Viimastel aastatel kohtame koolides järjest enam noori, kellel on suhtlemisraskused ning puudub vajalik suhtlemisoskus. On see tingitud noore madalast enesehinnangust, napist sõnavarast ja väljendusoskuse puudumisest või on põhjuseks, et praegused Z-generatsiooni lapsed ongi teistsugused, kes suhtlevad üksteisega väga lühidalt e-kirjade ja sõnumite kaudu. Kuid tänapäeval, kus järjest enam tähtsustatakse tööelus koostööd ja meeskonnatöö oskusi, võõrkeele oskust, muutub suhtlemispädevuse ja -julguse puudumine noorel takistavaks teguriks nii erialase töö leidmisel kui tööl püsimisel. Lisaks on tänapäeval suur osa suhtlusest kolinud visuaalsesse maailma. Infokülluse ajastul on sõnumid kasvanud piltideks ja sümboliteks, logodeks ja brändideks, mis kommunikeeruvad üle maailma ilma keelebarjäärideta. See eeldab noortelt oskust neist aru saada, visuaalsete sõnumite rägastikus elutervelt orienteeruda, seega ka visuaalne suhtlemisoskus on tänapäeval hädavajalik.

Suhtlemisoskust on võimalik treenida, sest nii põhikooli, gümnaasiumi kui ka kutsekooli õppekavades on aineid, mille läbi on võimalik noorte suhtlemisoskust arendada, noorte eneseväljendusoskust parandada nii verbaalses kui visuaalses vormis. Kaasaegsete kommunikatsioonimeetodite kasutuselevõtt annab võimaluse arendada pea kõiki aineüleseid pädevusi, mis suurel määral on seotud suhtlemisesega erinevatel tasanditel, sisu aga luuakse läbi erinevate õppeainete ja nende lõimingu.

Käesoleva projektiga luuakse Haapsalu KHK ruumidesse Haapsalu koolide kommunikatsioonilabor uuendusliku seadmepargiga, mis võimaldaks viia läbi eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte, kunstiainete, tehnoloogia ning informaatika ja erialainete tunde ning vajadusel neid omavahel või teiste õppeainetega lõimida terviklikeks õppepäevadeks.

Kommunikatsioonilaboris oleks seega 2 suunda:

1) verbaalne kommunikatsioon ehk suulise suhtluse arendamine lõimides ainetena eesti keelt ja kirjandust, võõrkeeli ja informaatikat. Lisaks suhtluse arendamisele on lõimingute läbi ja uuenenud keskkonnas võimalik anda noortele edasi ka ainealaseid teadmisi neile huvipakkuvamal ja arusaadavamal viisil.

2) visuaalne kommunikatsioon ehk visuaalse suhtluse arendamine lõimides ainetena kunstiaineid, tehnoloogiat ja informaatikat.

Kommunikatsioonilabori loomine Haapsalu linna koolide koostöös aitab ellu viia EÕS strateegilisi eesmärke „Muutunud õpikäsitlus“ ja „Digipööre elukestvas õppes", sest lisaks suhtlemispädevusele võimaldab see arendada õpilastes teisi võtmepädevusi nagu digi- ja ettevõtlikkuspädevus, arendada tehnoloogilist kirjaoskust, ka oleks loodav labor suureks abiks õpilasfirmadele toodete ja reklaammaterjalide loomisel ning turundussõnumite koostamisel.

Loodav õppekeskkond kogub kokku tehnoloogilised lahendused, mis igapäevaselt paljudes koolides veel kasutusel ei ole (oma hinna või teadmatuse tõttu) ning mis oma eripäradega (n õppetöö mängustamine, projektitöö, loovharjutused jne) annaksid õppimisele uue dimensiooni.

