Keskkooli ajal meeldis talle väga suusatada, osales abituuriumis Kanepi-Põlva suusamaratonil. Tantsis ka neidude rahvatantsurühmas. Tudengina oli kursuse spordivõistkonnas. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis peeti kursuste vahelisi spordivõistlusi, n-ö sisespartakiaade, mille tulemus pandi kokku õppeaasta jooksul toimunud erinevate alade võistluste tulemustest (korvpall, võrkpall, kergejõustik, suusatamine). Tema kursus võitis sisespartakiaadid kahel aastal ära. Preemiaks said nad ühel aastal reisi Saaremaale ja teisel aastal Hiiumaale. Aastatel 2004–2013 tantsis ta folkloorirühmas "Haavikuemandad". Eesmärgiks oli end liigutada ja arendada. Ta käis palju esinemas nii Eestis kui ka välismaal. Folkloorirühmas esinemine andis talle kehakooli ja palju rõõmu liikumiseks. Ta on osalenud võimlemisrühma koosseisus daamide kavades viiel Tartu võimlemispeol aastatel 2012–2016. Võimlemispidude kogemus on olnud äge. 2014–2017 osales ta Pilates Fit treeningutes Tähtvere Tantsukeskuses. Pilates Fit aitas parandada rühti ja lõi hea enesetunde. Viimastel aastatel on ta võimlemisharjutusi teinud kodus, samuti teeb nädalas mitmeid pikki jalutuskäike. Ta on seda meelt, et liikuda on vaja, sest liikumine on naise tervise ja ilu pant.

Ta ei tee küll mingit organiseeritud sporti, kuid tema hommikud algavad ujumistrikoo selga ja jooksutossude jalga ajamisega. Nimelt jookseb Emajõe või Anne kanali äärde, valides kas hästi lühikese ja lihtsa kodulähedase jooksutiiru, pikema tiiru või päris piduliku tiiru kõige kaugemasse ja kaunimasse ujumiskohta. Ta ei sunni ennast – kui ei viitsi joosta, kõnnib, kui ei viitsi ujuda, jalutab niisama jõe lähedal, vaatab tõusvat päikest, kuulab linde või muusikat. See on tema jaoks parim osa päevast, keha ja vaimu ärkamine enda valitud tempos ja vabaduses. Ja mida külmem ja tuulisem väljas on, seda kindlamalt saab sooja ujudes. "Sügistalvel vette minnes tunned küll külma, aga piisab minutilisest ujumisest, et kogu keha hakkab ergastunud vereringest soojust kiirgama." Ta teab, et on päris mitu sõpra ja lähedast inimest talisuplejaks saama inspireerinud, ise õpib sõpradelt matkatarkusi ja naudib pikki jalutuskäike looduses. Ja küll tal on vedanud, et õpetab Poskas, kus kordagi aastate jooksul ei ole keegi talle hommikustest ujumistest märgi juukseid (ega ka õpetajate suveväljasõitudel ennastunustavat tundidepikkust vees hulpimist) pahaks pannud :)

Fitness-yoga juurde on ta enda jaoks leidnud uue lõõgastava harrastuse. Amb on see, mis nõuab maksimaalset kontsentratsiooni. Sel ajal ei mõtle muudest asjadest, vaid keskendud oma sihile, oma lihastele ja hingamisele. Ärkab ka hasart!

On harrastanud palju erinevaid spordialasid, kuid tema lemmikuks sai aerutamine. Esimesed aastad aerutamises olid aeglase arenguga, sest aerutamise kõrvalt mängis käsipalli ja tegeles paljude muude spordialadega. 2012. aastast sai temast Peeter Beckeri (Eesti koondise treeninggrupi, kuid mitte veel koondislasena) treeninggrupi liige. 2014. aastast arvati ta Eesti koondisesse ja tegi debüüdi rahvusvahelisel areenil, Maailmameistrivõistlustel Moskvas, kus tuli Kaarel Aluperega kahesüstal 500 m distantsil üheksandaks. Peale Kaarel Alupere spordist taandumist jätkas ta ühesüstaga 200 m sprindis tippu pürgimist. Tokyo olümpiamängudele jõudmisest (200 m distantsile sai kvalifitseeruda 10 sportlast) jäi tal puudu 0,9 sekundit. Ta on korduvalt jõudnud rahvusvaheliste tiitlivõistluste finaalidesse ja ühtlasi on 51-kordne Eesti meister aerutamises. Eesti Aerutamise Föderatsioon on valinud ta mitmed aastad järjest Eesti parimaks süstaaerutajaks. Lisaks on ta koos Kaarel Aluperega olnud valitud Tartu linna parimaks võistkonnaks.