Kõige rohkem tõid õpetajad välja liikumist. Oluline on leida endale meeldiv viis, mis õpetajate näitel võib olla kikkpoks, pilates, jooga, tennis, pikad jalutuskäigud või ujumine. Liikumine aitab saada töö- ja muremõtted peast välja, annab parema tuju ja aitab olla kontaktis oma kehaga.
Lisaks liikumisele on õpetajatel veel teisigi hobisid ja tegevusi, mis tekitavad hea enesetunde. Näiteks muusika kuulamine ja musitseerimine, lugemine, aiatööd, kodu koristamine või võõrkeele õppimine.
Toetavaks tegevuseks on ka sõprade ja perega suhtlemine. Mõni õpetaja on selle ühendanud liikumisega, näiteks mängitakse sõpradega kettagolfi või käiakse matkamas.
Olulisel kohal on piisav uni. Puhanuna on mõtlemine avaram ja keskendumine parem, mistõttu ei tasu tööd teha une arvelt. Õpetajatel on välja kujunenud erinevaid toredaid rituaale, mida enne magamaminekut tehakse. Näiteks võib enne und mõelda sellele, mis sai päeva jooksul tehtud, mis läks hästi ja mille eest oled tänulik. Või siis lahutada enne und meelt raamatu seltsis ja hoiduda nutiseadmetest.
Endale sobiv rutiin aitab hoida järjekindlust ja ennetada läbipõlemist. Rutiine võib olla erinevaid, näiteks vara ärkamine ja magama minemine või kindlate tegevuste hoidmine päevakavas või iga päev lugemine.
Õpetajad tõid välja erinevaid mõtteviise ja hoiakuid, mis aitavad neil erinevate olukordadega toime tulla. Näiteks klaas-on-alati-pooltäis-mentaliteet, enda armastamine sellisena nagu oled, enda ümber positiivse märkamine ja enda suhtes sõbralikuks jäämine ka siis, kui kõik ei õnnestu nii nagu oled planeerinud. Samuti tasub tähele panna ja muuta neid mõttemustreid, mis ei ole meile kasulikud.
Keskkooli ajal meeldis talle väga suusatada, osales abituuriumis Kanepi-Põlva suusamaratonil. Tantsis ka neidude rahvatantsurühmas. Tudengina oli kursuse spordivõistkonnas. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis peeti kursuste vahelisi spordivõistlusi, n-ö sisespartakiaade, mille tulemus pandi kokku õppeaasta jooksul toimunud erinevate alade võistluste tulemustest (korvpall, võrkpall, kergejõustik, suusatamine). Tema kursus võitis sisespartakiaadid kahel aastal ära. Preemiaks said nad ühel aastal reisi Saaremaale ja teisel aastal Hiiumaale. Aastatel 2004–2013 tantsis ta folkloorirühmas "Haavikuemandad". Eesmärgiks oli end liigutada ja arendada. Ta käis palju esinemas nii Eestis kui ka välismaal. Folkloorirühmas esinemine andis talle kehakooli ja palju rõõmu liikumiseks. Ta on osalenud võimlemisrühma koosseisus daamide kavades viiel Tartu võimlemispeol aastatel 2012–2016. Võimlemispidude kogemus on olnud äge. 2014–2017 osales ta Pilates Fit treeningutes Tähtvere Tantsukeskuses. Pilates Fit aitas parandada rühti ja lõi hea enesetunde. Viimastel aastatel on ta võimlemisharjutusi teinud kodus, samuti teeb nädalas mitmeid pikki jalutuskäike. Ta on seda meelt, et liikuda on vaja, sest liikumine on naise tervise ja ilu pant.
Ta käib matkamas ja tegeleb rahvatantsuga. Matkab siis, kui on juhust. Piltidelt on näha Islandit ja Lofoote. Rahvatantsuga on tegelenud umbes 25 aastat, sh viiel viimasel tantsupeol esinenud ja natuke Euroopas käinud. Matkamine on ka rahvatantsijate hulgas popp. Trennid toimuvad 2 korda nädalas ja higi saab ikka otsaette.
