Embedded Files
1241.aastal märgitakse Võrnu küla Taani Hindamisraamatus. Nime vorme teada 16. Waerkun, Worken, Wöörno, Wernus,Worno jne.
1426 Kärkna kloostrilt vahetatud Saksa Ordule.
1427 Küla on Reinhold Loide valduses
1726-27 Peale suurt Põhjasõda elab Võrnus Eestimaa adramaarevisjoni andmetel 15 perekonda ja 6 üksikut inimest, kokku 70 inimest.
1745 immatrikuleeriti Võrnu,Kalvi ja Oonurme mõisa omanikud Essenid Eestimaa Rüütelkonda..EAA f.
1674, n. 2, s. 68 Perekond von Essen
1764 Otto Magnus von Stackelberg(noorem)Püssi mõisast ostab Uuexküllide suguvõsalt Võrnu küla koos Ereda, Oonurme, Aruküla ja Võrnu –Salakülaga
1788 EELK konsistooriumi fondi nr.1787 nimistu 2 säili 445 lk.88 järgi esineb Võrnu külakooli nimi teiste Jõhvi kihelkonna koolide loetelus.
1792 Jõhvi Mihkli kirikukirjades märgitud: Võrnu koolmeistri naine vaderiks 1798 samadest allikatest: 18.juunil Võrnu koolmeister Jaan ja 20 oktoober koolmeistri naine Anne vaderiks.
1802 28.juuni Kohtla koolmeister Mihkli naine Mari vaderiks Võrnu koolmeistri Jaani lapsel.
1814 14.detsember abiellub Aroküla Ado poeg Jaan Võrnust koolmeister Jaani tütre Mariga Võrnust
1816 Rägaverest tuli Võrnusse talunikuks(talu nr.29) ja õpetajaks Toomas Klement(30.09.1797-06.02.1864)
1862 asutatakse Võrnu laulukoor “Olev”
1866 vallareforniga said vallad esimesteks tõelisteks omavalitsusteks ja muutusid isemajandavateks
1881 valmibVõrnu valla ja mõisa ühise ettevõtmisena uus koolimajaKooli avapäeval mängib koolmeister uuel orelil.
1891 Võrnu ühines Kohtlaga moodustades Kohta valla
1927 sügisel esitasid Kohtla valla Võrnu ja Uunurme külade ning Ereda asunduse elanikud palve liituda Jõhvi vallaga. Kohtla Vald oli selle
vastu.
1928.a 27. märtsil arutas küsimust Jõhvi valla volikogu, kes leidis, et kogu Kohtla valla liitumise vastu tal midagi pole, kuid üksikute külade liitmist, mis muudaks Kohtla valla majanduslikult jõuetuks, ei poolda
1930 Võrnus tegutseb ettevõttena August Räisi sepikoda
1937 25.juulil Ülevirumaaline laulupidu Lähte männikus
1938 Võrnu külas elab 193 inimest ja on 39 perekonda. Võrnu Ridakülas elab 90 inimest ja on 23 majapidamist,samal aastal asutatakse Võrnu puhkpilliorkester – dirigent Richard Peet.
1939 01.04 läbi viidud ülevabariigilise haldusreforni käigus lahutati Võrnu Kohtla vallast
1942 augustis korraldatakse ümbruskonna külade eestvedanisel Lähte männikus “Tänupäev”.See oli tänuavaldus Võrnu küla rahvale, kes esimestel rasketel sõjakuudel andsid peavarju ja toitu kõigile, küsimata nime või päritolu... Hiljem nimetati seda päeva ka metsavendade päevaks.
1948 28.oktoober asutati Võrnus kolhoos “” 21 juuni”
1959 Võrnu laulukoori 100 aasta juubel.Laulukoori juhil Evald Peet´il 30 juubel koori juhtimisel.
1973 Lammutati koolimaja – küttepuudeks!
1990 12 august – Võrnu Kooli 1788 – 1964 olemasolule pühendatud küla kokkutulek – organiseerija ja läbiviija Ellart Peet
2001 Jaanipäeval – avatakse Võrnu seltimaja
2003 26.juuli – Võrnu Külapäev organiseerija ja läbiviija Anne Tarum
2004 Võrnu seltsmajas avati Avalik Internetipunkt Euroopa Liidu Sapardi programmi rahastuselProjektijuht René Roos.Edukas projektitaotlus „Võrnu seltsimaja välisvooder“, EL Külade arendamise programmis, millest tuli 2006 aastal loobuda, kuna ei leidunud algrahastajaid, projektijuht René Roos.
