CRS


Kirjeldus
Teaduslik nimetus: Caridina cantonensis var. Crystal Red
Tavanimetus: Crystal Red
Päritolu: Jaapan
pH: 6.0-6.8
Temp: 20-24°C
TDS: 100-200
KH: 0-2
GH: 4-6
Sigivus: Kõrge
Pidamisraskus: Kerge

Tihti arvatakse, et CRS on väga raske pidada, kuna nad on väga õrnad. See ei ole päris tõsi, neid on väga kerge pidada, kui pidada silmas mõningaid põhireegleid. Crystal Red krevett vajab kindlasti happelist elukeskkonda, kõrget hapnikutaset ja madalat nitraatide taset vees. Oma kesta moodustamiseks peale kestumist vajab ta piisaval hulgal kaltsiumi ja magneesiumi. Kõike seda on neile üsna lihtne pakkuda.

Põhjapinnas.

Üks esimesi asju, millele mõelda kui sisse seada krevetiakvaarium on põhjapinnas. Nagu eelnevalt öeldud, vajavad CRS krevetid pehmet happelist vett. Tänapäeval on õnneks kaubanduses saada mitmeid erinevaid spetsiaalselt CRSidele mõeldud põhjapinnaseid. Need pinnased aitavad akvaariumivee  pH hoida happelisel poolel ehk alla 7 kraadi. Enamus kaubanduses müüdavad aktiivpinnased puhverdavad pH 6,5 juurde, mis on ideaalne. Pinnased nagu Benibachi, Red Bee Sand, Ebi Gold, Environment Soil või isegi Akadama Bonsai soil puhverdavad kõik vee pHd ja sobivad kasutada. Õige põhjapinnas on eduka paljundamisakvaariumi alus. Eestis on kaubanduses saada aktiivpinnastest Oliver Knott Nature Soil ja JBL ProScape Shrimps Soil.

Vesi.

See võib tunduda klišeena, kuid vesi on väga tähtis. Te ei saa lihtsalt valada akvaariumi kraanivett täis ja oodata , et põhjapinnas teeb kõik ülejäänu. See ei käi nii lihtsalt. Kraanivesi on ettearvamatu, talvel võib sealt leida null nitraatide lugemi, kuid kevadel võib see tõusta kuni 40 ppm. Kõik edukad krevetikasvatajad kasutavad olenevalt asukohast, kas osmoosvett või vihmavett. Paljud inimesed loobuvad CRSide pidamisest, sest neil puudub ligipääs osmoosveele. Osmoosvee saamine pole siiski nii keerukas, kui esmapilgul tundub. Seda võib saada igast endast lugupidavast akvaristikapoest ja see ei maksa palju. Samas võite ka soetada endale RO seadme koju ja nautida peale akvaariumivee olemasolu ka puhast joogivett. RO vee võlu on selles, et teil on 100% ülevaade, mida teie vesi sisaldab. RO vee kasutamine koos aktiivpinnasega tagab akvaariumivees ka 0 KH , mis on oluline nende krevettide paljundamiseks.

Vee karedus.

Õige veekeskkonna pakkumine oma krevettidele on esmatähtis. Üks tähtsamaid vee näitajaid, millele tuleb tähelepanu pöörata on vee üldkaredus GH. Kõik krevetid kestuvad regulaarselt umbes korra kuus ja tihedamini, kui nad on noored. Vee üldkaredus koosneb üldiselt vee kaltsiumi ja magneesiumi sisaldusest. Neid elemente kasutavad krevetid oma uue kesta moodustamiseks. 99% krevetisurmadest on seotud kestumisega. Kui krevett sureb kestumise ajal, on see märk madalast hapniku või kõrgest GH tasemest. Kui krevett kestub, kuid sureb 2-3 päeva hiljem on see märgiks, et GH on liiga madal või vees on nitraatide tase kõrge, tavaliselt on põhjuseks viimane. Õigeks akvaariumi ettevalmistuseks tuleks akvaariumi põhi katta 4 cm paksuse aktiivpinnasega ja kallata sisse RO vesi. Nüüd jääb lisada veel veele mineraalsoolasid, et saavutada õige GH tase.  Parim toode, mida selleks puhuks tarvitada on Salty Shrimp GH+, mis on spetsiaalselt toodetud mageveekrevettidele. Järgige pakendi juhendit saavutamaks TDS 100, mis annab soovitud GH 4-6.

