Töötajal on õigus saada puhkusetasu.
Vastavalt valitsuse määrusele nr 91 "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" arvutatakse puhkusetasu kas:
töölepingus kokkulepitud töötasu säilitamise meetodil või
kuue eelmise kalendrikuu keskmise kalendripäevatasu alusel.
Puhkusetasu arvutatakse puhkusetasu arvutamise vajaduse kuule eelneva kuue kuu jooksul töötaja teenitud ja sissenõutavaks muutunud töötasu alusel. Vajaduse tekke kuuks loetakse alati kuud, kuhu langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Töötasu on töötajale sissenõutavaks muutunud siis, kui kokkulepitud palgapäevad on saabunud. Arvestada tuleb, et sissenõutavaks muutuvad tasud alles kesköö saabumisel, seda isegi siis, kui töötasu väljamaks võis olla keskpäeval.
Arvutamise metoodika:
Liidetakse vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu sissenõutavaks muutunud töötasud ning sama perioodi kalendripäevade arv. Kalendripäevade hulka ei arvata neid päevi, mil töötaja mõjuval põhjusel ei töötanud, näiteks oli haige, puhkusel, esindas töötajaid kollektiivlepingus ette nähtud juhtudel või viibis ajateenistuses. Samuti ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ja riigipühad.
Kuue kuu töötasude summa jagatakse sama perioodi kalendripäevade arvuga ja saadakse keskmine kalendripäevatasu.
Keskmine kalendripäevatasu korrutatakse puhkuse kestuse kalendripäevade arvuga. Tulemuseks on puhkusetasu.
Puhkusetasu arvestamisel kasutatakse kokkulepitud töötasu säilitamise meetodit juhul, kui töötajale maksti arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest muutumatu suurusega töötasu (sh ka kokkuleppelisi lisatasusid).
See tähendab, et arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul ei ole toimunud lepingulisi töötasu muudatusi. Puhkusel ja/või haiguslehel oldud aega ei arvestata töötasu muudatuste alla.
Arvutamise metoodika:
Lepingujärgse töötasu suurus jagatakse antud kuu normtööpäevade arvuga.
Saadud tulemus korrutatakse puhkuse kestvuse perioodi jäävate tööpäevade arvuga.
Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse päevad rahas (TLS § 71). Töötajale makstakse välja teenitud, kuid kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse päevad välja kahe komakoha täpsusega.
Kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse kompensatsiooni tasu arvestamisel kasutatakse keskmist kalendripäevatasu.
Kuna õppepuhkust kasutatakse kalendripäevades, toimub tasustamine keskmise kalendripäevatasu järgi. Arvutamise metoodika:
Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse arvutamise vajaduse tekke kuule (puhkuse korral on see kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust) eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasud, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud (st palgapäev nende maksmiseks on kätte jõudnud) ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.
Päevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral (puhkus, töövõimetus)
Erinevalt põhipuhkusest arvestatakse õppepuhkuse puhul kalendripäevade hulka ka rahvus- ja riigipühad.
Puhkusetasu arvutatakse alampalga määras, mis 2021. aastal on 27,59 eurot päeva kohta. Lapsepuhkust on võimalik saada 3 või 6 tööpäeva sõltuvalt laste arvust ja vanusest. Hoolduspuhkust on võimalik saada kuni 5 tööpäeva.
NÄIDE:
Mari emal on sügav puue. Mari töötab töölepingu alusel ja soovib kasutada juunikuus 2021 hooldajapuhkust 2 päeva, et käia emaga arsti juures. Tööandja lubab Mari puhkusele ja maksab talle puhkusetasu 2 päeva eest: 27,59 x 2 = 55,18 eurot.
Tööandja esitab hiljemalt 3 kuu jooksul pärast puhkuse kasutamist Sotsiaalkindlustusametile taotluse puhkusetasu hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab tööandjale puhkusetasu.
Puhkusetasud (s.h õppepuhkuse ja lapsepuhkuse tasu) makstakse töötajale hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
NÄIDE
Töötaja puhkus algab esmaspäeval 15.06. Kui kokku ei ole lepitud puhkusetasu hilisemas maksmises, peab töötajale puhkusetasu maksma 11.06 ehk eelmise nädala neljapäeval.
Pooled võivad kokku leppida puhkusetasu hilisemas maksmises, kuid mitte hiljem kui puhkuse lõppemisele järgneval palgapäeval.
NÄIDE
Töötaja puhkus algab esmaspäeval 15.06 ja tema puhkuse viimane päev on 28.06. Töötaja ja tööandja on kokku leppinud puhkusetasu hilisemas maksmises. Töölepingu kohaselt on palgapäev ettevõttes arvestusperioodile järgneva kuu 5. kuupäev. Töötajale peab puhkusetasu maksma 05.07.
Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord määratleb, kuidas on õige seaduse alusel põhipuhkust arvestada. Seejuures võib tööandja alati rakendada arvutusmeetodit, mis annab töötaja jaoks soodsama tulemuse. See tähendab, et kuigi ettevõte peaks töötajale puhkusetasu arvestama kuue kuu keskmise tasu alusel, võib ettevõte töötajale töötasu säilitada, kui see tuleb soodsam (või vastupidi).
Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine. Ainult töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
Juhul, kui puhkusetasu on välja makstud, kuid nende tasude arvutamise vajaduse tekke eelnenud kuue kuu töötasus tehakse hiljem muudatusi (nt makstakse töö eest tehtud boonustasusid eelnevate perioodide eest või toimub töötasu suurenemine), siis määruse järgi ei tule puhkusetasu ümber arvestada.
Juhul, kui tööandja ei maksa puhkusetasu õigeaegselt või ei pea kokkuleppest kinni, tekib töötajal õigus nõuda viivitusintressi ehk viivist. Viivist hakatakse arvestama kohustuse sissenõutavaks muutumise hetkest (seadusest tulenevast või kokkulepitud hetkest) ja kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1).