25. augustil loodi 14 liikmeline naabrivalve sektor Selgus tõsiasi, et Võrnu külla ehitatakse Viru Keemia Grupi(VKG) poolt uus kaevandus.
2005 Teedevalitsus(praeguseks Maanteeamet) teostas külat läbiva tee tolmu-vabaks muutmise.
2008 Kaitsejõud viisid 5.-25. maini läbi õppuse „Kevadtorm“
2009 Võrnus algasid VKG kaevanduse ehitustööd(juuli kuus). Märtsist alustasid Võrnu küla ja teiste ümbritsevate külade perenaised kooskäimist „Käsitööringis“ aasta lõpus ehitati külat läbiva ja Võrnu ning Võrnu -Salaküla vahelisse metsa jääva Ojamaa kaevanduseni viiva Ereda - Võrnu - Võrnu-Salaküla maantee laiendus.Tee lõplik valmimine jäi 2010 aastasse. 04. novembril kohtusid VKW ja VKG juhatuse liikmed, et arutada koostöö võimalusi.
14.detsembri seisuga on Võrnu külas 54 elanikku
2010 03. märtsil oli Seltsimajas kohtumine VKG juhatuse liikmetega,kus tutvustati ehitatava kaevanduse plaane
18.märtsil alustati paplite eemaldamist riigimaantee T13206 teemaalt, Võrnu-Ridakülat läbival lõigul.
29.detsembril külastasid Võrnu küla elanikud ekskursiooni käigus Võrnu külas asetsevat "Ojamaa kaevandust".
2011 Riigimaantee 13206 Apandiku - Võrnu - Kiikla sai Mäetaguse valla ja VKG(Viru Keemia Grupp) koosrahastamisel osalise tolmuvaba katte ja massipiirangu.Apandikust kuni "Ahu metsani".
2012 11.aprillil hukkus tulekahjus inimene. Tulekahju oli vanas, kuid korralikult renoveeritud "Beethooveni" talus.
11.aprillil avati Võrnu külas, "Ojamaa kaevanduses" keskkonnaminister Keit Pentuse, maavanem Riho Breiveli ja Ida-Virumaa kuue valla- ja linnajuhi osalusel Eestis ainulaadne, maapealne, keskkonnasõbralik, 12,847 km pikkune usskonveier. http://www.amhold.ee/?id=6&item=444
1. novembril suri taasiseseisvuse aja esimene külavanem hr. Uno-Tambet Uusen(sünd 02.10.1941), kes jääb küla mälestusse aktiivse sporditegelase, naabrivalve sektori juhata, ajakirjaniku ja muude "ideede generaatorina". 2013 Võrnu külasse on 1. jaanuari seisuga sisse kirjutatud 61 inimest. 31.jaanuaril avas Viru Keemia Grupp Võrnu külas paikneva "Ojamaa kaevanduse". Kõrgetasemelisel avamistseremoonial viibis ka Vabariigi President, härra Toomas Hendrik Ilves. Kohal oli ka majandusminister hr. Juhan Parts.
2014 1. jaanuari seisuga on Võrnus 61 registreeritud elanikku.
7.mai 2014 Mäetaguse Vallavalitsuse korraldusega nr.91 anti luba ehitusprojektile „Paralleelliin konveier nr 120 rikastusvabrik“ (töö nr 0647, peaprojekteerija Maru Ehitus AS, registrikood 10714568).
21.mai 2014 Mäetaguse Vallavalitsuse korraldusega nr 112 nõustub vallavalitsus osa puurkaevu nr 9098 kasutamata põhjaveevarust (20 m3/ööp) anda OÜ-le VKG Kaevandused Ojamaa kaevanduse olmehoonete joogiveega varustamiseks.
