Puhkusetasu eraldis ehk puhkusereserv on aruandeaastal välja teenitud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Lähtudes tulude ja kulude õige vastandamise põhimõttest, tuleb puhkusetasu arvestada kuluks tekkepõhiselt, mitte aga perioodil, kus toimub puhkusetasu tegelik väljamaksmine.
Seetõttu tuleb väljateenitud puhkusetasu kajastada aruandeperioodi kuluna ning samas tekib ka puhkusetasu eraldis (puhkusetasu kohustus).
Raamatupidamise seadus reguleerib, et aasta lõpus tuleb inventeerida varad ja kohustused, millest üks on puhkusreserv. Reservi inventeerimise all mõeldakse puhkusetasude saldo korrigeerimist. Siinkohal tuleks lähtuda nii väljateenitud kuid kasutamata, kui ka töötajate ettepuhatud põhipuhkusepäevadest. Sellise arvestuse tulemusena saab selgeks, millised on ettevõtte kohutused töötajate ees ning vastupidi. Vastavalt töölepingu seadusele § 55 on töötaja igaaastane põhipuhkus 28 kalendripäeva, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemas puhkuses või kui seadus ei sätesta teisti. Alaealise ja töövõimetuspensionäri puhul 28 kalendripäeva peab hüvitama tööandja, 7 ülejäänud kalendripäeva hüvitab riik. See tähendab, et väljamaksmise kohustus on tööandjal ning tööandja võib pärast riigilt 7 päeva eest nõuda summa tagasi. Need 7 päeva arvestatakse samadel alustel kui 28 päeva. Seitset ületavat päeva ei näita tööandja ka puhkusereservis, kuivõrd see ei saa olema kulu tööandjale.
Puhkusereservi raamatupidamises kajastamiseks tuleb kõigepealt leida kasutamata puhkusepäevade saldo. Selleks liidetakse eelmise aasta saldole juurde jooksval aastal teenitud päevad ja lahutatakse kasutatud ning aegunud puhkusepäevad. Saadud päevad korrutatakse töötaja keskmise kalendripäeva tasuga. Tasu arvutamist reguleerib ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, määrus. Keskmise tasu leidmiseks jagatakse eelneva kuue kuu töötasud sama ajavahemiku kalendripäevadega (riigi- ning rahvuspühad jäätakse arvestusest välja). Aluseks olevaid kalendripäevi vähendatakse nende päevade võrra, mil töötaja oli puhkusel või haige.
Millised aluskuud arvestuse aluseks võtta on raamatupidajad kasutanud erinevat praktikat. Aluseks võetakse kas juuni kuni november, mil vajaduse tekke kuuks loetakse detsember ehk inventuuri tegemise kuu. Teise variandina võetakse juuli kuni detsember eeldusega, et vajadus töötajatele kasutamata põhipuhkus välja maksta tekib järgmisel aastal.
Perioodiks võetakse vajaduse tekke kuule eelnenud kuus kuud. Kuivõrd seadustes ei ole otseselt sätestatud, milline periood on kohustuslik võib mõlemad variandid lugeda õigeks. Reserv võetakse arvele koos sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusega.
VARIANT 1 - reservi kajastatakse vaid bilansipäeval
Puhkusereservi kannete näide:
Aruandeaasta puhkusereserv
D: Palgakulu kasutamata puhkusepäevade tasu
D: Sotsiaalmaksu kulu sellelt arvestatud sotsiaalmaksu kulu
D: Töötuskindlustusmakse kulu sellelt arvestatud töötukindlustusmakse kulu
K: Puhkusereserv summa, mis suurendab puhkusetasu reservi bilansis
K: Sots- ja töötuskindlustusmakse reserv – summa, mis suurendab puhkusetasu reservi bilansis
Eelmisel majandusaastal arvestatud ja bilansis kajastatud puhkusereserv.
D: Puhkusereserv
D: Sots- ja töötuskindlustusmaksu reserv
K: Palgakulu
K: Sotsiaalmaksu kulu
K: Töötuskindlustusmakse kulu
Kasumiaruandes näidatakse reservi juurdekasv või vähenemine. Selline kajastamine on levinud siis, kui puhkusereservi arvestust tehakse kord aastas koos inventuuriga.
VARIANT 2 - reserveerimismeetod
Teise kajastamise viisina on levinud puhkusereservi arvestus igakuiselt. Selleks võib viia läbi iga kuu lõpus samasuguse inventuuri ning kajastada täpne puhkusereserv iga kuu lõpu seisuga. Kuid kasutatakse ka varianti, kus suurendatakse iga kuu kindla protsendi võrra puhkusereservi palga- ja maksukuludest ning vähendatakse seda väljamakstud puhkuste võrra. Protsendi suurus tuleks igal ettevõttel leida lähtuvalt oma kogemustest. Sellise arvestusmeetodi puhul korrigeeritakse samuti aasta lõpus (või vastavalt vajadusele tihedamalt) kasutamata põhipuhkuse saldot ning saadakse reaalne seis.
Allikas: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2022/02/10/mis-on-puhkusereserv-ja-praktilised-naited-kuidas-seda-oigesti-arvestada