Töötoa eesmärk on jagada praktilisi meetodeid ja ideid, mis toetavad erivajadustega õpilaste loovust ja õpioskusi muusikatundides.

Töötoas tutvume loovate ja mänguliste võimalustega, kuidas toetada laste laulmise ning muusikaliste oskuste arengut. Kasutame mitmekülgseid õppemeetodeid, et toetada noodi- ja lugemisoskust ning arendada muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Praktilises tegevuses katsetame rütmipillide kasutamist laulude saateks. Õpime leidma sobivaid rütme, jaotama pillimängu erinevate rollide vahel ning kasutama rütmipille nii laulu iseloomu kujundamisel kui ka õpilaste aktiivse kaasamise toetamisel.

Töötuba pakub praktilisi ideid ja tegevusi, mida saab kasutada muusikatundides, lauluringis ja igapäevases õppetöös. Fookuses on õpilase loovus, muusikaline eneseväljendus ja rõõm koos musitseerimisest.

Töötoa viib läbi Ele Nugis

Ele Nugis on pikaajalise kogemusega muusikaõpetaja, kes on õpetanud nii eesti- kui ka venekeelsetes üldhariduskoolides ning lasteaedades. Tal on mitmekülgne kogemus erinevas vanuses laste ja noortega töötamisel ning ta peab oluliseks iga õppija muusikalise arengu toetamist. Lisaks igapäevasele õppetööle on Ele tegelenud õppematerjalide koostamisega, et muuta muusikaõpe sisukaks, arusaadavaks ja kättesaadavaks kõigile õppijatele.

Töötoas räägime igapäevasest õppetööst toimetulekuklassis. 

Tutvustan oma klassis kasutusel olevaid materjale ning materjale, mida olen ise oma klassi jaoks loonud. Töötoa oluline osa on mõtete ja kogemuste jagamine.

Vestlust juhib Krista Mahlakõiv

Töötoas uurime, mis on sensoorne integratsioon ning kuidas meelte üle- ja alastimulatsioon mõjutavad lapse käitumist ning enesetunnet 

Tutvustame ja katsetame praktilisi võtteid ning vahendeid: kuidas kohandada keskkonda, pakkuda kehale vajalikke meelteaistinguid ja toetada lapse eneseregulatsiooni.

Töötoa viivad läbi Reili Virunurm  ja Kerlin Radu

Reili Virunurm on töötanud Tondi Koolis üle 20 aasta. Ta omab vanemõpetaja kutset ning on Eesti Eripedagoogide Liidu liige. Tema peamisteks tugevusteks on autismipedagoogika ja alternatiivkommunikatsiooni (AAC) kasutamine. Panustab aktiivselt kommunikatsioonipuudega inimestele mõeldud õppevara ajakohastamisse, kuuludes lihtsustatud viibete  ja sümbolpiltide ühtlustamise töörühma. Lisaks on ta koolis eest vedanud „sensoorsete ampsude“ metoodika rakendamist. 

Kerlin Radu on Tondi Kooli noorema kooliastme õppealajuhataja, kelle tugevuseks on alternatiivkommunikatsiooni arendamine ning kaasavate õppemetoodikate rakendamine. Ta on eest vedanud sensoorsete ampsude metoodika rakendamist koolis ning panustanud PCS-piltide süsteemi ühtlustamisse koostöös erinevate õppeasutuste ja tugikeskustega, et toetada õpilaste paremat suhtlemist ja õppimist.

Töötoas räägime sellest, kuidas TEACCH-metoodika elementide ja alternatiivkommunikatsiooni kasutamine aitab luua koolis turvalise, selge ja arusaadava keskkonna. Vaatame, kuidas visuaalsed toed, AAC-vahendid ja keskkonna kohandused toetavad õppimist ja suhtlemist.

Töötoa viivad läbi Krisli Tammela ja Hannele Salmu

Hannele Salmu töötab Tondi koolis enamasti HÕK õpilastega. Leian, et HÕK õpilaste iseseisvust toetab struktureeritud õppe elementide kasutamine: kindel päevaplaan, tunnirütm ja etteaimatavus vähendavad õpilase ärevust ning aitavad paremini õppe- ja igapäevategevustes orienteeruda. Eraldi väljakutseks on suhtluse mõistmine, seega on võtmetähtsusega õpilasele sobiva kommunikatsioonivahendi leidmine. Hannele soovib jagada oma praktilisi kogemusi ja mõtteid ning saada uusi ideid ja inspiratsiooni ka kolleegide kogemustest.

Krisli Tammela on töötanud pikaajaliselt toimetulekuõppe õpetaja ja klassijuhatajana, hetkel tegeleb igapäevaselt vanema astme TÕK õpilastega. Oma töös keskendub ta autismipedagoogika põhimõtetele ning TEACCH-metoodika elementide ja alternatiivkommunikatsiooni (AAC) rakendamisele.