28.august. 15 aastat Waerkuni põhikirja kinnitamisest(28.08.1999) 25.septembri Mäetaguse vallavolikogu protokolli nr.14 kohaselt on 2015. aastal kavas Võrnu ja Ereda veetrasside ühendamine, et tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastavus. Sama protokolli kohaselt planeeritakse teedevõrgustiku Võrnu-Sala (kaevandus kuni vallapiir)- 2016- 2017 rekonstrueerimine/pindamine, koostöö Lüganuse valla ja VKG-ga.Samas tehti ettepanek jätta välja projekt, Võrnu-Salaküla ja Aidu karjääri teedevõrgustiku kohta.
2015 1.jaanuari seisuga on Võrnus 64 registreeritud elanikku.Tegutseb üks FIE ja 2 MTÜ-d.
15.jaanuari Mäetaguse Vallavalitsuse protokolli nr.1 kohaselt antakse AS Järva Teedele luba liigelda veokitega mööda Võrnu külas kulgevat Kössi teed(piirang 8t) ja mööda Võrnu Sala maanteed.Eesmärk -aheraine vedu. Vastavalt detailplaneeringule on antud teedele kehtestatud liikluspiirang 8 transpordivahendit tunnis(s.h tühisõit).
03.aprill Võrnu Külaselts Waerkuni esmakandest möödus 15 aastat.
2016 1.jaanuari seisuga on Võrnus 72 registreeritud elanikku.
25. veebrur Terviseamet teatab oma 25.02.2016 nr 9.2-3/1192-3 kirjas, et joogivee käitleja, Mäetaguse Kommunaal OÜ, suhtes on alustatud järelevalve-menetlus seoses joogivee kvaliteedi normidele mittevastavusega Võrnu külas. Veeanalüüside täpsustamiseks on otsustatud kordusanalüüsid läbi viia mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigi akrediteeritud katselaboris. 1.märtsil antud Mäetaguse Vallavalitsuse korraldusega nr.65, kinnitati Võrnu-Sala tee ehitus hankeplaani, eeldatava summaga 400 000€.
6.oktoobril külastasid Viru Keemia Gruppi 15 riigi diplomaadid. Delegatsiooni juhtis Iirimaa suursaadik Frank Flood. Külaliste seas olid Austria, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Hollandi, Kreeka ja Soome suursaadikud. Keskkonnaministeeriumit esindas asekantsler Meelis Münt. Visiidi käigus vaimustusid diplomaadid matkast 30 meetri sügavusele Võrnu küla maapõue, kus Ojamaa kaevanduse nime all toimub Eesti pruuni kulla kaevandamine!
2017 13.juulil esitas Waerkuni Juhatus, Mäetaguse Vallale oma sooviavalduse Võrnu Seltsimaja asjus. 18.juulil otsustas Mäetaguse Vallavalitsus valmistada ette vallavolikogusse kaks eelnõud - hoonestusõiguse seadmine MTÜ Võrnu Külaselts Waerkun kasuks ja vallavara võõrandamine enampakkumise korras. Koosolekut juhatas vallavanem Tauno Võhmar Protokollis vallasekretäri asendaja arendusspetsialist Aigi Kullerkupp Osalesid vallavalitsuse liikmed: Tauno Võhmar, Kairi Soomer, Valentina Rego, Luule Salla, Martin Miller. Kutsutud: Sirje Allikmaa, Aigi Kullerkupp, Aare Lehtpuu 21. september 2017 Mäetaguse vallavolikogu otsusega nr 200 otsustatakse Võrnu Seltsimaja müüa enampakkumisel, alghinnaga 5000€. Tähtaeg 12.jaanuar 2018.
