Esileht

Tere, austatud Klamulased!

Meie asukoht on

Holdre Mõis, 23194

Valga maakond, Eesti

tel (+372) 5740 1640

e-post: info@holdreloss.eeHoldre

Holdre Külastuskeskuses Klaverimuuseumi ekspositsiooni avamine toimub

20. juulil kell 16 (või kl. 17).

Aeg sai kokku lepitud Presidendi kantseleiga - Presidendi võimaliku osaluse 50/50 variant.

Kultuurkapital meile raha ei andnud. Klaverite transporti lubas toetada Vahur Kivistik, see ju meile

põhiline kulu. Seega jutuks olnud võimalikku edasilükkamist ei tule. Tasusid avamisel esinevatele

pianistidele, õhtu juhile (Märt Treier) ja klaverite häälestamisele loodame saada Kultuurkapitali

järgmisest jagamisest.

Oluline on ka praegu ära kasutada CORONA-vaba ajaline paus!

Tervituste ja parimate soovidega

Alo

30. oktoobril 2013 kell 16 avati Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi Ernst Hiisi-nimeline Luunja filiaal.

Filiaal sündis Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse ja Klaverimuuseumi koostöös.

Filiaali eesmärgiks on läbi Luunja tähtsustada siin sündinud Eesti klaveriehituse grand old man’i Ernst Hiisi (1872 – 1964) - rahvusvahelise tähtsusega klaverimeistrit.

Püsiekspositsiooni põhiosaks on Hiisi valmistatud klaverid, kokku 8 pianiinot ja tiibklaverit. Kõrvuti Hiisi kuulsaima klaveri – “Estonia” erinevate mudelitega - on väljas pianiino ja tiibklaver “Astron”, "pianiino “Riga”, pianiino “Becker”, Hiisi õpetaja Robert Rathke tiibklaver “R. Rathke”, Hiisile eeskujuks olnud saksa pianiino “Bechstein”.

Klaverinäituse koostaja on Alo Põldmäe. Enamik pille pärineb Klaverimuuseumi kogust.

Väljapanekut täiendab fotonäitus E. Hiisist.

Filiaali avamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi Ernst Hiisi nimeline Luunja filiaal on avatud:

E-R kell 10.00-18.00

Kui on soov teistel päevadel ja aegadel külastada, palun helistada 5331 0902

MUUSEUMI EKSPONAADID

Pianiino „ASTRON“

Tartu, 1930. aastad Meister Ernst Hiis (Ihse)

Klaveritootmise aktsiaselts „Astron“ asutati Tartus 1922. aastal. Selle rajajaks ja peakonstruktoriks oli Ernst Hiis (Ihse). Algul valmistati vaid pianiinosid. Esimesed pillid valmisid 1923. aasta algul. Otseseks eeskujuks olid Hiisile saksa firma „Bechstein“ mudelid.

Tänu pianiinode kõrgele kvaliteedile ja ka heale reklaamikampaaniale saavutasid pianiinod kiiresti edu. Paar aastat hiljem töötas Hiis välja mitmed kabinet-tiibklaverite mudelid. Hiisi mudelite järgi valmistati pille veel hulk aastaid pärast tema lahkumist „Astroni“ firmast.

„Astron“ tegutses 1940. aastani, kokku valmistati 831 klaverit.

1926. aastal asutas Hiis omanimelise töökoja ja kolis sellega 1929. aastal Tallinnasse.

Tallinn-Nõmme Kultuurikeskuse annetus Klaverimuuseumile

Pianiino „ESTONIA“

Tallinn, 1960. aastad Meister Ernst Hiis

Pianiinot „Estonia“ hakati Tallinna Klaverivabrikus tootma 1952. aastal, aasta pärast E. Hiisi kontsertklaveri „Estonia“ tootmise algust.