Töötoas tutvustame VEPA metoodika elementide kasutamise ja kohandamise võimalusi toimetulekuõppes, tuginedes oma praktilistele kogemustele. Jagame näiteid sellest, kuidas oleme kohandanud VEPA elemente õpilaste individuaalsetest vajadustest ja võimetest lähtuvalt, kasutades muuhulgas PCS-sümboleid ja teisi visuaalseid abivahendeid. Keskendume võtetele, mis toetavad õpilaste tähelepanu, eneseregulatsiooni ja positiivset käitumist ning aitavad kujundada struktureeritud ja turvalist õpikeskkonda.

Töötoa käigus saavad osalejad tutvuda praktiliste lahendustega ning arutleda nende rakendamise võimaluste üle õppetöös.

Töötoa viivad läbi Merit Lepind ja Sandra Soomann

Merit Lepind on üle 10 aasta töötanud erinevas vanuses laste ja noortega, aidanud korraldada laagreid autismispektri häirega noortele. Hetkel töötab Tallinna Tondi Koolis 5. toimetulekuklassi õpetajana ja Tallinna Õunakese Lasteaia eripedagoogina.

Sandra Soomann on läbinud VEPA metoodika koolituse 2023/2024. õppeaastal. Ta on nelja aasta jooksul kohandanud ja rakendanud VEPA metoodika elemente toimetulekuõppe klassis, arvestades õpilaste individuaalseid vajadusi ja võimeid.

Autistliku lapse jaoks võib söömine olla keeruline teekond, mida mõjutavad sensoorsed eripärad, uued tekstuurid, lõhnad ja rutiinimuutused. Meie töötoas avastame, miks teatud toidud või söögikeskkond võivad tekitada ärevust ning kuidas eristada sensoorset tundlikkust kujunenud harjumustest.

Uurime näiteid elust enesest ja arutleme täiskasvanu rolli üle lapse toetamisel. Jagame praktilisi võtteid visuaalsete tugede kasutamiseks, söögikeskkonna kohandamiseks ning uute toitudega ilma surveta tutvumiseks.

Töötoa viivad läbi Marge Baumann ja Aet Urbas

Marge Baumann on klassiõpetaja, kes on õpetanud 23. aasta vältel Tondi koolis nii hooldus-, toimetuleku-, kui ka lihtsustatud õppe õpilasi. Tema õpilaste hulgas on olnud palju autismi spektriga õpilasi, kelle puhul üheks suuremaks väljakutseks on söömine. Seepärast on ta võtnud endale südameasjaks leida koostöös kolleegide ja vanematega lahendusi söömisega seotud raskuste seljatamiseks.

Marge Baumann on töötanud Tondi koolis 23 aastat klassiõpetajana ning õpetanud peamiselt hooldus- ja toimetuleku õppe õpilasi. Viimastel aastatel on minu õpilaste seas olnud valdavalt autismispektriga toimetulekuõppe õpilased.

Aet Urbas töötab  Tondi Koolis hooldusklassi klassiõpetajana. Ta on Eesti Autismiliidu ja Tallinna ja Harjumaa Autismiühingu lige. Oma kahekümne viie tööaasta jooksul on ta erinevates asutustes kokku puutunud nii selektiivse kui ka valikulise toitumisega erivajadusega lastel, noortel ja täiskasvanutel. Toitumisega seonduvad teemad ja väljakutsed pakuvad talle endale väga suurt huvi. Alati ei ole  see protsess lihtne ning tulemused toidusedeli laienemise osas võivad tulla aastatega. Aet peab oluliseks koostööd nii peredega kui ka  koolitustel osalemist, et enda teadmisi täiendada ning olla kursis uuemate suundadega antud valdkonnas.

Töötoas tutvustame DialoQ Talk suhtluslahendust, mis aitab suhelda inimestel, kelle kõne on raskendatud või puudub. Osalejad saavad tutvuda nii sümboli- ja tekstipõhise suhtlustarkvara kui ka valmis seadistatud abivahendi täiskomplektiga ning proovida selle kasutamist praktikas.

Räägime, kuidas luua suhtlustahvleid, kasutada tehisintellektil põhinevat SmartGrammar™-tehnoloogiat eestikeelsete lausete moodustamiseks ning kohandada lahendust vastavalt kasutaja vajadustele. Samuti tutvustame võimalusi nii kõrg- kui madaltehnoloogiliste suhtlusvahendite loomiseks, et toetada igapäevast suhtlemist, õppimist ja osalemist erinevates tegevustes.

Töötoa viib läbi Tammetriinu OÜ asutaja Maris Siiman

Tammetriinu asutaja on Maris Siiman. Eripedagoogi õpingud olen läbinud Tartu Ülikoolis. Tööalane kogemus alates aastast 1994: 23 aastat erivajadustega laste asutustes toimetuleku- ja hooldusklassi õpetajana, rehabilitatsioonimeeskonna ja kooli eripedagoogina, alates aastast 2017 töötan lasteaia eripedagoogina. 

Usun kindlalt sellesse, et piltidel on vägev võim aidata kaasa lapse suhtlemisoskuste arengule ning käitumise paranemisele. Arvan, et suhtlemine pole raketiteadus ning iga lapsega kokku puutuv täiskasvanu saab anda oma võimsa panuse lapse suhtlemisoskuste arendamisel ning parimad tulemused saavutatakse meeskonnatöös.  

