Kõige peamine ja olulisem küsimus krevettide pidamise juures on see, millist vett te oma akvaariumis kasutate. Te võite kasutada kraanivett, destileeritud-, vihma- või RO (pöördosmoos) vett. Millist vett või veesegu te otsustate kasutada määrab üheselt ära teie akvaariumi tulemuse ja edukuse. See tähendab, et see vee tüüp, mis on teile kättesaadav, mõjutab teie eelarvet ja aega.
Kui teil on juba paigaldatud RO süsteem, siis olete te selles mängus sammukese ees. RO vee kasutamine on eelistatud, sest see on kui puhas leht, mida me saame kontrollida. Lisades RO veele erinevaid vajalikke elemente, saate muuta vee oma krevettidele sobivaks. Kõrgemate klasside krevettidele on RO vesi ülimalt soovitatav, kuna nad on vees olevate ainete suhtes rohkem tundlikud. Teine põhjus RO vee kasutamiseks on see, et RO vesi pikendab teie põhjapinnase eluiga. RO vee olematu KH tase ei kurna aktiivpinnast nii kiiresti läbi, ehk see peab vee pH hoidmiseks vähem "tööd tegema". Kuna aga RO vesi ei sisalda ka krevettidele eluks vajalikke mineraale, tuleb need sinna ise tagasi lisada. Siinkohal tasuks mainida, et AINULT RO veega on väga raske akvaariumis nitritseerimistsüklit korralikult läbida. Kuna selles ei leidu mineraale, pole ka bakterite paljunemine efektiivne, mis takistab tsükli läbimist. Seega tuleb mineraalid akvaariumiveele lisada kohe alguses. Kaubanduses on saada erinevaid RO süsteem, mis maksavad kuni 400€. Krevettidele on soovitav soetada 4-5 astmeline w/o DI.
Kui kasutate aga kraanivett on oluline teada, kas konkreetne kraanivesi on kare või pehme ning täpsemate parameetrite teada saamiseks tuleks teda ka testida. Seejärel on tarvis kasutada spetsiaalseid veekonditsioneere, et eemaldada veest kahjulikud klooriühendid, et elusorganismid selles vees ikka ellu suudaks jääda. Ammoonium ja kloor on eriti mürgised ühendid ja kõrvetavad akvaariumiasukate lõpuseid. Kui olete oma veeparameetrid kindlaks teinud kontrollides pH, gH, kH ja TDSi taset, peate te hakkama mõtlema kuidas viia vee näitajad teie krevettidele eluks sobivale tasemele. See on üldiselt ajamahuks töö. Palju lihtsam on alustada "puhtalt lehelt" ja lisada sellele vajalikke aineid, kui omades karedat vett ja püüda seda pehmendada. Kraanivett saab soovitada ainult vastupidavamate ja vähem tundlikumate krevettide nagu Amanode ja Neocaridina perekonna liikmete pidamiseks. Need krevetid on võimelised märksa enam vastu seisma veekvaliteedi kõikumistele kui CRSi perekonna krevetid.
Destilleeritud pudelivesi on tehtud kondenseerunud aurustunud veest, kuna ainult puhas vesi suudab aurustuda jättes mineraalid ja teised elemendid endast maha. Seega ta on lihtsalt kondenseeriunud aur ja samaväärselt sobilik kasutada krevettide puhul nagu RO vesi, kuigi pikas perspektiivis kulukam kui RO seadme muretsemine, mida on võimalik kasutada tarbe- kui ka akvaariumivee valmistamiseks. Destvee kasutamine võib muidugi osutuda mõistlikuks kui te omate nanoakvaariumi (30l või vähem) ja ei plaani kaua ühes kohas elamist.
Tuleb silmas pidada, et destvesi ja allikavesi on kaks erinevat asja. Allikavesi tuleb maasisestest allikatest ja sisalda endas mineraale ja teisi elemente, mida destilleeritud vesi ei sisalda. Te ei saa kontrollida allikavett temas sisalduvate looduslike mineraalide ja teiste elementide tõttu. Mineraalid allikavees tõstavad vee TDS lugemi kõrgeks ja akvaariumis kasutamiseks kõlbmatuks, kuid teda on kasulik juua. Seega pange tähele, millist vett te poest ostate.
Vihmavesi on tegelikult ideaalne vesi akvaariumi, kuna ta on looduslikult puhastatud ja ei sisalda mineraale ega teisi elemente ning ta on tasuta. Küsimus on ainult tema kogumises. Omada tagaaias ühte suurt vihmaveenõu (prügitünn) vee kogumiseks töötab hästi. Vihmavett on tarvis siiski ebasoovitavatest lisanditest, mida vesi oma teekonnal on endasse kogunud (katus, metallid jne) aktiivsöega puhastada. Aktiivsüsi on kergesti leitav igast akvaristikapoest. Kahjuks ei saa me kontrollida, millal ja kui palju vihma sajab. Seega peaksite omama eriti suurt ladustamispinda, kus hoida kogutud vihmavett (eriti talvel). Sellest tingituna on see kõige mahukam veesaamise viis.
Kui te elate külmas piirkonnas ajab asja ära ka puhas lumevesi. Kuigi selle saamine eeldab palju suuremaid pingutusi võrreldes teiste eespool loetletud viisidega. Lumevee töötlemine on identne vihmavee omaga aga ka seda tuleks saaste eemaldamiseks aktiivsöega filtreerida.
Enamik krevetipidajaid kasutab efektiivsuse huvides kõiki erinevaid veesaamise viise. Nad kasutavad kraanivett vähemtundlikumate krevettde ja kalade pidamisel ja segavad saadavusel vihmavett RO veega enda tundlikumate krevettide tarvis. Väga tähtis on võtta arvesse vee kättesaadavust ja hinnata enda eelarvelisi võimalusi enne kui otsustate, millist tüüpi krevette te soovite kasvatada.
Artikkel on refereeritud kodulehelt http://www.shrimpfever.com/