Õppematerjal

Hõimumenüü on tihedalt seotud looduse aastaringiga, mille rütmis tiksudes annab saaki nii mets kui ka põld. Kuna värsket toitu saab vaid teatud lühikesel perioodil, on hõimuköögis olulisel kohal nii toidu fermenteerimine, soolamine, suitsutamine kui ka kuivatamine.  Suhkruga säilitamist ei tuntud, sest suhkur ei olnud kättesaadav.

Kõikide rahvaste rahvusroad peegeldavad rahva endisaegset eluolu ja hakkamasaamist väga keerulistes tingimustes.  Sööma pidi seda, mida võtta oli.  Soome-ugri toidukultuuri baastoiduaineteks on ümbruskonnas kasvavad loomsed ja taimsed saadused. 

Soome-ugri toitude ühised jooned on: pirukate, küpsetiste paljusus sh rukkileib ja supid piimaga.

Soome-ugri rahvaste jaotus: 

• Läänemeresoome rahvad  elavad Läänemere ümbruses

• Volgasoomlased  elavad Volga jõe keskjooksul ja selle lisajõgede ääres.

• Permi rahvad  elavad Uurali eelmäestikus Euroopa ja Aasia piiril.

• Põhjarahvad elavad polaaraladel tundrates ja metsades. 

• Ungarlased elavad Doonau keskjooksul.

Liivlased

Mereäärse rahvana kuuluvad nende rahvuskööki suitsuräimed ja  -lestad aga ka  rukkileib, kartulipuder ja  pannkoogid. 

Liivlaste  Sklandrausis`e pirukale ehk  rukkitainapõhjal porgandi-kartulipirukale omistati Euroopa Komisjoni poolt 2013. aastal "kaitstud geograafiline tähis".

Marid

Maride toidukultuuris on palju toite piimast ja piimasaadustest, näiteks kohupiimast. Mari köögi peajooneks on suur teraviljatoitude osakaal, sh leib. Küpsetiste osakaal rahvustoitude nimekirjas on suur. Maride rahvusroaks on erinevate täidistega keedupirukad podkogõljo`d, mis sarnanevad Udmurdi pelmeenidega. Küpsetatakse pliine.

Kesksel kohal toidulaual on supid jõekaladest, ulukitest ja seentest. Kartulit esineb palju, teda nimetatakse ka "teiseks leivaks". 

Ersad ja mokšad ehk mordvalased 

Mordvalaste toidukutuuri  mõjutavad tatarlased oma islami kommetega ja selle kõrval ka õigeusu kiriku traditsioonid.  Mordvalaste kui põlluharijate peatoidus tuleb põllult (leivad ja küpsetised), karjapidamisest (piimatoidud ja pühadeaegsed lihatoidud) ja metsast (seened ja marjad). 

Peotoit ja rituaalne toit on hirsist valmistatud paksud pliinid, küpsetised ja pelmeenid. 

Peamised toiduvalmistamise meetodid on keetmine ja hautamine.

Komid

Argitoiduks on puder või supp kas kalast, seentest või lihast köögiviljadega.  Leib on rukki- või odrajahust ja kindlasti ümmarguse kujuga.

Palju on kala erineval moel, liha esineb rohkem põhjapoolsetel jahialadel.

Igale pidulauale kuuluvad pirukad erinevate täidistega. Valmistatakse kala, liha, seente, marjade, naeri, kapsa, rõika, sibula, kartuli ning kruupidega pirukaid.  Küpsetatakse  rõngassaiu ja  traditsioonilist lahtist pirukat - šanga. Pühadelauale kuulub ka kalaleib.

Söögikordade vahepeal juuakse ohtrasti teed

Saamid

Varasematel aegadel sõltus saamide toimetulek jahiloomade hulgast. Kütiti nii metsikuid põhjapõtru, kopraid, põtru, metsa- ja veelinde kui karusid, oravaid, jäneseid, saarmaid ja hülgeid. Kindel koht saamide toidulaual oli kaladel, söödavatel taimedel ja marjadel ning suurematel lindudel ja linnumunadel. Eriti olulised olid lõhekalastus ja rabakanade püük, kuid ka murakate, mustikate, jõhvikate, pohlade ning sinikate korjamine. 

Mõned tüüpilisemad road on nt. poronkäristys, põdraverivorstid, ahjujuust ja kuurnikka (rukkitaignas küpsetatud kala). 

Saami toidutraditsiooni arendamisega tegeleb organisatsioon Slow Food Sápmi. Organisatsioon andis 2014. a. välja esimese saami kokaraamatu, mis 2015. aastal võitis Gourmand Word Cookbook`i auhinna kohaliku toidutraditsiooni kategoorias.