Tegeleb ratsutamise ja takistussõiduga. Just sai läbi viies võistlushooaeg, kuid trennis on käinud kokku 5 aastat. Põhjused, miks ta ratsutamisega tegeleb on, et nii saab elukaaslasega iga päev kolm tundi kvaliteetaega veeta ja see on ala, kus ka 40+ vanuril on võimalik nullist võistlusteni jõuda. Ja no hobused on hämmastavad loomad.
Kunagi jooksis ta hästi palju, nüüd enam nii intensiivselt ei jookse, vahel, kui on ilus ilm või pea on pulki täitsa täis. Praegu on tema hommikused trennid täis igasuguseid erinevaid liikumisi – jalutamine, kükid, kätekõverdused, harjutused hantlite ja kummipaeltega; lõuatõmbekang on kodus olemas, aga seda ta veel ei jaksa. Varsti. Viimastel aastatel on oluliselt rohkem hakanud mediteerima, venitama ja sirutama, tegelikult tantsima ka. Ja endiselt, teeb seda just hommikuti, nii umbes 6 paiku. Õnneks komistas ta kõige esimese koroonalaine alguses sellisesse ägedasse trenni nagu Gracefit, mida saabki kodus ja omaette teha. Tänaseks suudab juba allavaatava koera asendis olla nii, et ei hakka paha, spagaadi saab kenasti ja sirgelt maha ning längus õlad on 70% ajast asendunud sirge rühiga. Erinevatel eluetappidel on vaja isesugust liikumist, talle endiselt meeldib pärast hullumeelset nädalat minna Studio X trenni ja end ületada, täpselt samamoodi hea on lihtsalt kõndida, tantsida või hantlitega matil higistada. Igal päeval on oma lemmik ja oluline on kuulata oma keha ning liikumise abil just mõtted lahti lasta või kokku koondada, kuidas parajasjagu vaja on.
Ta ei tee küll mingit organiseeritud sporti, kuid tema hommikud algavad ujumistrikoo selga ja jooksutossude jalga ajamisega. Nimelt jookseb Emajõe või Anne kanali äärde, valides kas hästi lühikese ja lihtsa kodulähedase jooksutiiru, pikema tiiru või päris piduliku tiiru kõige kaugemasse ja kaunimasse ujumiskohta. Ta ei sunni ennast – kui ei viitsi joosta, kõnnib, kui ei viitsi ujuda, jalutab niisama jõe lähedal, vaatab tõusvat päikest, kuulab linde või muusikat. See on tema jaoks parim osa päevast, keha ja vaimu ärkamine enda valitud tempos ja vabaduses. Ja mida külmem ja tuulisem väljas on, seda kindlamalt saab sooja ujudes. "Sügistalvel vette minnes tunned küll külma, aga piisab minutilisest ujumisest, et kogu keha hakkab ergastunud vereringest soojust kiirgama." Ta teab, et on päris mitu sõpra ja lähedast inimest talisuplejaks saama inspireerinud, ise õpib sõpradelt matkatarkusi ja naudib pikki jalutuskäike looduses. Ja küll tal on vedanud, et õpetab Poskas, kus kordagi aastate jooksul ei ole keegi talle hommikustest ujumistest märgi juukseid (ega ka õpetajate suveväljasõitudel ennastunustavat tundidepikkust vees hulpimist) pahaks pannud :)
Ta tantsis Viljandi tantsuklubis Linavästrik vanuses 5–20+. Põhjus tegelema hakkamiseks oli perekondlik – on treeneri laps. Ta ei treeninud kõik need aastad jutti, vaid partneri tantsust loobumise tõttu tekkis paariaastane paus, kuid siis viis elu ta tagasi trenni ning lõplikult loobus ülikooli kolmandal aastal. Treenitud sai tõsiselt ja võistlustel käidud nii Eestis kui välismaal, alguses sai kaotatud, hiljem võidetud. Kui elu ei oleks suunanud teda õpetajaks, kõnniks ta ema jälgedes jätkates noorte tantsijate treenimist ning ta usub, et Viljandis oleks siis võistlustants sama populaarne kui mõned aastad tagasi.
