Esimene kohtumine toimus kaasõpilastega pühapäevaõhtusel õhtusöögil traditsioonilises Portugali restoranis. Kõige rohkem on kolleege Lätist: kahest koolist kokku 5 õpetajat, Sloveeniast ja Itaaliast 3, meie kahekesi Eestist ning üks Austriast ja Tšehhist.
Tuli välja, et Läti õpetajatega olime ühel lennul.
Meie õpirände teemaks on “Heritage Landscapes, Museums and Portuguese Culture” ehk siis "Pärandmaastikud, muuseumid ja portugali kultuur" Porto näitel.
Meie vahva grupp. Taustal imeilusad Azulejodest seinakaunistused.
Hommikul oli meil loeng, millega tegeleb ja mis on UNESCO tegevusvaldkonnad. Saime teada, et UNESCO tegeleb kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse kaitsmise ja edendamisega kogu maailmas. Meie juhendaja Joao Tavares tõi erinevaid näiteid ja tutvustas meile Portugalis UNESCO poolt kaitse all olevaid looduse- ja arhitektuuriobjekte. Üllatav oli, et ka vaimne pärand võib kaitse all olla. Näiteks saime teada, mis on Fado muusikastiil - Portugali rahvalik muusikastiil, nukker ballaaditaoline laul.
Päeva teises pooles käisime me ekskursioonil Porto katedraalis.
Porto katedraal on roomakatoliku kirik, mis asub linna ajaloolises keskuses.
Katedraalis imetlesime imeilusaid sinise-valgeid seinakaunistusi, suursugust altarit ning seina- ja laemaale. Käisime torni tipus ning nautisime vaadet Porto ajaloolisele keskusele.
Fado muusikat saab Portos nautida erinevates kohvikutes.
Selline luksus lööb pahviks, kõik kaetud lehtkullaga.
Põnev varjumäng
Vaade katedraali tornist
Täna külastasime Crystal Palace´i parki ja Soares dos Reis kunstimuuseumi.
Kui seni oleme kulgenud lõpututuel kivitänavatel, siis täna hommikune Crystal Palace´i park oli oma roheluses meeldiv kosutus. Oi seda rõõmu - pargis jalutasid vabalt ringi kuked, kanad, paabulinnud ja kodupardid. Kuked kiresid üksteise võidu, kui silmad kinni panna, oli tunne nagu kuskil Eesti külakeses.
Kunstimuuseumis oli meil taas palju äratundmist, leidsime sarnasusi meie Kardioru muuseumi baltisaksa kunstiteostega. Avastasime, et ka neil on oma Erik Haamer, Konrad Mägi ja Adamson-Eric.
Panen siia kirja oma sõnadega mõtte, mis muuseumi seinal silma hakkas.
"Miks inimene reisib, sest teadmine tähendab liikumist. Vajaduse liikuda/kõndida oleme me pärinud oma kaugetelt esivanematelt. Lahkumine oma varjualusest ja tuleaseme juurest oli nende uurimisviis. Uurida ja avastada ei saa istudes. Ka meie esivanemad reisisid, liikusid ringi, vahel peatusid, et teha kahe kivi abil tuli ja jutustada lugusid lõkke ääres ja ehk oligi tuli üldse esimene muuseum. Tule ääres jutustati lugusid, lõkke ümber hoiti ja koguti olulisi esemeid. Tuli kui maailma esimene muuseum."
Ka meie oleme iga päev palju ringi liikunud, avastanud,imestanud ja õppinud. Linn avab iga päevaga ennast ikka ja jälle uuest küljest. Tuleme koju ja jutustame lugusid vahvast Porto linnast.
Allpool on mõned näited, milliseid sarnasusi me Soares dos Reis kunstimuuseumis Eesti maalikunstiga me leidsime. Lino António da Conceição ja Eerik Haameri maalidel kujutatakse kaluriküla elu. Eduardo Viana ja Konrad Mäe töödel on sarnane maalimislaad.
Lino António da Conceição
"Lino António da Conceição ,1940 - 1951
Eerik Haamer "Angerjapüüdjad" 1942
Eduardo Viana
"Ponte de D. Maria"
1925
Konrad Mägi
"Capri motiiv"
1922-1923
Kolmapäevane päev algas loenguga “Mälestusmärk vs kultuuripärand”, milles oli juttu, mida meile pärandatakse ja mida me järgmisetele põlvkondadele pärandame.
