Eisen, Matthias Johann: Esivanemate ohverdamised:
Rännanud puud: "A.Liiv teatab Väike-Maarjast, et mestajumalad ja head vaimud m¨nikord tagakiusatud inimesi puudeks moondanud ja pärast hädaohtu jälle inimisteks tagasi". (Eisen, lk. 54)
Ehitud puud: "Jaaniõhtul heideti Virumaal õnnelillede pärg hiiepuu otsa. Õnnelillede seas oli alati sõnajalgugi. Õnnelilled võeti teisel hommikul ära, sõnajalapärg jäi aga seni puu otsa, kuni närtsis". (Eisen, lk. 56)
Ristiga puud: "Väike-Maarjas lõigatakse ristteel puukoore sisse matuselt tulles rist". (Eisen, lk 57.)
Pühad veed, allikad: "Kõigepeal puutub meile silma Püha kihelkond, kus vanasti vist iseäralik püha koht leidus; edasi Püha (?) küla Väike-Maarja kihelkonnas (?Rev.I, 76, a.1586)", (Eisen, lk. 60)
".......Pühandi Vao külas" (Eisen, lk.60)
Ohvrivakad, Ukuvakk: "A.Liiv teatab, et leidnud Simuna kihelkonnast Rohu ja Rahkla külast ukuvaka, aga sõda tulnud a. 1914. peale ja ta ei ole võinud vakka Eesti Rahva Muuseumile muretseda. Kahjuks ei ole ta nähtud ukuvaka kohta selgemat kirjeldust andnud." (Eisen, lk. 74)
".....Ebavere mäe ligidal Uku aru" (Eisen, lk. 75)
"Võnnus on Uku mägi ja Väike-Maarja kihelkonnas Äntu mõisa alal Uguri mägi. A.Liiv teadete järgi hüütud mäge vanemal ajal Uku mäeks; sinna mäele viidud Ukule uudseande. Veel harukorral hüüda mõned meie päevilgi seda mäge Uku mäeks. Väike-Maarja rahva jutu järgi ohverdatud muiste Ukule palju Ebavere mäel. Sealt lennanud Uku ära Ukutaara orgu Avispea mõisa alal, niisiis mitte Saaremaale nagu Läti Henrik Tharapitast kõneleb. Avispeal hakatud Ukut Taara või Uku-taara nime all austama. Uku pole sellepärast tahtnud kauemini Ebavere mäel elada, et mungad sinna liiga ligidale Väike-Maarja kirku ehitannud. Ebavere mäel austamise asemel hakanud rahvas siis Ukut Uguri mäel austama, kuni viimaks ristiinimesed sellelegi austamisele lõpu teinud" (Eisen, lk. 75-76.)
Ohvrivakad, Tõnnivakk: "A.Kivi teadmise järgi peeti Virus jüripäevalgi Tõnni vaka pidu" (Eisen, lk.82)
"Tähtsamatel ettevõtetel käidi ikka Tõnni vakalt nõu küsimas "Tõnnike, mis sa arvad sellest?" küsiti Tõnnilt. Küsimise järel kuulati hoolsalt, kas kuskilt mingisugust häälitsemist ei kuuldu. Vaikus tähendas Tõnni rahulolemist. Kuuldi aga küsimise peale mingisutust häält. peet iseda Tõnni keeluks või hoiatuseks" (Eisen, lk. 82)
Ohvrivakas, Ukuvaka ja Tõnni vaka sugulus: "Väike-Maarjas pritsis perenaine - teisel peremees- kadripäeval loomalauta õllega ja niisama loomi endidki" (Eisen, lk. 84)
Pühad kivid, Uku kivid: "Vanasti leidus üksikute talude Uku kive ja kogu küla Uku kive. Esimesed olid ainult ühe talu jaoks, viimased aga kogu küla või vallagi jaoks. Vahe nende vahel oli vist järgmine: talu Uku kivile ohveredas talu väikseid ohvreid, küla või valla Uku kivile aga tõi ohvreid küla või vald ühisel nõul, vist ühisel kulul või liisu järgi. Enamasti leidusid ühised Uku kivid hiie juurest. Iga talu Uki kivi juures ei kasvanud hiiepuud. Kivi seisis niisugusel puhul enamasti aias ehk koplis kõrvalises paigas. Kevadel seemnekülvi ajal viidi igast seemnest Uku kivile, samuti sügisel pärast lõikus. Küpsetati leiba ehk üruuliti õlut, ikka viidi kõigepealt osa Uku kivile. Mõnes kohas ohverdati kivile toitu iga päev. Pruut viis pärast laulatust leiba ja viina kivile, palse sünnitaja saatis esimese piima. Ka lehma poegimise jäerl viidi sinna piima, alles siis tohtis seda piima teisal tarvitada. Nagu ukuvakalgi, käisid sigimata naised kaks korda nädalas kivil ohverdamas, üks kord tingimata neljapäeva õhtul" (Eisen, lk. 85)
"Tapeti talus kedagi, pidi Uku kivigi osa saama". (Eisen, lk 85.)
Jumalakujud: "Ebavere mäest ja hiiest kõneldes, kus saarlaste suur jumal Tharapita sündinud ja kust ta Saaremaale lennanud, kirjutab Läti Henrik edasi: " ja teine preester läks, raiudes maha nende jumalate kujud ja näod, mis olid seal tehtud, ja need [st. põlisasukad] panid imeks, et verd välja ei voolandu, ja uskusid rohkem preestrite jutlusti (XXIV,5)" (Eisen, lk. 103).
"Väike-Maarjast Vao mõisa juurest on tetesarnane kivi maa seest leitud, mida säilitatakse Eesti Rahva Muuseumis Tartus. Vististi tuleb seda kivinukku minigisuguseks jumalakujuks pidada" (Eisen, lk. 107).
Ohvrimäed: "Tonsu mägi Simunas" (Eisen, lk. 114)
"Kuna hiitesse ainult ümbrusest kokku tuldi ohverdama, tõmbas mõni ohvrimägi kaugemaidki ringkondi, mitme kihelkonna rahvast enese peale ohverdama ja paluma....Sarnaseks ohvrimäeks tuleb tingimata ka Ebavere mäe hiit arvata ehk küll Läti Henrik seda eraldi ei nimeta. Taara sündimisest Ebavere hiies ja sealsetest jumalate kujudest kõneldes vaikib ta jumalate austamisest. Rahvas teab igatahes, et Ebavere mäel muiste palju ohverdatud." (Eisen, lk. 114-115).
Kabelid: "Eestimaa konsistoorium kaebab a. 1647 Tallinna maapäevale, et endiste kabelite, aga ka ristide, hiite ja allikate juures palju ohverdatakse. Nimepidi nimetatakse......Lauritsa kabelit Simunas...." (Eisen, lk. 118)
"niisamuti kuuleme a. 1647 ohverdamisest Simuna Paasvere kabelis" (Esien, lk. 118)
Ristid: "Porkunis räägitakse a. 1638. Assamalla küla ristist, mille juures palju ebausutempe tehtud." (Eisen, lk. 121)