VÕRGUSÜSTEEMID

Viis rööpkülikulist sõlmede süsteemi

Elemendid, motiivid, metamotiivid

Sümmeetria liigid

Sümmeetria joonel ehk lineaarne sümmeetria (ribamustrid)

Tasapinna sümmeetria (piiramata pinna mustrid)

Põhjalikum materjal koos näidetega on siin. Näidetes on kasutatud õpilaste ja autorite poolt loodud mustreid.

Viis rööpkülikulist sõlmede süsteemi

Ornamendi (mustri, dekoori, kiri) moodustavad korduva pinnakaunistuse elemendid (motiivid), mis kantakse mingi kindlal sümmeetrial ja rütmilisel kordusel võrguga taustale.

Lihtsamad võrgud koosnevad paralleelsete sirgete lõikumisel tekkivatest rööpkülikutest. Sirgete suund on vabalt valitav ja lõikumine toimub niisuguse nurga all (90 kraadi või muu), nagu disainer soovib.

  • Sirgete lõikumispunktid on võrgu sõlmed.
  • Võrgu joontega piiratud pind on võrgu silmad.
  • Väikseim ristkülikukujuline ornamendi osa, mida kahes suunas üksteise kõrvale asetades saame tervikliku ornamendi, on rapoor.

On ainult 5 erinevate sümmeetriaomadustega rööpkülikulist sõlmede süsteemi, mida saab kasutada kaunistuse pinnale kandmisel võrguna.

Ühes-samas sõlmede süsteemis sõlmi erinevalt ühendades saame kombineerida arvutult erinevaid võrgustikke, kuna kahe nihutamistelje suuna valikust oleneb võrgu ilme.

Lisaks erinevatele võrgustikele mõjutavad kujundust veel

  • kuidas on element (motiiv) võrgu suhtes asetatud;
  • kuidas on elemendid üksteise suhtes asetatud, kas nad on eraldatud, ühendatud, põimuvad üksteisega või täidavad pinna jäägitult (sobitatuna igast küljest üksteise vastu – Escher stiilis mustrid);
  • milline on kasutatud element (geomeetriline – punkt, joon, pind; looduslik – taim, loom jne);
  • kuidas on valitud ja asetatud värvid.

Elemendid, motiivid, metamotiivid

Mustrite kombineerimiseks kasutatakse elemente, motiive ja metamotiive.

Element on mustri väikseim jagamatu komponent. Element võib olla lihtne, keeruline, abstraktne, konkreetne, must-valge, mitmevärviline, kahemõõtmeline, kolmemõõtmeline, geomeetriline või looduslik.

Motiiv koosneb kahest või enamast elemendist. Elementidest saab moodustada peaaegu lõpmatu arv erinevaid motiive, sõltuvalt elementide arvust ja sellest, mis asendis element on ja kas need on paigutatud juhuslikult või kindla kordusega (neli sümmeetrilist tehet: nihutamine, pööramine, peegeldamine, libisev peegeldus).

Metamotiiv on kombineeritud kahest või enamast motiivist. Erinevate metamotiivide võimaluste arv on tohutu.


Sümmeetria liigid

Mustrite sümmeetria on üles ehitatud vaid neljale põhilisele sümmeetria tehtele: 1) nihutamine, 2) pööramine, 3) peegeldamine, 4) libisev peegeldus.


Sümmeetria joonel ehk lineaarne sümmeetria

Sümmeetria joonel – sirgel, kõveral, ringjoonel.

Bordüür on ribamuster, kus elemendid (motiivid) on reastatud sirgel või kõveral joonel.

Tasapinna sümmeetria

Sümmeetria pinnal – tasasel, kumeral, õõnsal.

Piirmata pind – ornamendimotiivide paiknemine ja kordumine võrgusüsteemis.

Piiratud pind – ornamendimotiivide paiknemine kindlas piiratud alas.

Korduva mustri koostamisel on elementi (motiivi) võimalik sümmeetriliselt tasapinnale asetada vaid 17 erineval viisil. Kõigi 17 võrgustikutüübi aluseks on

5 sõlmede süsteemi: 1) rööpkülikvõrk, 2) ristkülikvõrk, 3) ruutvõrk, 4) rombvõrk, 5) kolmnurkvõrk (võrdkülgne k.); kuusnurkvõrk.

17 võrgulahendusest 9 on tuletatavad ribamustritest (bordüüridest), ülejäänud 8 aga rajatud kesksümmeetria nähtustele.