalikult emotsionaalset heaolu ja vaimset tervist. Need eelised mitte ainult ei paranda enesetunnet, vaid võivad ka mitmel viisil tervist parandada. Meditatsioon võib parandada une kvaliteeti, vähendada stressi ja aidata leevendada tinnitust. Meditatsiooni peetakse hetkel ainsaks tõhusaks vahendiks tinnitusega toimetulemisel. Tuleb küll kohe märkida, et meditatsioon ei muuda ega vähenda tinnitust, kuid aitab meil muuta oma suhtumist sellesse.

Tallinn, 2024

_____________________________________

1. Mis on meditatsiooni olemus?

Meditatsioon – miks seda vaja on ja kuidas õigesti mediteerida... Meditatsioon on spetsiaalne harjutus, mis aitab inimesel mitte takerduda ärevatesse mõtetesse, mis tüütute kärbestena peas tiirlevad, röövides energiat ja rõõmu. Selliste praktikate lõppeesmärk on saavutada täielik meele- ja keharahu, säilitades samal ajal teadlikkuse ja tähelepanelikkuse. Tegelikult on meditatsioon vaimsete harjutuste jada, mis sisaldub erinevates tervise- või vaimsetes praktikates. Tulemuseks on ärevusest ja depressioonist vabanemine, une paranemine ja paljud muud positiivsed muutused inimese elus ja tervises.

2. Mis on tõeline meditatsioon?

Meditatsioon on lõdvestunud keskendumisseisund, mille käigus jälgitakse toimuvat erapooletult sellesse süvenemata. Seda on alguses raske mõista, kuid mida rohkem harjutatakse, seda selgemaks see saab..

3. Millised on meditatsiooni tulemused?

Üldine lõõgastumine

Lihaspinge vähendamine

Vaimse pinge vähendamine

Psühho-emotsionaalse stressi leevendamine

Üldine lõõgastus ja taastumine

4. Milline koht sobib mediteerimiseks?

Mediteerimise jaoks on algajal oluline leida vaikne koht, kus teda ei häiritaks vähemalt veerand tunni jooksul. Lülitage oma telefon välja või seadke hääletu peale.

5. Mis juhtub, kui te medteerite iga päev? 

Meditatsiooni üks peamisi mõjusid on võime tõhusalt juhtida stressi ja ärevust. Igapäevane harjutamine aitab teil õppida oma emotsioone kontrollima, vabastama end kogunenud stressist ja leida sisemist rahu igas olukorras.

6. Mis juhtub ajuga meditatsiooni ajal?

Meditatiivsed praktikad muudavad ka aju struktuuri, aeglustades loomulikku vananemisprotsessi. See on tingitud aju paranenud neuroplastilisusest. Regulaarsed meditatsioonipraktikad treenivad mälu ja parandavad keskendumisvõimet.

7. Kuidas vabaneda mõtetest meditatsiooni ajal?

Lõdvestuge täielikult, sõna otseses mõttes "lahustage" oma keha amorfsesse olekusse. Selleks proovige lühikeseks ajaks kõik lihased pingutada ja järsult vabastada. Hingake mitu korda sügavalt sisse ja välja. Seejärel kuulake ja tajuge ainult oma hingamist ja hingake paar korda nina kaudu sügavalt sisse-välja. Edasi hingake juba normaalselt.

8. Mis on oluline?

Kuidas õppida mediteerima nullist alates? Leidke mugav asend. See selgub katsetamise teel. Võite istuda toolil, voodil või põrandal padjal. ...

Keskenduge oma hingamisele...

Ärge pöörake tähelepanu oma mõtetele...

Alustage lühikeste seanssidega...

Mediteerige regulaarselt...

Olge kannatlik

9. Kuidas treenida end iga päev mediteerima: Viieminutiline meditatsioonipraktika

Varuge endale vähemalt 5 minutit päevas, sellest täiesti piisab. ... Tehke sellest endale rituaal... Leidke vaikne koht... Lõõgastuge... Alustage lühikesest treeningust... Keskenduge oma hingamisele... Laiendage oma praktika piire järk-järgult

10. Esimesed sammud

Enne alustamist oleks soovitav juua klaasitäis külma vett. Hoiduge igasugustest energiajookidest enne mediteerimist, sealhulgas ka kohvist. Sulgege silmad ja hingake sügavalt sisse. Keskenduge oma hingamisele ja sellele, kuidas õhk teie kehas sisse- ja väljahingamisel liigub. Laske mõtetel tulla ja minna ilma hinnanguid andmata või nendesse süvenemata. Kui teie tähelepanu hajub, pöörake tähelepanu taas hingamisele.

