Taimemahlad

3. RÜHM

TAIMEMAHLADE ELEKTRIJUHTIVUSE VÕRDLEMINE

Taustinfo, sissejuhatus

Taimerakud sisaldavad mitmesuguseid soolasid, happeid jm ühendeid. Vastavate ainete vesilahust on palju raku vakuoolides, kuid loomulikult ka teistes raku osades. Tsütoplasma ongi ainete vesilahus. Taimede viljadest eraldatud mahlad on teatavasti erineva magususe ja hapususega, mis tuleneb mitmesuguste orgaaniliste hapete ja süsivesikute sisaldusest. Rakumahla kontsentratsioonist oleneb tema võime omastada väliskeskkonnast toitelahuseid. Omastamine toimub osmoosi teel: vesi (lahusti) liigub madalama lahustunud aine kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga keskkonna suunas. Näiteks taime üleväetamisel taim kuivab, sest väljaspool rakku olev kontsentreeritum lahus imab taimerakkudest vee välja (osmoos).Tavalisel kastmisel aga on rakumahla kontsentratsioon kõrgem kui mulla-vees ning rakud imavad vesilahust sisse.

Vt osmoosi animatsiooni:

Osmoos taimedes, vt animatsiooni SIIT või analoogset nähtust, mis võib ette tulla köögis.

Mis juhtuks, kui elus taimelehed asetada mineraalvette?

Taustinfo kogumine

Tooge osmoosi toimumisest veel näiteid elusloodusest või igapäevaelust!
Milliseid soolasid võiks taimerakud sisaldada ning kust need pärinevad?

Hüpotees

Valige uurimiseks erinevaid taimemahlu (poest ostetud mahlad, loodusest kogutud objektidest (lehed, viljad, varred, juured) ekstraheeritud mahlad. Esitage hüpoteesid erinevate taimemahlade ioonilise kontsentratsiooni ja elektrijuhtivuse kohta!

(Pilt: http://www.renaware.com/files/images/Products/juicer5.jpg)

KATSEVAHENDID

· juhtivuse sensor, digiandmekoguja (tarkvara Logger Pro)

· filterpaber, uhmer, keeduklaasid, kogumisanumad, (elektron)kaal.

· (poe)mahlad, taimeorganitest ekstraheeritud vesilahused.

ANDMETE KOGUMINE Valmistage ette lahused:

a) Täitke keeduklaasid sama koguse, nt 100 ml erinevate poemahladega.

b) Eraldage taimeorganitest (lehed, varred, juured, viljad) nn mahl: selleks hõõruge 50 g lehti või vilju (jne) uhmris peeneks, lisage ca 80 ml vett (võimaluse korral dest vett), segage hoolikalt. Seejärel filtreerige lahus eraldi keeduklaasidesse. Tahke massi võite ära visata.

(Pilt: http://www.kauponline.ee/picture.php?id=gIpQ2o0EuHGqkjiF8pnaL9iRtsRo&fit=fitbackground&width=200&height=200&background=ffffff)

Ühendage juhtivuse andur andmekogujaga ning kontrollige, et andmekoguja näit oleks nullis. Vajadusel nullige see andmekoguja menüü abil.

Asetage sensor katselahusesse (Taimemahl nr 1).
Käivitage andmekogumine, oodake näidu stabiliseerumiseni (mõni minut) ning märkige tabelisse lahuse elektrijuhtivuse väärtus.
Salvestage andmed failina, täiendage graafikut pealkirja ning telgede nimetustega.
Puhastage andur - loputage see puhta (soovitavalt dest) veega. Laske ka anduril nn puhata, näidul stabiliseeruda.

KORRAKE p.1 – 5. teiste lahustega (Taimemahl nr 2 jne).

Tulemused kandke tabelisse: Taimemahlade elektrijuhtivus

Esitage taimemahlade elektrijuhtivuse võrdlusest saadud tulemused tulpdiagrammina, telgede väärtused ja tabeli pealkirja peate valima ise.

KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED

Tehke katsetulemustest kokkuvõte. Kas teie tulemused vastasid teie hüpoteesile?
- Pange kirja veel üks probleem (ühe katse lühikirjeldus), mida saaks antud katsevahenditega uurida.

Page updated

Google Sites

Report abuse