Järgnevalt peab akvaarium ennast sissetöötama. Filtrisse peab kasvama piisaval hulgal baktereid ja akvaariumiseintele tekkima biokile. See võtab 4-6 nädalat aega. Filtri kiiremaks käivitamiseks on hea asustada akvaarium väikese grupi tigudega. Ideaalselt sobivad selleks atraktiivsed oranžid või sinised sarvteod. Teod täidavad krevetiakvaariumis väga tähtsat rolli. Nad koristavad ära krevettide toidujäätmed ja krevettidele meeldib väga süüa tigude väljaheiteid, mis pakub neile üllatuslikku looduslähedast toitu.

Internet pakub CRS krevettide pidamiseks umbes alljärgnevaid parameetreid:

pH 6.2 – 6.8
GH 4 – 6
KH 0
TDS 100 – 150

Nende näitajate järgimine on heaks alguspunktiks.

KH.

Edukas paljundamisakvaariumis on hea hoida KH 0, nagu eelnevalt märgitud on seda RO veega väga lihtne saavutada.  RO vee KH ongi 0.  Olematu KH lugemiga imiteeritakse krevettidele looduslikke tingimusi. Tavaliselt kestuvad krevetid looduses peale tugevat vihmavalingut. Vihmavee KH on aga 0 ja RO veega imiteerides looduslikku vihma julgustatakse krevette paljunema. Krevetid hakkavad mune kandma ainult peale kestumist ja munade kandmise ajal nad üldjuhul ei kestu. Kui see juhtub, jäävad koorumata munad eraldunud eksoskeleti külge ja sellega on looduslik paljunemine seekord hukas. Võimalik on tehislik munade lõpuni "kandmine" spetsiaalses inkubaatoris.

Nitraadid.

Suurim võitlus krevetiakvaariumis on madala nitraaditaseme hoidmine. Nitraadid on erapooletult suurimad krevetitapjad. Kõrge nitraadisisalduse peamiseks põhjuseks on ülesöötmine. Enamikke kaubanduses müüdavaid krevetitoite kasutatakse liiga palju. Nendega toidetakse krevette igapäevaselt, selmet kasutada neid aeg ajalt maiusena, nagu neid tuleks kasutada. Pannes akvaariumi puulehti pakute te oma krevettidele looduslikku toitu. Mikroorganismid ja bakterid hakkavad aeglaselt lehtedel kasvama ja pakuvad krevettidele kõike eluks vajalikku. Lõpuks söövad krevetid ära ka lagunevad lehed, nagu nad seda looduses teevad.  Hoides erinevaid puulehti akvaariumis ja toites krevette mõõdukalt kaupluse toiduga on madala nitraaditaseme hoidmine kerge. Loomulikult tuleb teha ka regulaarseid veevahetusi.

Veevahetused.

Veevahetused on vajalikud nagu igas akvaariumis. Nende peamine eesmärk on eemaldada veest sinna kogunenud nitraadid. Rusikareegel veevahetuseks on 10-15% vett tuleks iganädalaselt vahetada, kuid see sõltub jällegi akvaariumi asustustihedusest ja filtreerimisest. 10-15% on aga hea alguspunkt ja aja möödudes kui õpite oma akvaariumi paremini tundma on ka näha kas see on piisav, et eemaldada akvaariumist üleliigsed nitraadid. On oluline märkida, et akvaariumisse tagasi kallatava värske vee parameetrid peavad ühtima akvaariumivee omaga. Seda on lihtne saavutada kui eelnevalt RO vette segada Salty Shrimp GH+.