11. Kuidas meditatsiooni ajal hingata?

Kuidas meditatsiooni ajal õigesti hingata, näpunäiteid algajatele... 5 sügavat hingetõmmet: Lihtne tehnika neile, kes meditatsiooniga alustavad, on lugeda sisse- ja väljahingamisi. Ühel loendusel hingake nina kaudu sügavalt sisse, seejärel kahe loendamisel hingake suu kaudu välja. Korrake sügavat sissehingamist läbi nina ja aeglast väljahingamist läbi suu, kuni arv jõuab viieni. Korrake tsüklit kolm kuni viis korda

12. Kuidas esimest korda mediteerida?

Soovitatav on alustada viie minutiga, millest ainult kaks tuleks pühendada meditatsioonile endale. Treeningu ettevalmistamiseks tuleks kulutada paar minutit, mille jooksul jälgite oma hingamist. Pärast meditatsiooni peate veetma veel ühe minuti vaikuses, häälestades end päeva jätkamiseks. Parim on teha iga päev natuke trenni – nii on harjumust lihtsam kujundada.

13. Mitu minutit peaksite mediteerima?

Joogaeksperdid soovitavad mediteerida vähemalt 10 minutit päevas. Ja seda tuleb teha regulaarselt, iga päev. See on ainus viis mingi tulemuse saavutamiseks. Parem on järk-järgult suurendada meditatsiooniaega 30-40 minutini päevas

14. Kui kaua peaks algaja mediteerima?

Algaja võiks alustada mediteerimisega vähemalt viis minutit päevas. Vaid viie minutiga alustamine võimaldab teil sellega harjuda. Samuti aitab see pühenduda oma meditatsioonipraktikale ilma liigset survet tekitamata, mis aitab vähendada stressitaset, muutes meditatsiooni algajatele lihtsamaks. Kella ei pea väga rangelt jälgima, möödunud aega võib määrata sisetunde järgi. Kui tunnete, et te tahaksite jätkata kauem, siis lihtsalt tehke seda.

15. Kas on õige mediteerida kaks korda päevas? 

Jah, meditatsiooni saab teha kaks korda päevas. Paljud inimesed leiavad, et hommikul on kasulik mediteerida, et alustada päeva selge meelega, ja õhtul enne magamaminekut lõõgastuda ja lõõgastuda. Kuid ajastus sõltub lõpuks teie ajakavast ja isiklikest eelistustest

16. Kui kaua korraga võib mediteerida?

Meditatsioonis on järjepidevus olulisem kui harjutamise aeg. Parem on mediteerida 10 minutit iga päev kui tund aega kord nädalas

17. Mida peaksite tegema, kui teile tundub, et mediteerimine on alguses keeruline?

Oluline on teada, et alguses on raskused tavalised ja see läheb lihtsamaks. Nii et kui te alles alustate ja teil on kiire meel, loobuge mõttest:t "Ma tahan tulemusi ja ma tahan neid kohe!" ja pidage meeles, et pole sihti ega eesmärki, välja arvatud iga päev mõneks minutiks istumine ja harjutamine

18. Mida ei tohiks meditatsiooni ajal teha? 

Harjutamisne kiirustades, liiga palju tehnika pärast muretsemine, mõtetest täielikult vabaneda püüdmine või koheste tulemuste ootamine on mõned vead, mida algajad teevad.

19. Mida peaksite meditatsiooni ajal tegema?

Meditatsiooni ajal liiguvad mõtted, aga mitte nii klassikalisel viisil, nagu oleme harjunud mõtlema palju mõtteid korraga, mis on väga väsitav ja kurnab psüühikat. Meditatsioonis mõtleme ühte mõtet ja püüame taandada kogu mõtteprotsessi sellele mõttele.

20. Kuidas vabaneda meditatsioonis mõtlemisest?

Mõttevaba olek on seisund, kus mõtete pidev tekkimine ja voolamine lõpeb. Algul hakkab mõtete vahele tekkima tühimik. Selle lõhe kasvades mõtted vähenevad ja regulaarse mediteerimisega satub mõistus kergesti seisundisse, kus mõtteid enam ei teki.

