Eduard Leppik on kaardistanud Pandiveres ohvrikivid jal ohukivid. Tema leidis järgmised ohvrikivid ja lohukivid:
Kiltsi ohvrikivi
Koonu Koolitoa (Kangru talu maal)
Lohke on 4.
Koonu Uuetoa Lohke on 8. Koonu kultusekivi RM F 842:89 ja Koonu kultusekivi RM F 1079:54
Koonu Vainu Lohke on 29, neist 27 ilmekat.
Kurtna (Kulli talu karjamaal) Lohke on 44, neist ilmekaid 16.
Taaraoru kivi
Kivi alles, ohverdatud raha. Mitmed augud (7?), üks banaani-kujuline, liulaskmisjälg poolel kivil.
Lebavere kivi
Lebaveresse minna Eiprist läbi, seal taga vana metsnik Miti heinamaal on ohvrikivi, kus vanad eestlased viisid ohvriasju. Lapsepõlves kooliõpetaja Sein näitas. RKM II 331, 523 < Väike-Maarja khk, Eipri k, Aksel Jaagru, 70 a.
Loksa (Siilimäel)
Kadunud?
Loksa (Jätiku krundil)
Kadunud?
Raeküla Liiva
Raeküla liukivi
Uguri Jaanimäe
Uguri Ugurimäe
Äntu Piibusepa
Ärina mõisa
Ärina Pihlaka
Nadalama ohvrikivi
Allikas:
Leppik, Eduard. Lääne-Virumaa lohukivid. Imavere, 2006.
Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi pärandkultuuri osakonna välitööd 2009.
Oleme leidnud mitmed lohukivid mida pole E.Leppiku töös. Üks nendest on Ilmandu lohukivi mis on kesed Ilmandu jõgi.
Ohvrikivi Ärinal, RM F 757:65, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1679786
Koonu kultusekivi RM F 1079:55
Kaarma ohvrikivi on kadunud. Kivi asukoht kirjeldatud E. Leppiku raamatus Lääne-Virumaa lohukivid (2006). 1 ilmekas lohk.
Kiltsi Kalevipoja kivi RM F 757:54 (pilt)
Kivis 25 lohke, 8 ilmekaid. Muistend kivi kohta: "Sie oli nii, et Kalevipoja einud magama. Siis nied undid seal Assamallas kiskunud tema obust. Olid obuse maha murd. Noh. kui Kalevipoeg ärgand, kukkund untisi taga ajama. Luopind kiva järele. Neist kolm tükki olevat seia Kiltsi umber kukkund. Üks asub Kiltsi mõisa väellal Saluste talu ligidal /Liivaküla servas/, kus tie kierab Äntu ja Väike-Maarjasse, Väike-Maarja tie ääres Arumetsa väravas. Sie on sie Kiltsi mõisa alune mets. Teine /kivi/ on Kiltsi mõisa ligidal põllu piendra pial. Ei tia, kas on alles, trakturid viisivad ehk ära. Kolmas /kivi/ on Liiduri väellal Suotaguse karjamaa ligidal keset põldu. Sie on neist kõige suurem. Ma siinkandis põle nii suurt näind kosagil (muistend raamatust Laugaste, L., Liiv, E. Muistendid Vanapaganast, Tallinn 1970, lk.421). Kõik kolm kivi kutsutakse Kalevipoja kiviks, aga ainult Kiltsi mõisa juures olev kivi on looduskaitse alla.