Salaca 2009
Matkapildid https://photos.app.goo.gl/DxZUHE9okr32QEoD9
Süstamatk 27-30.08.2009 Salatsi jõele Lätis. Matkapäevik
Neljapäev 27.08. Põlva
Matka eelõhtu läheb kiireks. Asjaolude sunnil tuleb hommikul Jõhvis käia, seepärast langeb pakkimise põhiraskus õhtusse. 10 süsta ja 1 kanuu haagisele, potid, pannid, pliidid, tendid kottidesse. Enne poe sulgemist saame veel söögikraami autosse. Telefonitsi käib nobe infovahetus - kes kellega telki, id kaart kaasa, kes saabub täna õhtul Põlvasse jne. jne. Hilisõhtuks jõuab ainukesena Põlvasse Neeme. Enamus kaugemat rahvast tuleb hommikul, või suundub otse matka lähtekohta. Hilisööni püüame Neemega meie eelmise sügise Goa reisi videot .wmv-st DVD-sse formaatida. Paras pähkel, mis kuidagimoodi õnnestub katki hammustada alles järgmisel päeval bussis.
Reede 28.08. Vecate - Peida 24,8 km
Äratus 5.30. Potseduurid ja jooksu pealt nõupidamine. Chris paneb supipoti pliidile ja asub kambale lõunaoodet keetma. Supp reisib termoses Lätti kaasa. Meie Neemega laadime viimase nodi autole ja toimetame kogunemispaika Matkajuhi lao juurde. 10 minutit enne 7-t hakkavad laekuma esimesed jõgikitsed. Kella 7 lähenedes muutub saabumistihedus nii sagedaseks, et ei jõua tervituskallistusi vahetada, tekib järjekord:). Kell 8 võtame Põlvast suuna Otepää peale, et Egon ja Ivika peale võtta. Kella 10-ks oleme Karksis. Seal pisuke poepeatus ja edasi Lilli kaudu Läti suunas. EU sisene piiriületus on nostalgiline. Luukidega suletud akendega puust piirivalve majakesed mõlemal pool, triibulised piiripostid ja nende vahelt läbi looklev kitsas asfaldilint. Nädal tagasi tähistati Balti keti 20. aastapäeva 3 Balti riigi rahva omaalgatuslike ühisüritustega. Leikad osalesid mootorratturite Balti ketis - Anu oma motikaga ning Urmas vana "Volgaga". Viimaks viib tee üle Ruhja (Ruja -läti k.) jõe. Taamalt paistab hiiglaslik Koni vesiveski mis on nüüd puhkekeskuseks renoveeritud. Kui veab, siis ehk ühel päeval matkame ka sellel 76 km pikkusel jõel. Ühel hetkel jätkame teekonda väga treppis kruusateel. Kiirus 20-30 km/t. Tallinna rahvas helistab ja raporteerib Vecatesse jõudmisest. Meil aga on jäänud veel 15 km kolistada. 11.30 jõuame viimaks Vecatesse. Kohtumiskallid tehtud, Vecate madalseiklusrada läbitud, sõidame kilomeetri edasi jõeni. Vecate sild on lähim vaba veelemineku koht mis asub üsna lähedal Salatsi (salapärase) jõe väljavoolule Burtnieki (burtniek -nõid läti k.) järvest. Nüüd laseme Chrisi supil ja lihapirukatel hea maitsta. 13.00 -ks on matkajad "paarunud" ning süstad jõel. Ilm on päikeseline, väikesed pilved ujuvad laisalt taevalaotuses. Temp +20 C, nõrk tuul. Seega superilm. Buss võtab suuna Mazsalaca peale, meie esimene lõik sinnani mööda vett on 11 km pikk. Imelikul kombel jõume kohale juba 2 tunni pärast. Meie King of the Road on väikest "Kuradimuuseumi" meie tulekust ette teavitanud. Skulptor Valters Hirte (1913-1983) ekspositsioon asub endises kirikukõrtsis. 400 puuskulptuuri kujutavad nii sõltuvus- kui naljakuradeid, kohalikke markantseid tegelasi, kunstnikke ja poeete. Asjatundlik giid puhub vaimu sisse Hirte isiksusse ning tema skulptuuridesse. Kunstniku tammekujukestest õhkub selle Põhja-Liivimaa kandi paganlikku vaimu. Jääb üle imestada kuidas läti fanatid suudavad 0,50 latise külastusmaksu 3 latise giiditasuga muuseumi ära majandada.