21. Kuidas te tõeliselt mediteerite?

Põhiline meditatsioon algajatele Tundke end mugavalt ja valmistuge mõneks minutiks paigal istuma. Alustage sisse- ja väljahingamisest, lugedes oma hingamistsükleid, kuni jõuate 10-ni. Pärast nende lugemise lõpetamist keskendute lihtsalt oma loomulikule sisse- ja väljahingamisele. Keskenduge oma hingamisele. Kujutage ette õhu liikumist kehas sisse- ja väljahingamisel. Jälgige oma hingetõmbeid kaks minutit. Te ei mõelnud ju sellel ajal millelegi? Tubli. Esimene mediteerimine on lõppenud!

22. Kas teie meel on mediteerimise ajal tühi?

Meditatsiooni eesmärk: mitte tühi meel. Kogenud mediteerijad teevad seda kauem. Sellisel juhul on loomulik, et tekkivad ka mõtted. Meditatsiooni eesmärk ei ole siiski tühi meel – see on meie aju olemuse tõttu võimatu. Mõtted võivad liikuda, kuid me ei omista neile tähelepanu. Meditatsiooni eesmärk on avatud teadlikkus oma mõtetest, emotsioonidest, kehalistest tunnetest ja meid ümbritseva maailma energiast.

23. Mida teha, kui mõtted siiski segavad?

On täiesti loomulik, et inimesed mõtlevad. Seda teevad ka kogenud mediteerijad. Olge kannatlik. Aja jooksul hakkate oma mõtetele ikka vähem ja vähem tähtsust omistama. Kui harjutame istumist, paigal olemist ja hingamise tunnetamist, nihkuvad mõtted varem või hiljem tähelepanu taustal olemisest tähelepanu esiplaanile. Kuid me vaatleme neid kõrvalseisjana ega seo neid endaga.

24. Mis on üks suurimaid probleeme meditatsiooni ajal?

Kui me mediteerime enne magamaminekut, võib tekkiv unisus olla üks põhjustest, miks me ei saa korralikult mediteerida. Mõned inimesed jäävad isegi keset meditatsiooni magama. Kuigi vaimne lõdvestus on üks meditatsiooni eesmärkidest, on oluline olla püsida ärkvel kogu seansi jooksul ja viia mediteerimine edukalt lõpuni. Sellisel juhul saab praktikast täit kasu, parandades vaimset selgust ja keskendumist.

25. Mida teha, kui see ei tööta?

Paljud algajad tunnevad, et nad ei tule sellega toime. Ärge heitke meelt. Mediteerimine nõuab aastatepikkust harjutamist ja ebaõnnestumine selles on sammud edu poole. Alustage algusest ja nii kasvõi kümneid kordi järjest. Ärge muretsege – ükski harjutuskord ei ole läinud tühja.

26. Kas väsinuna on halb mediteerida?

Väsimus võib anda väärtuslikku tagasisidet ka teie vaimult ja kehalt, andes märku, mida te oma elus rohkem või vähem vajate. Endine budistlik nunn ja Insight Meditationi vanemõpetaja Martine Batchelor soovitab: „Meditatsioon on tegevus. Te peate olema füüsiliselt ja vaimselt võimelised seda sooritama. Kui olete väsinud, lihtsalt puhake. Ärge mediteerige, selle asemel puhake ja alustage, kui tunnete ennast olevat selleks valmis.”

27. Millal meditatsiooni mõju avaldub?

Kui soovite teada, kui kaua kulub meditatsiooni positiivsete mõjude kogemiseks, siis 10-20 minutit regulaarset igapäevast meditatsiooni mitme nädala või isegi kuu jooksul annab positiivseid tulemusi. Ärgu selle aja näiline pikkus teid kohutagu – väikesed kasulikud protsessid teie organismis toimuvad palju varem, kuid need on nii väikesed, et te lihtsalt ei pane neid veel tähele.

28. Miks ma tunnen end mediteerimise ajal ebamugavalt?

Kuna me istume paigal, võib-olla esimest korda terve päeva või terve nädala jooksul, võivad mured või ärevad mõtted tunduda mediteerimisel veelgi intensiivsemad. See on normaalne. Enamikule meist need tunded ei meeldi, seetõttu püüame ärevaid mõtteid eemale tõrjuda.