Töötoas tutvume muusikateraapia tehnikatel põhinevate praktiliste võimalustega, kuidas toetada toimetulekuõppe õpilaste kommunikatsiooni, tähelepanu, suhtlemisalgatust ja ühistegevuses osalemist. Kogeme, kuidas muusika, rütm, liikumine, pausid ja sensoorsed tegevused loovad loomulikke võimalusi kontakti loomiseks, eneseväljenduseks ning suhtluspartneri märkamise ja kuulamise harjutamiseks.

Kommunikatsiooni toetamiseks kasutame PCS-pilte ja lihtsustatud viipeid tegevuste järjestamisel, laulusõnade visualiseerimisel ja õpilasega suhtlemisel. Visuaalne tugi aitab muuta tegevused arusaadavamaks, toetada üleminekut ühelt tegevuselt teisele, valikute tegemist ning pakkuda õpilasele erinevaid võimalusi oma soovide, tunnete ja vastuste väljendamiseks.

Praktilistes harjutustes katsetame muusikalisi suhtlusmänge ning toellaulmist PCS-piltide ja lihtsustatud viibete abil. Lisaks uurime muusika kuulamise ja sensoorsete tegevuste ühendamise võimalusi ning tutvume BiM-meetodi rakendamisega.

Töötoa viivad läbi Kadri Reinsalu ja Vilma Oras

Kadri Reinsalu on loovterapeut väljaõppega nii muusika- kui kunstiteraapias, töötanud Tondi Koolis 8 aastat. Eesti Muusikateraapia Ühingu ja Loovteraapia Ühingu liige. Ta peab oluliseks alternatiiv- ja toetava kommunikatsiooni kasutamist ning selle lõimimist loovteraapiasse. Muusika pakub kõnele alternatiivseid väljendusvõimalusi –  suhtlusvahendiks võivad saada rütm, meloodia, tempo ja erinevatel pillidel  musitseerimine.Oluline on märgata ja väärtustada iga õppija individuaalset suhtlemisviisi ning luua turvaline keskkond, kus muusika ja pillid aitavad leida ühise keele.

Vilma Oras lõpetas sel kevadel muusikaterapeudi väljaõppe Tallinna Muusika- ja Teatriakadeemias. Töötab sellest õppeaastast igapäevaselt Tallinna Tondi Koolis muusikaterapeudina ning kuulun Eesti Muusikateraapia Ühingusse. Õpingute jooksul viis praktika raames läbi muusikateraapia seansse nii laste kui ka eakatega. Vilma leiab, et läbi helide ja muusika kontakti loomine, suhtlus ja turvalise suhte läbi teraapia eesmärkide poole püüdlemine on pehme ja loomulik viis laste ja noorte jaoks.

Vilma Oras

Kadri Reinsalu

Õpime ja suhtleme viibeldes!

Kas teadsid, et viiped ja liigutused võivad aidata sõnu paremini mõista, meelde jätta ja kasutada? Meie töötoas avastame, kuidas viiped toetavad kõne ja keele arengut ning aitavad kaasa nii emakeele arengule kui ka eesti keele õppimisele.

Proovime koos erinevaid viipeid ja uurime, kuidas neid igapäevases suhtlemises ja õppimises kasutada.

Tule ja avasta, kuidas käed aitavad keelt mõista, õppida ja kasutada! 

Töötoa viivad läbi Tetiana Shcherbak ja Olesja Melenevitš

Tetiana Shcherbak on Tallinna Tondi Kooli klassijuhataja, kelle tugevuseks on õpilaste individuaalsete vajaduste märkamine, alternatiivkommunikatsiooni teadlik rakendamine ning kaasava ja toetava õpikeskkonna loomine. Oma igapäevases töös kasutab ta mitmekesiseid suhtlemist toetavaid vahendeid, sealhulgas PCS-pilte, suhtlustahvleid ja sensoorseid abivahendeid, et arendada õpilaste suhtlemisoskusi, eneseväljendust ja iseseisvust.

Olesja Melenevitš on Tallinna Tondi Kooli klassiõpetaja ning rehabilitatsioonimeeskonna eripedagoog ja sotsiaaltöötaja. Pärast 9 aastat tööd toimetulekuõppes toetab ta alates sellest õppeaastast venekeelseid lihtsustatud õppe õpilasi nende sujuval üleminekul eestikeelsele haridusele. Oma töös rakendab ta aktiivselt alternatiivkommunikatsiooni vahendeid, et toetada õpilaste eneseväljendust, kõne- ja kognitiivset arengut ning sobiliku käitumise kujundamist. Lisaks igapäevasele õppetööle ning tihedale koostööle kolleegide, tugimeeskonna ja lapsevanematega on Olesja panustanud Tallinna Tondi Kooli viiperaamatu koostamisse, osalenud PCS-piltide ühtlustamises nii koolisiseselt kui ka teiste Tallinna asutustega ning juhendab koolis viiplemise huviringi. Olesja on veendunud, et alternatiivkommunikatsioon on asendamatu vahend erivajadustega õpilaste mitmekülgse arengu toetamisel.