2018 18.jaanuaril võttis Alutaguse vallavalitsus ühehäälselt vastu korralduse nr.136, 12.1.2018 läbi viidud Võrnu külas asuva Keskküla kinnistu (seltsmaja) müügi kohta. Enampakkumise võitjaks kinnitati IM Ehituse Grupp OÜ pakkumus hinnaga 5000,00 eurot. Notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimisega seotud kulud kannab ostja. 10.mai Rahvastikuregistri andmetel on Võrnu küla elanike arv seisuga
01.05.2018 on 69 inimest. Äriregistri andmetel on Võrnu külas registreeritud: 1. FIE Olev Elm (registrikood 10632126); 2. Võrnu Külaselts WAERKUN (registrikood 80121485); 3. Mittetulundusühing Võrnu Loomemaja (registrikood 80325667). Võrnu külas asub Ojamaa kaevandus, mida haldab Osaühing VKG Kaevandused (registrikood 10854884, juriidiline aadress Järveküla tee 14, 30328 Kohtla- Järve).
2019. 1.jaanuari seisuga on Võrnus 70 registreeritud elanikku.
2020. 1.jaanuari seisuga on Võrnus 66 registreeritud elanikku.
2021. 1.jaanuari seisuga on Võrnus 66 registreeritud elanikku.
2022. 1.jaanuari seisuga on Võrnus 62 registreeritud elanikku.
Elering AS ja Empower AS on esitanud Alutaguse Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse 110 kV õhuliini projekteerimiseks Võrnu külas. Projekteerimistingimused taotletakse eesmärgiga projekteerida uus 110 kV õhuliin, mis rajatakse olemasolevast Elering AS-le kuuluvast Jaoskonna 3B alajaamast kuni olemasoleva L138A Püssi-Kiikla 110 kV õhuliini mastini nr 55. Uue liini rajamisel likvideeritakse osa Eleringi põhivõrgu liinidest, mis asuvad nii Toila kui ka Lüganuse valla territooriumil. Alutaguse Vallavalitsus otsustas väljastada projekteerimistingimused avatud menetluse kaudu. Projekteerimistingimuste eelnõu ja esialgse asendiskeemiga on võimalik tutvuda: https://www.alutagusevald.ee/projekteerimistingimused.
2023. 1.jaanuari seisuga on Võrnus 58 registreeritud elanikku.
2024. 1.jaanuari seisuga on Võrnus 55 registreeritud elanikku.
1798 Juhan a.Jaan 1841-1860 Hans Klement (15.07.1819-12.12.1860) 1862-1882 Gustav Klement (25.05.1842-04.07.1927) Kustaw Klement oli Vörnus koolmeister (alates aastast 1862). “Kooli Ants” oli Wõrnus koolmeistriks olnud ja ta wanem poeg Kustaw, kes 17-aastasena isast maha jäi, päris isa ameti ja perekonna. Walgus ja warjud: Küla rahutum ja edumeelsem element ei olnud enam oma koolmeistriga rahul. On teine rohkem äri- ja ametmees, kui laste karjane; jätab tihti lapsi omapead mürama ja koerust tegema; treib küla naistele wokiwärtnaid ja ei hooli koolist sugugi, - süüdistati koolmeistrit. Suurem jägu aga ei teinud niisugusest süüdistusest wäljagi: ”koolmeister on hea weel küllalt: -peab palwetunde, ristib lapsi, saadab surnuid ja täidab oma ametitalitusi igatpidi korralikult. Mis sa ühelt wanalt koolmeistrilt ikka nõuad?! Pealegi on ta meie oma küla- ja walla mees, -kuhu sa tema saadad?” Kui aga uus koolimaja 1881 a. külas walmis sai, kerkis uue koolmeistri küsimus uuesti päevakorrale. Ostis pärast Vaivara jaama juurest ”Süsiaugu” talu. 1882-1894 Kaarel Vaher, abiõpetaja August Tõnurist 1894-1899 Anton Tramberg 1899-1901 Jaan Sass 1901-1903 Karel Paresson, abiõpetaja Aabel Peet 1903-1910 Jaan Werbaum 1910-1925 Alfred Jõemaa (Reisberg) abiõpetajad Wilhelmine Jürgens, Hilda Ernits, Helene