29. Kuidas meditatsiooni ajal õigesti istuda?

Oluline on istuda alati sirge seljaga. Esiteks, kui istute küürus, on kopsud kokku surutud ja te ei saa täielikult ja sügavalt hingata. Teiseks ei tohiks meditatsiooni ajal magama jääda. Selja sirge hoidmiseks tuleb lihaseid pingutada ja see raskendab uinumist.

30. Miks mu selg mediteerimisel valutab?

Asend on võtmetähtsusega. Kui te ei suuda seda asendit säilitada, võib teie selg valusaks jääda. Kui te seda tunnete, muutke asendit, et seejärel jätkata mediteerimist. Seega, kui te ei suuda meditatsiooni ajal alaseljas head asendit säilitada, võtke aega ja leidke hea nimmetoega tool.

31. Kas mediteerimise ajal vastu seina toetumine on õige?

Kui see aitab, võite toetuda vastu seina või tugevat mööblieset. Asetage alaselja taha pehme padi või kaks, et veenduda, et teie selg on sirge ja püstises asendis. Kui ristis jalgadega istumine mõjub halvasti teie põlvedele, sirutage jalad ette

32. Kas ma saan mediteerimise ajal toetada selga?

Mediteerimiseks istuvas asendis toolil istuge sirge seljaga ja jalad parema tasakaalu säilitamiseks veidi harkis. Vajadusel saate kasutada patju, et toetada alaselja loomulikku kumerust ja asetada jalad kokkurullitud tekile või padjale, kui need ei ulatu mugavalt põrandani.

33. Kuidas hoida selg mediteerimise ajal sirgena?

Normaalselt peaksid teie seljalihased hoidma selja sirgena. Võite kasutada ka väikest patja või volditud rätikut, et toetada alaselga. Olenevalt tooli seljatoe kujust võite asetada toolikorjule mitmekordselt kokkuvolditud teki ja toetuda sellele. Pidage meeles, et oma mugavuse ja hea kehahoiaku säilitamiseks võite meditatsioonipraktika ajal teha väikseid kohandusi.

34. Kuidas hoida käsi?

Paljud on kindlasti näinud pilte mediteerivatest inimestest, kes hoiavad käsi põlvedele toetatutena, päial ja esimene sõrm moodustamas ringi või on käed tõstetud. Selleks ei ole otsest vajadust. Lihtsam on asetada käed sülle. Et hoida seejuures õlad pingevabad, on soovitav asetada sülle padi ja toetada käed sellele. Peopesad peaksid olema pööratud ülespoole.

35. Kas ma saan meditatsiooni vahel pausi teha?

Mõnikord on see täiesti vajali, näiteks juhul, kui te ei tunne ennast mugavalt. Sellisel juhul võite proovida kohendada oma asendit ja alustada uuesti.

36. Kas meditatsiooni ajal tohib liikuda?

See sõltub mediteerija kogemustest. Algaja peab istuma võimalikult liikumatult, et mitte lasta ennast oma tegevuse juures häirida. Kui tegemist on kogenud mediteerijaga, on mediteerimine võimalik ka liikudes.

37. Kas mediteerimiseks on vaja mingeid füüsilisi eeldusi?

Mitte mingisuguseid. Kui te ei suuda ettenähtud aja istuda, võite alati sooritada seansi lamades.

38. Kas on võimalik harjutada ilma juhendajata?

Jah. Mediteerimine ei ole oma olemuselt keeruline. On oluline saada selgeks peamised põhitõed ja neid järgida. Meditatsioon ei vaja mingeid varustusi või seadmeid. Siiski oleks soovitav vähemalt alguses vestelda inimesega, kes valdab mediteerimist ja suudab teid juhendada.

39. Kas mediteerida on parem grupis või individuaalselt?

Nii ja naa. Grupis osalemine tekitab suurema distsipliinitunde, kuid võib samas keskendumist mõnevõrra häirida.

40. Millised on meditatsiooni poosid?

Võite mediteerida ühes neljast asendist: istudes, seistes, lamades ja kõndides. Viimane asend nõuab pikka treeningut.