Kultuuripärandit võib kategoriseerida järgmiselt:
materiaalne kultuuripärand: liikuv - teisaldatavad objektid, nt maalid jms; liikumatu - ehitised jms
mittemateriaalne - nt suuline sõnakunst, oskused, teadmised jms
looduslik - pinnavormid, puud jms, samuti teadus jne
Kultuuripärandil on nii ajalooline kui ka pedagoogiline aspekt.
Kultuuripärandi väärtus jaguneb laias laastus kaheks:
kultuuriline, mis kätkeb pärandi hoidmist, säilitamist/konserveerimist, renoveerimist ja turismi;
majanduslik: kinnisvara väärtustamine, piirkondade jõukamaks muutmine.
Ühiselt arutledes tuli välja, et olenemata riigist on kultuuripärandi säilitamisel väga sarnased põhimõtted ja seadused, nt muinsuskaitse nõudmised.
Päeva teises pooles toimus linnatuur Porto südames: endine juudi kvartal, rongijaam, Rua da Florest ehk lillede tänavat, mis oli Porto üks esimesi korralikke tänavaid ja mille majadel olid kujud või sümbolid, kellele seal elav pere makse maksis. Levinumad olid Püha Miikael (maksud katedraali kapiitlile) ja Püha Katariina (maksud piiskopile).
Tuuri lõpetasime Duoro jõe kaldal, kust oli võimalik edasi minna teisel kaldal asuvasse (Vila Nova de) Gaia linna või uudistada Portot edasi omal käel.
Püha Miikael / Sao Miguel
Rua da Flores / Lillede tänav
Meie vahva grupp linnaekskursioonil
See kaunis lilla toon saatis meid kõikjal. Fotol Neitsi Maarja kuju Na Sa da Vitoria kirikus.
Loeng barokkstiilist Portugali arhitektuuri ja kunsti näitel.
Kunstistiil 17. ja 18. sajandil
Sõna barokk tuleb portugali keelsest sõnast barrocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli.
Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks.
Portugalis esineb barokkstiili ennekõike arhitektuuris, ennekõike religioosses arhitektuuris.
Täna käisime me vaatamas Santa Clara kloostrit, mis on väga hea näide barokkstiili toretsevast hiilgusest ja stiilile omastest detailidest.
Kõik see kuld ja sära, mida nägime võttis tõesti sõnatuks. Sellise luksuse eesmärk oli materialiseerida jumalikku hiilgust. Kogu selle sira eksponeerimine oligi mingis mõttes tolleaegne turundusnipp, oluline oli ju saada rohkem rahvast ja raha kirikusse.
Portugali barokkstiilis kasutatakse palju puulõikeid (talhad), sambaid, peegleid, aknaid jne. Suur osa detailidest on kaetud lehtkullaga. (Huvitav fakt: lehtkuld hoiab puukoi eemal. Detailid, mis on lehtkullaga kaetud, säilivad pikajaliselt). Kirikus kujutatud stseenidel on tihti hariv eesmärk. Need on kergesti äratuntavad ja emotsioonidest laetud. Näiteks Kristuse kannatusi ristil on kujutatud väga realistlikult. Kristus on verine, kaetud haavade ja marrastustega, näol valulik ilme. Eesmärgiks on tekitada vaatajas emotsioon, et Kristus kanntas meie kõigi nimel.
Nii nagu Portugali barokile omane oli ka Santa Clara kloostri kirikus olulisel kohal sümmeetria. Selleks, et mõlemad pooled oleksid sarnased, kasutati võltsdetaile. Näiteks kui ühes seinas oli päris orel, siis vastaseinas täpselt samasugune võltsorel, akendega oli sama lugu.
Lisaks Santa Clara kloostri kirikule käsime vaatamas ka kloostriruume, kus elasid kunagi nunnad. Kui kirik oli kõigile avatud, siis nunnad ei tohtinud oma ruumidest üldse lahkuda. Välismaailmaga said nad suhelda ainult väikese luugi kaudu. Tihti pandi kloostrisse jõukate perede teised ja kolmandad tütred, sest heale (loe jõukale) mehele panekuks oli vaja väga palju raha, tütarde kloostrisse saatmine oli soodsam, aga pered annetasid sellegipoolest ka kloostrile.
Võre, mis eraldas kiriku ja kloostriruume, oli ogadega, et kirikus- olijatel, loe: eelkõige meestel, ei tekiks soovi liiga lähedale nunnasid uudistama minna.
Üleval ukse kohal on võltsaknad. Uks on päris, aga vastaseinas olev uks on võlts.