Lewo, Alide Kaber, Olga Mägar, Rein Starkof 1925-1926 Heinrich Peet, Salme Koov 1926-1942 Madis Ester abiõpetajad Salme Ester, Milli Laur, Ludmilla Kuningas, Ilse Neitsov, August Pikat, Alide Kari, Agnes Järvet, Eleonore Rikken, Marta Raude, Linda Aruküll, Ruta Kuuli 1942-1952 Alide Karindi abiõpetajad Hilda Peet, Helvi Kaup, Malle Jõemaa, Elsa Purgats, Ellen Lind, Helvi Põdra, Hilda Malm, Ella Tõnison 1960-1963 Koolijuhataja Aita Veliste 1963-1964 Helje Märtson Võrnu seltsielu Võrnu küla on esmamainitud 1241. aastal. Esimene nimevorm on üles tähendatud Waerkun. Võrnu küla oli kaugel suurtest maanteedest ja mõisnike võimust ja nii kasvasid siin aegade jooksul üles vabad ja iseseisvad talupojad. Ainult karistussalgad käisid siin aeg-ajalt külas korda loomas ning rahvast sunniviisil võimule allutamas. Põlvest põlve on siin külas edasi antud jutte nekrutiks võtmisest, vitsakaristusest, sõjatribunali tööst ja külmale maale saatmistest. Küla kultuuri- ja seltsielu organiseerisid ja juhatasid kooliõpetajad. 1862. aastal asutati Võrnu laulukoor “Olev”. Koor tähistas oma 100-aastast tegevust Lähte männikus. Evald Peet juhatas koori 30 viimast aastat. Võrnu külas käis esimese Eesti vabariigi ajal vilgas seltsielu. Nii tegutsesid siin Maanaiste Selts, Haridusselts, Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühing, noorkotkad ja kodutütred. Koolijuhataja Madis Estri eestvedamisel asutati 1920. aastatel Haridusseltsi ja algkooli raamatukogu. Palju tehti kooli aia heakorrastamiseks. Kogu oma nooruse ja elu ühiskondlikule tööle pühendanud, Hilda Sakermani ettevõtmisel korraldati küla naisperele õmblemise ja kudumise, kokakunsti ja kodukaunistamise, peo- ja rahvatantsude jm. kursusi. Külarahvas oli aldis osa võtma spordivõistlustest. Üks parimaid tulemusi oli Võrnu suusavõistkonna võit Kohtla-Järve võistkonna üle. Võrnu noorte suuremaks ühisürituseks oli ülevabariigiline tähe-teatesuusatamine Soome Talvesõja toetuseks. Noorim osavõtja sellest oli Ellart Peet. Võrkpallimeeskond oli tunnustatud kui ümbruskonna parimaid. 25. juulil 1937 korraldati Lähte männikus ülevirumaaline laulupidu. Samal aastal asutati Võrnu puhkpilliorkester Richard Peeti juhatamisel. 1942. aasta augustis korraldati ümbruskonna külade eestvõtmisel Lähte männikus tänupäev. See oli tänuavaldus Võrnu küla rahvale, kes esimestel rasketel sõjakuudel andis peavarju ja toitu kõigile, küsimata nime või päritolu. Hiljem nimetati seda päeva metsavendade päevaks. 1990. aastal korraldas ja viis läbi Võrnu kooli tegevuse mälestuseks aastatel 1788-1964 mälestuspäeva Ellart Peet. Tema eestvõtmisel paigaldati koolimaja asukohale mälestuskivi tahvliga. Praegu hoolitseb kooli mälestuskivi ja kooliplatsi eest Tootside pere, kes elab endises Peetide talus. 2001. aastal avati Võrnu seltsimaja, mille korrastamise võttis enda peale mittetulundusühing Võrnu Külaselts “Waerkun” juhatuse esimees Anne Tarum. Seltsimaja ehitustööd tegi Rene Roos koos abiliste Jüri Rull, Nikolai Malm ja Maidu Mooraga. Võrnu küla kiige ja palliplatsi idee ja teostuse autor on Uno-Tambet Uusen, esimene külavanem peale nõukogude aega, kes korraldas igal aastal augustikuus korvpalliturniiri “Võrnu Välk”.
Page updated
Google Sites
Report abuse