41. Kas on võimalik enne magamaminekut mediteerida?

Lisaks aitab regulaarne meditatsioon parandada teie üldist unekvaliteeti, nii et ärkate puhanuna ja energilisena. Meditatsioon võib samuti aidata leevendada füüsilist pinget ja valu. See aitab teil sügavamalt lõõgastuda ja paremini magada.

42. Kas ma mediteerin või jään magama?

Põhimõtteliselt leiti, et meditatsioon on teadvuse seisund, mis erineb unest ja erksusest, kuid omab mõlemat. EEG tulemuste järgi on see umbes keskel. Kui te mediteerite, mängite täpselt keskendumise ja lõõgastumise, ärkveloleku ja une piiril

43. Kas on õige enne magamaminekut voodis mediteerida?

Meditatsiooni harjutamine enne magamaminekut võib parandada unekvaliteeti, vähendades muret, ärevust ja kroonilist valu. Mitu minutit kestnud meditatsiooni võib esile kutsuda kehas lõdvestusreaktsiooni, mis paneb parasümpaatilise närvisüsteemi tootma melatoniini – unisust soodustavat hormooni.

44. Kas on parem mediteerida voodis või põrandal?

Eeldades, et te ei ürita uinuda, soovite tõenäoliselt lebada põrandal matil või tekil, et te ei uniseks muutuks. Kui harjutate unemeditatsiooni, heitke igal juhul oma mugavasse voodisse pikali, hingake paar korda sügavalt sisse ja sulgege silmad!

45. Kuidas kodus lamades mediteerida?

Shavasana ehk laibapoos sobib lamades mediteerimiseks. Lamage selili, sirutage jalad mugavalt laiali, asetage käed keha kõrvale ja suunake avatud peopesad üles. Lamamismeditatsioon sobib algajatele ja on eriti sobiv peale intensiivset füüsilist treeningut. Kuid siin tuleb jälgida, et te ei jääks selle käigus magama. Isenesest ei ole selles midagi halba, kuid tele seanss jääb sellega poolikuks.

46. Kui ma jään trenni lõpus magama, kas see on shavasana?

Mitte päris. Shavasana on midagi enamat kui põrandal magamine. Täpsemalt on see une ja ärkveloleku vaheline seisund. Shavasana eesmärk on lõõgastuda ja vabaneda väsimus- ja ärevustundest. Selle asendi puhul on oluline keha õige asend: käed piki keha, peopesad lae poole, kannad üksteisest 5 cm kaugusel, nägu vaatab täpselt lakke. Kuid olulisem on, et tunneksite end mugavalt. Seega, kui olete teinud kõike vastavalt juhistele, kuid tunnete ebamugavust, muutke asendit ja valige selline, mis teile paremini sobib.

47. Kas öösel on võimalik mediteerida?

Täiskasvanud peaksid magama 7-9 tundi öösel. Kvaliteetne uni tugevdab immuunsüsteemi. Samuti aitab see kõrvaldada stressi allika. Meditatsiooni enne magamaminekut võib kirjeldada kui lõõgastusvormi, mis võimaldab inimesel kergemini uinuda, rahustab hinge ja aitab tal tunda rahu.

48. Miks me ei peaks öösel mediteerima?

Seega raskendab see uinumist ja vähendab une kvaliteeti. Mitte ainult meditatsioon ei pane sind magama. See võib anda teile ka külluslikult energiat. Kui saate nii palju energiat, et teil on pärast raske rahuneda, võib see olla vastunäidustuseks enne magamaminekut mediteerimiseks.

49. Millal on parem trenni teha – hommikul või õhtul?

Mediteerimisel pole aega, mis sobiks ideaalselt kõigile. Valige need tunnid, mil teid miski ei häiri. Parem on, kui te ei tunne end unisena ega väsinuna. Oluline on mitte unustada oma toitumist enne ja pärast tunde. Hommikuse praktika valimisel proovige mitte süüa väga rasket hommikusööki.

50. Kuidas alustada mediteerimist hommikul?

Parim aeg mediteerimiseks ongi hommikul. Mediteerige kohe pärast ärkamist, pärast duši all käimist või enne kodust lahkumist. Teil on vaja selleks vaid mõni minutit Lühike harjutus võib kesta kolm kuni viis minutit. Pärast seda tunnete ennast energilisena ja rahulikuna.