Nunnade toolid. Puidust nikerdustel on kujutatud erinevaid asju, mis jääb väljapoole kloostrit. Loomi, linde, puuvilju ja kummalisi olevusi.
Toolid saab istumiseks klapist üles tõsta, aga enamasti toetasid nunnad oma istmiku elegantselt väikeste nikerduste peale, kuna neil olid seljas nunnarüüd, siis ei paistnud välja, et nad istuvad, vaid jäi mulje, et nad seisavad. Jumala ees on ikkagi ju väärikam seista, kui lösutada, istuda.
Kalmaarid, krevetid ja kaheksajalad. Üks põnevamaid maitsekatsetusi. Peale seda rooga nii julgelt enam katsetada ei soovinud....
Loeng Portugali toidukultuurist ja Mercado do Bolhão toiduturu külastus ning kohaliku toidu maitsmine.
Portugali köök on oluliselt mitmekesisem kui Eesti köök. Väga tähtis osa on traditsioonidel, nii toidu valmistamisel kui ka toidu kasvatamisel. Olulisel kohal on kohalik tooraine. Portugali toidukultuur on hästi rikkalik, toome välja siin mõned näited, mida ise proovida saime ja tähele panime.
Portugalis süüakse palju kala ja mereande. Tihti süüakse ka riisi ning sageli pakutakse toidu kõrvale ka kartuleid. Köögivilju toekamas toidus väga palju ei leidu. Küll aga kasutatakse erinevaid köögivilju suppide valmistamisel.
Bacalhau- kuivatatud ja soolatud tursk on Portugali toidukultuuris väga olulisel kohal. Kuivatatud turska leotatakse pikalt vees, mida vahetatakse aeg-ajalt. Kala muutub niimoodi magedamaks ja paisub suuremaks. Leotatud turska võib süüa niisama sidruni ja sortsu oliiviõliga, aga samuti võib kala jahus paneerida, salatit teha või hoopis koos kartuli ja juustuga vormirooga valmistada.
Pastéis de bacalhau - bacalhau´st, kartulipudrust, munadest ja maitseainetest tehtud taignast pätsikesed. Neid friteeritud pätsikesi õnnestus meil Mercado do Bolhão toiduturul ka proovida.
Sardiinid- erinevalt tursast, mida eksporditakse, on sardiin kohalik kala. Sardiine süüakse kõikvõimalikul erineval moel. Neid küpsetatakse taignas, grillitakse ja ka konserveeritakse. Üheks peamiseks suveniiriks, mida Portost osta on sardiinikonservid, neid on pakutakse paljude erinevate lisanditega ja karbikujundused on ühed uhkemad kui teised.
Francesinha võileib- vot see oli toit, mida meie proovida ei tihanud vaatamata sellele, et tegu on populaarse kohaliku roaga. Lihtsalt kogu see kombo tundus meile liiga rammus olevat. Franceshina võileib on laotud kihiti saia, vorsti, singi ja lihaga. Kõige peal on ohtralt sulatataud juustu ning võileiba serveeritakse rohkes vürtsikas õlle- ja tomatikastmes.
Pastel del Nata- kui on soovi magusa järgi, siis neid keedukreemiga koogikesi tasub kindlasti Portugalis käies proovida. Olen neid ka ise küpsetanud, aga siit kohalikust pisikesest pagariäris küpsetatust ma paremat saanud ei ole.
Kohaliku toidu degusteerimine Bolhão turul. Esiplaanil on Pastéis de bacalhau
Sardiinid, sardiinid ja veelkord sardiinid. Kaunilt kujundatud sardiinikarpe võis leida mitmetes kohtades aga sardiinipood oli tõeliselt stiilne.
Kui mõni koolitus annab sulle tööriistakasti kaasa, et kohe õpitud oskusi oma töös rakendada, siis sellelt koolituselt saime Ikea pakendi - peame kõigepealt oma kasti kokku panema, et siis tööd nende teadmistega edasi teha.
Ilma muutusteta ei oleks kultuuripärandit - kui hoiame pärandit, siis pole muutusi.
Azujelod - tsentraalsümmeetria
Köök ja söök - tugev/rikkalik toidukultuur on suur pärandus/kultuuripärand
Tõelisus vs võlts: päris juuksed pühakujudel peas vs marmorimustriga puitpaneelid
Ilu on vaataja silmades. Kassitapp ise väike väeti väät - või hoopis veetlev väät.
Selleks, et hinnata/väärtustada seda, mis meil endal, on vahel vaja käia Eestist kaugemal.