Spordi- ja tervisekulutuste hüvitamine alates 2018

Spordi- ja tervisekulutuste maksuvaba hüvitamine alates 2018

Maksuvabastuse eesmärgiks on võimaldada tööandjal ilma täiendavate kuludeta kanda teatud liiki tervise edendamisega seotud kulusid, mis peaks vähendama haiguspäevade arvu.

See ei ole kohustus vaid ainult võimalus. Tööandjal on õigus otsustada, milliseid tegevusi ja millises ulatuses võimaldatakse lubatud piirides.

Soodustust saavad rakendada oma töötajatele kõik Eesti ettevõtted, välisriikide filiaalid ja püsivad tegevuskohad, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.

Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:

·               avalik rahvaspordiürituse osavõtutasu;

Siia alla liigituvad vaid avalikud rahvaspordiüritused, kuhu on võimalik kõigil soovijatel minna. Rahvaspordiürituste all mõeldakse erinevaid ürituste sarju ja üritusi, aga mitte nt ettevõtte oma spordipäevi ja suvepäevi.

·               sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi;

Siia kuuluvad avalikud spordiklubid, mille liikmetasu saab töötajale kuludokumendi alusel hüvitada.

Sportimisvahendid, riided, jalanõud – neid kulusid maksuvabalt hüvitada ei saa.

Siia alla ei kuulu tööandja poolt lühiajaline spordikompleksi rent, sest maksusoodustuse eesmärgiks on toetada töötajate regulaarsettervise edendamist.

·               tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi;

Siia kuuluvad spordirajatiste jooksvad kulud (remont, koristamine, kommunaalkulud). Arvestatakse vaid reaalseid kulusid. Siia alla ei kuulu uute spordirajatiste loomise investeeringud – need maksustatakse ettevõtlusega mitteseotud kuludena (ainult tulumaks), mitte erisoodustusena.

·               kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;

·               ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.

Maksuvabalt võib hüvitada ka eraravikindlustust.

Töötajad on:

• • töölepinguga töötaja (ka osaliseajaga töötaja)

  • võlaõigusliku lepinguga töötav töötaja (nt töövõtuleping, käsundusleping)

  • riigiametnik

  • juhatuse või nõukogu liige

  • füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud,

Maksuvabastuse piirmäär on ette nähtud ühe töötaja kohta ja see ei ole edasi kantav teistele sama tööandja töötajatele ega järgmisesse kvartalisse.

Kui töötaja töötab mitme tööandja juures, on igal tööandjal õigus tasuda töötaja tervise edendamisega seotud kulutusi maksuvabalt 100,- euro ulatuses kvartalis (www.rmp.ee 06.12.17).

Kuna tegemist on tavalise ettevõtluskuluga, siis saab käibemaksu kulult tagasi küsida ja see ei lähe limiidile arvesse. 

Kui töötaja esitab kuluhüvitisnõude ja enda nimele väljastatud arve, siis sealt käibemaksu tagasi arvestada ei saa ning arvestusse läheb koos käibemaksuga summa.

Tööandja peab pidama arvestust, et ta on kõigile oma töötajatele soodustuse kasutamist pakkunud.

Samuti peab tööandja pidama arvestust, kui palju konkreetsed töötajad on maksuvabastust kasutanud.

Maksusoodustuse kasutamine deklareeritakse kord aastas 1. veebruariks. Deklaratsiooniks on INF14, koos makstud autokompensatsioonide ja tasemekoolituse kuludega.