51. Kas on võimalik mediteerida kõrvaliste helide olemasolul?

Kogenud mediteerijad võivad mediteerida igasuguses olukorras, sealhulgas ka ebasobivate taustahelide saatel. Selleks on vaja vaid leida viis, mis aitab saavutada sisemist vaikust ebamugavas keskkonnas. Kui läheneda meditatsioonile mitte kui rituaalile, vaid kui oma keha uurimisele, siis avastate, et sellel pole praktiliselt mingeid piiranguid – te ei pea isegi istudes mediteerima., vaid võite teha seda järjekorras seistes, bussi oodates, liiklusvahendis sõites.

52. Kuidas ma end pärast meditatsiooni tunnen?

Enamik kogeb rahulikkust ja lõdvestumist. Seejuures meditatsioon ei too meile neid emotsioone ja aistinguid väljastpoolt. Seda seetõttu, et meditatsioon teeb meid teadlikuks sügaval meie sees peituvatest tunnetest ja emotsioonidest, mille oleme võib-olla isegi unustanud.

53. Mis on meditatsiooni jõud?

Meditatsiooni jõud: leevendab stressi, parandan tervist. Regulaarne meditatsioonipraktika võib aidata inimestel luua ühenduse oma mõtete, ideede ja motivatsiooniga, võimaldades neil leida oma tõelised unistused ja püüdlused. Selles seisundis aktiveerib aju eneseregulatsiooni ja enesetervendamise mehhanismid, võimaldades inimestel taastada tasakaal ja heaolu.

54. Kuidas te teate, kas olete hea mediteerimises?

Kui mediteerida õigesti, sügavalt, tunnete end terve päeva jooksul uuenevana. Rahulolu tunne on teiega igal hetkel. Mida iganes te teete, tunnete seda lahedat keskust enda sees – rahulolu. Ja loomulikult on ka tulemusi.

55. Kuidas mediteerimine mõjutab inimest?

M editatsioon alandab kortisooli taset: “stresshormooni”, mis tekib igasuguste negatiivsete emotsioonide kogemisel ja aitab kaasa ka keha vananemisele, kuid mis kõige tähtsam – blokeerib aju neuronite tegevust. Meditatsioon vähendab kortisooli taset vähemalt 50%.

56. Kas lootoseasend on mediteerimisel oluline?

Lootoseasend, mille puhul inimene istub matil või padjal, jalad ristatud, on loodud selleks, et keha oleks pikka aega täiesti stabiilne. Stabiliseeritud keha ja vaim on esimene samm meditatsiooni suunas. Asend avaldab survet selgroo alaosale, mis võib soodustada lõõgastumist.

57. Miks kõik inimesed ei saa istuda lootoseasendis?

Igaühel on erinev painduvus, liigeste ja lülisamba seisund, seega ei pruugi kohe lootoseasendi võtmine olla tervisele ohutu. Vale tehnika ja korraliku treeningu puudumise tõttu võivad kahjustuda lihased, sidemed, hüppe-, põlve- ja puusaliigesed.

58. Kas liiga kaua mediteerimine võib mõjuda halvasti?

Füüsiliselt ei kujuta liiga kaua mediteerimine endast midagi halba, kuid vaimselt võib see põhjustada negatiivseid tagajärgi, nagu reaalsusest eraldumine, sotsiaalsetest suhetest lahtiühendumine või muude oluliste eluaspektide tähelepanuta jätmine. Oluline on leida tasakaal ja harjutada meditatsiooni viisil, mis toetab üldist heaolu.

59. Millal ei tohiks mediteerida?

Kui te pole regulaarselt või üldse mediteerinud ja teil on depressiivsete mõtete, impulsiivse maania või piinava ärevuse periood, siis ärge alustage kohe. Tõrbäoliselt istute seal lihtsalt ärritunult ja ootate mõtete rahunemist ning teie seisund läheb tõenäoliselt hullemaks. Otsige esmalt abi. Alustage harjutamist, kui te olete saavutanud stabiilsuse oma mõttemaailmas.

60. Kes ei peaks mediteerima?

Intensiivsele pikaajalisele meditatsioonile on vastunäidustuseks järgmised seisundid: - Tõsised vaimsed häired (dokumenteeritud praegu või varem). - Tõsised psüühikahäired lähisugulastel. - Antidepressantide, psühhotroopsete või psüühikat muutvate ainete võtmise ajal või vahetult pärast seda.