Hea kvaliteediga pianiinod saavutasid kiirelt populaarsuse, kuid kahjuks lõpetati nende valmistamine 1965. aastal. Pianiinode valmistamise kohustus pandi Riia linnale. Ja uut pianiino mudelit kutsuti välja töötama - Ernst Hiis!

Üle antud Klaverimuuseumile Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt

Pianiino „C. BECHSTEIN“

Berliin, 1920. aastad

Sellist tüüpi „Bechsteini“ pianiino oli Ernst Hiisile eeskujuks pianiino „Astron“ mudelile. Eeskuju kinnituseks võib paljude „Astroni“ pianiinode malmraamilt leida tähise „Syst. BECHSTEIN.“

20. mail 1923 toimus Tartu Küttide Kodus omapärane pianiinode „Astron“ ja „Bechstein“ esitlus. Selle eesmärgiks oli teadvustada üldsust omamaise pianiino väljatulekust. Tuntud muusikute žürii (H. Eller, J. Aavik, A. Lemba, P.P. Lüdig ja E. Visnapuu) hindas mõlema pianiino kõlaomadusi ja otsustas, et „/.../ „Astron“ on kõla poolest isegi mõjurikkam kui „Bechstein.“ /.../“

Käesolev pill on enam kui 40 aastat olnud Hollandis, viimased 30 aastat aga Brüsselis eesti-hollandi perekonna kasutuses.

Hendrik Kok’i ja Krista Täht-Kok’i deponeering Klaverimuuseumile

Pianiino „RIGA“

Riia, 1970. aastad Meister Ernst Hiis

Pianiino „Latvija“ asemele uue pianiinomudeli loomiseks kutsuti Ernst Hiis 1967. aastal Riiga, ametisse sealsesse muusikariistade vabrikusse. Pooleaastase töö tulemuseks oli pianiino, mis sai nimeks „Riga“. Uut pilli esitleti üldsusele 1968. aasta jaanuaris ja nende tootmine kestis 2000-aastate alguseni.

Võru Muusikakooli annetus Klaverimuuseumile

Pianiino „J. BECKER“

Tallinn, 1930.aastad Meister Ernst Hiis (Ihse)

Ernst Hiis (Ihse) valmistas pianiinosid „J. Becker“ ja „Becker“ oma Tallinna klaveritöökojas 1930 - 1940. aastail. Hiisi tolleaegse nime „Ihse“ leiame taolistel pillidel enamasti haamermehhanismi tagant pressituna malmraamile.

Miks valmistas Hiis kõrvuti omanimeliste pianiinode ja tiibklaveritega kuulsa Peterburi klaverivabriku „Beckeri“-nimelisi pille? Tänaseni pole see veel selge.

On teada, et klaverifirmaga „Becker“ puutus Hiis kokku Peterburis töötamise ajal. Teda kutsuti selle vabriku toodangut hindama ja pille korrastama. Ilmselt pidas Hiis Eesti Vabariigi ajal Venemaalt põgenenud vabriku kunagiste omanikega sidet ja sai nendelt loa valmistada aeg-ajalt „Beckeri“-nimelisi pianiinosid, nö. järjepidevuse hoidmiseks. Esialgu on see siiski veel oletus.

1943. aasta „Ernst Ihse“ klaveritöökoja blanketil seisab igatahes märge, et Ihse on „kuulsa firma

„J. Becker“ konsessionäär“.

Triin Ojamaa omand

Kabinet-tiibklaver „ESTONIA“

Tallinn, 1960. aastad Meister Ernst Hiis"

Ernst Hiis on „Estonia“ klaverimudeli looja. Ta oli Tallinna Klaverivabriku peakonstruktor ja aastail 1951 – 1965 kõikide „Estonia“ klaverimudelite autor. Kabinetklaverite tootmist alustati 1952. aastal ja neid toodetakse tänaseni. Enamus toodangust eksporditakse välisriikidesse, eelkõige USA-sse.