Peale Mazsalacat tõusevad kaldad järjest kõrgemaks, moodustades kilomeetritepikkuseid liivakivimüüre. Ebatasase reljeefi tõttu on see piirkond allikaterikas ning aerutades võib vaadelda mitmeid romantilise nimega allikakoopaid - Inglikoobas, Kuradikoobas, Kuradikantsel, Lehmakoobas. Kunagistele paganlikele uskumustele viitavad teisedki loodusobjektide nimed - Libahundi mänd, Unistuste Trepp jne. Suurepärased vaated avanevad teekonnal allavoolu Skankalna müürile ja Daugeni liivakivikaljudele. Skankalna müüril võib siiani aimata 11 000 aastat tagasi ürgmere poole rüselenud jääpankade - kivirahnude kriibitud arme. Daugeni juures teeme peatuse vaevumärgatava koopaava juures, poeme koopasse ning imestusest õhku ahmides pistame liivasaalist nina külgmistesse koopakäikudesse. Lae kõrgus võib siin tõesti olla kohati kuni 5 meetrit. Läti loodus on võrratu. Päeva lõpetame kella 19.30 paiku Peida lisajõekese ning endise Lici koolimaja vahel asuva Somu puhkeplatsil. Ants on meile ööbimise kokku leppinud (saun 40 latti, lihtsalt telkimine 10 latti grupile). Võluväel tekib kaldale telklinn, rahvas käib ujumas, kalamehed loobivad lanti, põleb lõke, kokanaat kolistab nõudega. Ilm on endiselt piisavalt selge, et augustitaevas tähevaatlusi toimetada. Täna läbisime 5 sõidutunniga 25 km.
Laupäev 29.08. Peida - Kekari 32 km
7.30 Jaanus toob allikast vee, lõkkele puhutakse elu sisse ning mõne aja pärast puhutakse aromaatse kohviga elu sisse ka rahvale. Mugavusmatkamise tippmargi püstitab Leika, kes väljub telgist heiroglüüfidega kaunistatud hommikumantlis. Seido on öösel turbi kätte saanud. Kala aetakse oksale ja küpsetatakse ära. Salatsi pole kalameeste vastu lahke olnud. Vool kannab Burtniekist suvist rohekat sooja vett mere suunas, ju eelistab kala istuda külmades hauakohtades. Hommik on veel selge, kuid õhtuks lubatakse vihma. Elame, näeme, kell 10 läheme veele. Hommikupoolikul läbime 17 km. Staicele - Mazsalaca mnt. silla juures teeme lõuna. Teekonnal on on mõnusaid ülevoole, madalamaid paljandeid ja maalilisi rippsildu. Üldse on lätlased suured meistrid rippsildade alal. Päeva lõppu jääb maasikas - läbisõit Staicele endise paberivabriku kärestikust. Jungad saavad märjaks. Jaanus sõidab üksinda kanuus kärestikust läbi nagu vana indiaanlane.
4 kilomeetri pärast kerkib jõe kallas kõrgeks ning taas on põhjust koopaid külastada. Vikšnu koopaid. Need on küll väiksemad kui Daugeni omad. Tibutab kerget vihma. Kell 19.30 lõpetame Kekari laagriplatsil. Maabumine on siin kehvavõitu - kaldaalune on allikate tõttu pehme. Kekari asub suure tee ääres, tundub olema populaarne piknikukoht ja lõkkepuude puudumisel toome need Jaanusega teiselt kaldalt. Kanuu lastimise käigus hakkab tihedamalt vihma sadama. Vihm jätkub ka öösel. Täna läbisime 32 km
Pühapäev 30.08. Kekari - Sarkanase “punased kaljud” 20 km
7.30 on platsil täitsa vaikne. Liiguvad ainult 2 läti kalameest. Vihm jäi hommikul 6 paiku järele, telkide lumepõlledesse on kogunenud vett. Sellest ei piisa kohvi keetmiseks. Ajan Jaanuse jalgadele (sic! ta polnudki veel üleval!) ja aerutame kilomeetri vastuvoolu allikale. Telgid kuivatatud, puder söödud, 10.30 asume teele. T+18-19 kraadi, pilved hajuvad. Pühapäev on kärestike poolest rikas. Kerged I klassi kärestikud ja ülevoolud asetsevad umbes kilomeetriste vahedega ühtlaselt kogu päevateekonna vältel. Väga põnev. Marsruudi lõpuosas Mernieki (merinäki liivi keeles) vesiveski tammi kärestik. Seido katsetab kärestikust ülessõitu, kuid vesi on madalavõitu ja vool kiire. Lõpetame matka 16.00 1,5 km allavoolu Sarkanase punaste kaljude vastas asuval telkimisplatsil. Süstad saame ruttu peale, viivitus tekib supi valmimise ja koorma kinnitamisega. Põlvasse jõuame peale südaööd eriliste viperusteta. Teekonna kogupikkus Salatsi jõel 77 km. Suudmeni jäi 19 km.