61. Kas on parem mediteerida avatud või suletud silmadega?

Avatud silmadega mediteerimine võib olla sobiv ja tõhus viis tähelepanelikkuse harjutamiseks. See on tehnika, mida on sajandeid kasutatud erinevates meditatsioonitraditsioonides. See meditatsioonivorm võib olla eriti kasulik neile, kellel on raske keskenduda või suletud silmadega ärkvel püsida

62. Kas peaksin mediteerima avatud või suletud silmadega?

Sellele küsimusele pole õiget või valet vastust – see on tegelikult igaühe enda otsustada. Mõnel inimesel on kergem keskenduda, kui nende silmad on suletud, samas kui teised tunnevad end mugavamalt silmi lahti hoides. Kui olete meditatsioonis uus, võib olla hea mõte proovida seda mõlemal viisil ja vaadata, milline neist teile paremini sobib

63. Kui mediteerida avatud silmadega?

Avatud silmadega on lihtne unustada, et keha hingab, ja hakata mõtlema kõigele, mida näedte Seetõttu on parem silmad sulgeda. Kui aga jääte meditatsiooni ajal pidevalt magama, avage silmad. Vaata ühte punkti enda ees põrandal, keskendumata sellele oma pilku.

64. Mediteerimine avatud silmadega?

Mediteerimise üks eesmärke on mitte lasta oma tähelepanu kõrvale pöörata mediteerimiselt endalt. Kui me teeme seda avatud silmadega, valime endale mingi objekti, mida jälgida. Selleks võib olla mingi ese, näiteks lillevaas, pilt, puuvili. Tähtis on, et see ei tekita meis kõrvalisi mõtteid. Me vaid vaatleme seda sellesse süvenemata.

65. Mis juhtub, kui avate meditatsiooni ajal silmad?

Reeglina mediteeritakse seansi algusest lõpuni kas avatud silmadega või suletud silmadega. Kui harjutate regulaarselt avatud silmadega, saate oma mõtteselgust arendada. See võib aidata vähendada mõtete pidevat liikumist, mis võib lubada teil mõelda selgemalt ja teha otsuseid rahuliku ja keskendununa.

66. Mis on mantra?

Mantrad on veeda päritolu India šastrate üks peamisi teemasid. Meditatsioon koos mantra kordamisega võib aidata esile kutsuda muutunud teadvuse seisundit. Mantra võib olla lihtsalt üks silp või sõnasõnaline tähendus, kuid see võib olla ka lihtsalt häälikute juhuslik kombinatsioon. Kord juba kasutusele võetud mantrat tavaliselt ei muudeta. Mantra kasutamine ei ole algajatele oluline.

67. Kas mediteerimise ajal on võimalik muusikat kuulata?

Paljud inimesed eelistavad vaikusele rahustavat taustamuusikat mediteerimise ajal. Saate mediteerida mis tahes rahuliku ja sujuva muusika saatel. Need võivad oll aeglased instrumentaalkompositsioonid ja isegi klassikaline muusika.

68. Missugune muusika või taustaheli oleks kõige parem?

Internetis on palju sobivat muusikast. Leiate need märksõbade meditation, reiki, relax alt. Enamasti on need pikad, üle tunni kestvad muusikapalad, millest igaüks võib leida endale meelepärase. Väga heaks muusikaliseks taustaheliks on nn. tiibeti helisevad kausid. Paljud inimesed leiavad, et rahustav muusika aitab neil meditatsiooni ajal keskenduda ja lõõgastuda. Oluline on valida muusika, mis on teie arvates rahustav ja mis ei sega teie tähelepanu. Eesmärk on aidata teie meditatsioonipraktikat, mitte seda häirida.

69. Millised taustahelid peale muusika sobivad mediteerimiseks?

Siin on jällegi kõik individuaalne ja sõltub teie eelistustest. Kõige lähedasemad inimmeelele on loodushelid. Voolava vee, merelainete, tuulekohina javaikse linnulaulu helid sobivad suurepäraselt mediteerimiseks. Ka neid kõiki võib leida internetist.

70. Mis on muusika eelis mediteerimise ajal?

Muusika on maitse asi, kuid sellel on teatud mõju meie kehale. Näiteks on raske negatiivselt mõelda, kui ümberringi kostab julgustav, meeldiv meloodia. Soovitame proovida treenida muusikaga ja ilma, alles siis saate aru, mis teile sobib.