Üle antud Klaverimuuseumile Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt

Kabinet-tiibklaver „ASTRON“

Tartu, 1930. aastad Meister Ernst Hiis (Ihse)

Helilooja ja koorijuhi Juhan Simm’i (1885 – 1959) klaver

Klaverifirma „Astron“ rajas 1922. aastal Tartus Ernst Hiis (Ihse), kes oli ka firma peakonstruktoriks. Peatselt lisandusid pianiinode tootmisele tiibklaverid. Klaverid saavutasid kiiresti edu. Tööstus tegutses 1940. aastani ja kokku toodeti 831 pilli.

1926. aastal Hiis lahkus „Astronist“ ning asutas omanimelise klaveritööstuse, millega kolis 1929. aastal Tallinnasse. „Astronis“ aga jätkati kaua aega tootmist Hiisi mudelite järgi.

Tartu Ülikooli Üliõpilasmaja omand

Kabinet-tiibklaver „R. RATHKE“

Tartu, 1870. aastate algus Meister Robert Rathke

Robert Rathke (1836 – 1920) oli Ernst Hiisi esimene õpetaja. Tema Tartu klaverivabrikus sai Hiis esimesed töökogemused aastail 1886 – 1891.

Rathke oli rahvuselt sakslane. Ta tuli Ida-Preisimaalt Königsbergist Tartusse ja asutas seal klaverivabriku 1868. aastal. Tartu perioodil valmis ligi 1100 pianiinot ja tiibklaverit.

1891. aastal Rathke tööstus hävis tulekahjus ja meister kolis Peterburisse, kus avas 1892. aastal taas oma vabriku. See tegutses aastani 1915 ja seal valmis ligi 6400 pilli. Elu viimased aastad elas Rathke Võrus, kus suri 1920. aastal.

Ernst Hiis järgnes 1892. aastal õpetajale Peterburisse ja töötas Rathke klaveritööstuses kuni oma töökoja avamiseni 1903. aastal.

Tarmo Vikat’i annetus Klaverimuuseumile

Näitus Tartu Maarja kirikus – 30. 05. – 7. 07. 2014. a.

„TARTU LAULUPEOTEGELASTE KLAVEREID“

Pühendus – 145 aastat eesti üldlaulupidusid

Näituse koostaja: Alo Põldmäe

Tartu Maarja kirikus saab näha klavereid, mis on kuulunud või kuuluvad Tartu ja Tartumaaga seotud eesti heliloojatele ja dirigentidele, kelle tegevus on haakunud üldlaulupidudega.

Maarja kirik on valitud näitusepaigaks tähistamaks teda kui olulist tugipunkti esimeste üldlaulupidude korraldamisel.

Väljas on heliloojate Rudolf Tobiase, Juhan Simmi, Eduard Tubina, Aleksander Lätte, Miina Härma ning Richard ja Alo Ritsingu klaverid. Nende klaverite abiga on sündinud uusi laulupeolaule ja mitmeid suurvorme. Esindatud on ka üldlaulupidudedirigentide Roland Laasmäe, Ants Söödi, Mihkel Kütsoni ja Lauri Sirbi klaverid, Vanemuise Seltsi kauaaegse presidendi Evald Kampuse pianiino, „eesti pasunakooride isa“ David Otto Wirkhausiharmoonium ning I üldlaulupeo-aegne Tartus toodetud tahvelklaver „E. Kessler“.

Näitusega on esindatud eesti, peterburi, valgevene, läti ja prantsuse klaveriehitus.

Avamine 30. mail kell 19

Näituse klaveritel esinevad:

Arno Gabriel Humal, Algis Pauljukaitis, Karl Joosep Pihel (kõikElleri Muusikakoolist), Andre Hinn ja Helen Põldmäe.

Toetajad:

Tartu linn, Tartu Kultuurkapital, Tiigi Seltsimaja,

Tartu Maarja kirik, AS Kuusakoski