VIITED FOTODE JA VIDEODE
ALLALAADIMISEKS
Originaalsuuruses fotod saab alla laadida siit (salasõnad saadan kirjaga)
Karmeni YouTube videode loend (erinevate videode vaatamiseks kliki parem- ja vasaknooltele videoakna servades):
MATKAEELNE INFORMATSIOON
Augustis läheme jälle metsikult Läti loodust avastama. Seekord matkame Salatsi (Salaca) jõel ja sarnaselt 2008 Gauja-matkaga, aerutame 3 päeva.Teekond algusega Mazsalacas lõpuga Merniekis (66 km) või Salacgrivas (83 km)
Jõe iseloomust ja ees ootavast huvitavast:
Salatsi jõgi on kuulus oma liivakivipaljandite ja jõeforelli rohkuse poolest. Siin käivad kudemas ka Balti mere lõhed. Jõgi algab Vidzemest Burtnieki järvest ja suubub Salacgriva linna all Riia lahte. Salacgrivas asuvad ka head silmupüügikohad. Salatsi on looduskaitse alune jõgi, siin asub Põhja-Vidzeme Biosfääri Kaitseala. See on looduse säilimiseks hea, kuid seab piirid telkimisele. Telkimine on lubatud ettevalmistatud kohtades ning selle eest kogutakse ka pisikest tasu (1 LVL). Jõe kogupikkus on 95 km ja langus lähtest suudmeni 42 m. Meie läbime 66 km Vecatest - Merniekini või 83 km Salacgrivani. Jõgi on rahulik - I raskuskategooria, mõnede laugete kivikärestike ja tammikohtadega.
Tuntumad liivakivipaljandid ja koopad asuvad Mazsalaca ja Mernieki läheduses. Seega just matka alguses ja lõpus paiknevad silmi nuumavad maiuspalad.
Matka esimesel päeval näeme ka Baltimaade suurimat Daugeni koobast mille käikude kogupikkus on 346 m ja suurim saal 72 m2 ja 7 m kõrge. Otsmikulambid kaasa!
Veel põnevaid vaatamisväärsusi:
Mazsalacas: Valtenbergi mõis, “Väikeste kuradite” muuseum (puuskulptuuride muuseum)
Allavoolu kallaste peal:
Kummalise kaja poolest tuntud 20 m kõrgune Skanaisi kalju
Imekauni vaatega Nelku liivakivipaljandid, läheduses “Vanapagana kantsel” ja “Vanapagana kelder”
Viksnu koopad Staicele linna lähedal. Kaks 27 m sügavust koobast.
Sarcanase “punased” liivakivipaljandid
Salatsi matkamarsruut kaardil.
View Salaca river route (North-Latvia). Salatsi jõgi in a larger map
Hind
Hind sama nagu eelmisel aastal: 1700.-/in
Ajakava
Neljapäev 27. august
Kaugemad ja virgemad kogunevad Põlvasse. Peavarju leiame.
Reede 28. august
07.00 Laadime varustuse bussi AS Avraali territooriumil (Põlva, Lao 5).
Autod pargime Matkajuhi garaažidesse
07.30 Väljasõit Lätti (Põlva - Vecate 190 km)
11.30 Saabume matka lähtekohta Vecatesse
11.30-12.30 Pakkimine ja paatide lastimine
12.30 Ilusa päeva algus. Mazsalaca puuskulptuuride muuseum, Daugeni koobas, liivakivipaljandid,
18.30 Päeva lõpp ja telkimine laagrikohas
Laupäev 29. august
07.30 kokanaadi äratus
08.00 grupi äratus
09.30 Veele.
17.30 Päeva lõpp laagriplatsil
Pühapäev 30. august
07.00 kokanaadi äratus
07.30 grupi äratus
08.30 Laagriplatsilt veele
16.00 Lõpp Merniekis või Salacgrivas
17.00 Teele Põlva poole
18.15 Põlvas
Kohalesõidu juhised Tallinnast tulijatele
View Directions to Vecate, Latvia in a larger map
Söök
Soolase toidu teeme lõkke peal kokanaatide kaupa. Kööginõud võtan ise kaasa. Toiduained ostan eelnevalt ära ning need jaotame paatkondadele laiali. Magus, näksid ja joogid võtku igamees kaasa.
Telkkonna varustus
Kamba peale telk. Lepitagu kokku kes kellega ja kelle telgis.
Isiklik varustus
• Toidunõud
• Hügieenitarbed
• Otsmikulamp
• Süstas jalga kerged tossud või veepapud, õhtuseks laagrieluks ja ringikolamiseks tossud
• Süstas selga kerged ja hingavad riided, arvestusedga, et peale tuleb veel vest ja süsta kokpitile põll
• Vihma-ja tuulekindlad riided laagrieluks
• Müts ja nuppudega kindad
• Komplekt vahetusriideid, veekindlalt pakituna
• Magamiskot
• Matt
• Pepukas (peno laagris istumise alla panemiseks)
• Joogipudel.
• Nuga ja nipenäpe parandusasjad (teip, traat jne.)
Asjad paki väiksematesse paunadesse, suurt spordikotti süstasse ei mahuta.
Registreerumine ja matkaraha maksmine:
Pank: SEB Ühispank, konto: 10220060009015; Matkajuht OÜ
Osalejad 26.08 seisuga
Levo
Chris
Ester
Ene
Heili
Nevala
Ruslan
Karmen
Anu
Urmas
Haimar
Einar
Merike
Kalev
Andres S
Neeme
Jaanus
Ivika
Kadri K
Seido
Kadri
Egon