71. Mis on meditatsioonis kõige olulisem?

Meditatsioonis on Oxfordi ülikooli teadlaste sõnul peamine hingamine ja seetõttu ei tohiks valitud helid teid sellest protsessist kõrvale juhtida. Muusikahelid peavad jääma alati tagaplaanile ja neile ei tohi tähelepanu pöörata. Kui muusika hajutab teie tähelepanu, tähendab see, et teile kas ei sobi valitud muusika või ei sobi teile muusika mediteerimiseks üldse.

72. Miks mu keha meditatsiooni ajal sügelema hakkab?

Meie lihased on pinges, verevool võib olla blokeeritud ja kui lõdvestume, hakkab veri läbi keha vabalt liikuma, mõnes kohas võib tunduda, et miski kõditab, sügeleb või torkab. See on normaalne, lihtsalt laske oma kehal lõõgastusseisundiga harjuda.

73. Milline on meditatsiooni tulemus?

Mediteerijatel paraneb hapniku omastamine, nende meel muutub erksamaks, paraneb mälu, numbrid jäävad kergemini meelde ning nad avastavad endas loovuse. Nende koordinatsioon paraneb, rahutus väheneb, ärrituvus leevendub, üldiselt vaadatakse maailma erinevate silmadega.

74. Kuidas meditatsioon psüühikat mõjutab?

Uuringud on näidanud, et meditatsioon aitab inimestel paremini magada, tulla toime teatud psüühikahäirete sümptomitega, nagu depressioon ja ärevus, ning aidata toime tulla kroonilise stressi psühholoogiliste mõjudega.

75. Kuidas meditatsiooniga närve rahustada?

Hingake viis sügavat kuuldavat hingetõmmet läbi nina sisse ja suu kaudu välja. Keskenduge aistingutele: tundke, kuidas teie rind tõuseb ja langeb. Ärge proovige oma hingamist muuta – hingake sisse ja välja loomulikult, hoidke oma aistingutega ühendust. Viimasel väljahingamisel sulgege aeglaselt silmad ning jätkake normaalset meditatsioonile üleminekut.

76. Kas depressioonis olles on võimalik mediteerida?

Regulaarne meditatsioonipraktika võib aidata depressiooni vastu, kuigi ei saa öelda, et see aitaks kõiki. Isegi kui te ei saa selle abiga depressioonist täielikult lahti, aitab praktika teil depressioonimomente kergemini taluda ja neid kuidagi kontrollida.

77. Mida tunneb inimene, kui te on meditatsiooniseisundis?

Kui mediteerite õigesti, tunnete spontaanset sisemist rõõmu ja rahu sees ja väljaspool. Kui aga koged vaimset pinget või ärevust, siis selline meditatsioon teile ei sobi. Õige meditatsiooniga on teil maailma suhtes head tunded. Ärge siiski rutake lõpetama. Võimalik, et selline olukord muutub kogemuste kasvades.

78. Kas mediteerimine asendab puhkust?

Meditatsiooni ajal ajuregevus rahuneb ja keha vajab toimimiseks vähem hapnikku, mistõttu hingamissagedus väheneb teatud tasemeni. Oregoni osariigi ülikooli uuring näitas, et 10 minutit meditatsiooni asendab 40 minutit und.

79. Millal võib enda kohta öelda – kogenud mediteerija?

Seda aega ei pruugi tullagi. Inimene areneb pidevalt ja ka mediteerimisoskused ning -tulemused paranevad. Tähtis on mediteerimise tulemus, mitte erudeeritus. Paljud algajad saavutavad tulemuse kiiremini, kui tunduvalt pikemalt harjutanud mediteerijad. Mediteerimisel ei ole ajalisi kriteeriume.

80. Kuidas meditatsioon aitab tinnituse puhul? Meditatsioon ei kõrvalda tinnitust ega muuda seda vähem kuuldavaks. Mediteerimine aitab suhtuda tinnitusse rahulikumalt. Inimene ei pea seda enam tüütuks heliks, vaid lepib sellega, nagu paratamatusega.

Inglise keele oskajad võivad külastada järgmist linki

www.headspace.com/meditation-101/what-is-meditation