Kuigi hetkel ei ole ta tegelikult enam pool elu selle alaga tegelenud, siis vahepeal unenägudes on ta taas võistlustel ja see imeline tunne, mille platsil muusikataktis liikumine annab, on tegelikult kehas veel alles. Kõige suurem väärtus, mille need aastad andsid, on enesekindlus ja otsekui rolli sisse minek – on Annika, kes on pigem kuulaja ja jälgija kui aktiivne suhtleja ja tähelepanu keskel olija, ja on Annika, kes astub platsile, nüüd siis klassi ette ja võtab hetkega üle selle rolli, kus tuleb olla aktiivne, särada ja vaatajatele mõjuda. See teadmine, et oma isiksusele täiesti vastukäivas rollis on võimalik väga edukalt hakkama saada, oleks vist jäänud avastamata, kui ta ei oleks tegelenud just selle spordialaga. Seega tema soovitus on julgeda võtta vastu väljakutseid ja panna ennast proovile, sest just seeläbi võib avastada endas külgi, mille olemasolust muidu teada ei saaks.
Fitness-yoga juurde on ta enda jaoks leidnud uue lõõgastava harrastuse. Amb on see, mis nõuab maksimaalset kontsentratsiooni. Sel ajal ei mõtle muudest asjadest, vaid keskendud oma sihile, oma lihastele ja hingamisele. Ärkab ka hasart!
On harrastanud palju erinevaid spordialasid, kuid tema lemmikuks sai aerutamine. Esimesed aastad aerutamises olid aeglase arenguga, sest aerutamise kõrvalt mängis käsipalli ja tegeles paljude muude spordialadega. 2012. aastast sai temast Peeter Beckeri (Eesti koondise treeninggrupi, kuid mitte veel koondislasena) treeninggrupi liige. 2014. aastast arvati ta Eesti koondisesse ja tegi debüüdi rahvusvahelisel areenil, Maailmameistrivõistlustel Moskvas, kus tuli Kaarel Aluperega kahesüstal 500 m distantsil üheksandaks. Peale Kaarel Alupere spordist taandumist jätkas ta ühesüstaga 200 m sprindis tippu pürgimist. Tokyo olümpiamängudele jõudmisest (200 m distantsile sai kvalifitseeruda 10 sportlast) jäi tal puudu 0,9 sekundit. Ta on korduvalt jõudnud rahvusvaheliste tiitlivõistluste finaalidesse ja ühtlasi on 51-kordne Eesti meister aerutamises. Eesti Aerutamise Föderatsioon on valinud ta mitmed aastad järjest Eesti parimaks süstaaerutajaks. Lisaks on ta koos Kaarel Aluperega olnud valitud Tartu linna parimaks võistkonnaks.
Ta ütleb enda kohta, et ei ole just sportlik tüüp ja on ikka arvanud, et pidevad treeningud pole tema jaoks. Siiski on tema elus aastate jooksul ette tulnud mitmeid sportlikke tegevusi.
Ülikooliaastatel sai alguse tema armastus mägede ja matkamise vastu ja seda armastust on ikka proovinud elus hoida. Seepärast ei hirmuta teda olukorrad, kus tuleb mitme nädala riided seljakotti pakkida, ööbida telgis ja ühest kohast teise saamiseks loota ainult jalgadele.
Ta alustas spordiga 10 aastaselt, kui tuli korvpallitreener kehalise kasvatuse tundi õpilasi treeningule kutsuma. On kuulunud erinevates vanuseklassides Eesti noortekoondisesse. Alates 2016. aastast enam korvpallitreeningutega ei tegele, küll aga tegutseb aktiivselt lauakohtunikuna. Viimastel aastatel on leidnud enda jaoks ujumise ja tempoka kõndimise. Pärast tööpäeva seab sammud Masingu kooli basseini ning ujub mõnuga. Kõnnikilomeetreid hakkas aktiivselt koguma eelmisel hilissügisel, kui jäime kehalises distantsile. Selle aasta jaanuarist-maini seadis endale eesmärgi – 100 km kiirkõndi nädalas, mis enamasti ka õnnestub.
Septembri alguses osales esimest korda kõnnimaratonil, väga põnev oli. Tavaliselt liigub Tartus jalgsi ning nii need sammud tulevad. Hetkel kõnnib keskmiselt 15 000 sammu päevas ja keha ütleb aitäh : ) Foto on tema esimene kõnnimaraton.
Soovitab soojalt: https://www.elamusmaratonid.ee/elamusmaratonid-2021