1) suureneb õpilaste huvi kirjanduse, keele-, kunsti- ja tehnoloogiaõppeks ning paranevad ning mitmekesistuvad õpilaste ainelased teadmised;

2) lõimitud õppetöö läbi arenevad õpilaste IT ja tehnoloogialased teadmised ja oskused;

3) õpilased saavad juurde esinemise- ja suhtlemisjulgust ning suureneb õpilaste suhtlemispädevus;

4) õppevara kasutamisega kaasneva projektõppe käigus areneb õpilaste loovus ning ettevõtlikkus;

5) õpe muutub praktilisemaks ning õpilasi enam köitvamaks;

6) rikastub kutsekoolide õpilaste erialaõpe ning muutub enam õpilaste ootustele ja reaalsele elule vastavaks;

7) areneb ja muutub usaldusväärseks ning vastastikku kasulikuks koostöö kutsekooli ja Haapsalu linna üldhariduskoolide vahel.

1) Haapsalu Kutsehariduskeskusesse on loodud kaasaegne kommunikatsioonilabor koos vajaliku seadmepargi ja tarkvaraga;

2) 4 Haapsalu linna koolide õpetajate poolt ja eri koolide õpetajate koostöös on loodud ja aktiivselt kasutuses uudset õppematerjali ja lõimitud õppeülesandeid keele-, kunsti-, lT - ja tehnoloogia- ning erialaõppeks;

3) koolitatud on 4 Haapsalu linna kooli kirjanduse, keele, kunsti, tehnoloogia, IT- ja erialaainete õpetajaid uudse õppevara kasutamiseks, õppematerjalide ning – ülesannete loomiseks õppetöö mitmekesistamise eesmärgil;

4) koolide koostöös on töötatud välja kommunikatsioonilabori ühiskasutamise korraldamise kava, mida viiakse ellu võrdsetel alustel võrdsete partneritena.

HAKOLA koosneb 2 osast:

• • • • • 14 töökohta õpilastele ja 1 töökoht õpetajale keeleõppeks

        • 14 töökohta õpilasele ja 1 õpetajale kunsti- ja tehnoloogiaõppeks. Mõlemal suunal toimub ka erialaõpe.

Laboris on järgmised seadmed ja tarkvaraprogrammid:

1) keeleõpe – sülearvutid, kõrvaklapid igale õpilasele, videokaamerad väikesele grupile, Filmora montaaziprogramm, interaktiivne tahvel, klassihaldustarkvara Net Control 2, sülearvutite laadismiskapp. puutetundlik lähikuvaprojektor, kõlarid, salvestussüsteem.

2) kunsti- ja tehnoloogiaõpe - multimeediaarvutid Apple (õpetaja + 14 õpilast) koos vajaliku tarkvaraga Adobe Master Collection, graafikalauad (A4), A3 värviprinter, plotter, Dobot robotkäsi, fotokaamerad; videokaamerad, kõlarid. Hiljem on soetatud laserlõikuspink, 3d pliiatsid ja Cricut.

1 õa I pool. (oktoober 2018 - jaanuar 2019) Laboriruumide ettevalmistus ja seadmete hange.

Tegevused I

1. Hankedokumentatsiooni koostamine - tehtud

2. Riigihanke läbiviimine - tehtud

3. Eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimine - tehtud

Tegevuse teostajad ja vastutajad: 1) Haapsalu KHK kutseõpetajad ja spetsialistid, lähteülesande koostamine 2) Haapsalu KHK riigihangete septsialist, viib läbi riigihanke ja muud ostud 3) Projektijuht, vastutab tegevuse toimumise eest

Tegevused II:

1. Klassiruumi kohandamine - tehtud

2. Võrgu väljaehitamine - tehtud

3. Seadmete paigaldamine ja tarkvara installeerimine

Tegevuse teostajad ja vastutajad: 1) Haapsalu KHK IT juht, seadmete paigaldamine ja tarkvara installeerimine 2) Haapsalu KHK haldusjuht, ruumide ettevalmistamine 3) Projektijuht, vastutab tegevuse toimumise eest

1 õa II pool (veebruar - mai 2019)

Tegevused I Koolitused

I. Koolituse läbiviimine õpetajatele kommunikatsioonilabori keeleõppe seadmete ja tarkvara kasutusele võtuks

Koolitustegevus jaguneb:

1. Keeleklassi video- ja heliseadmete kasutamise koolitus, koolitajaks kooli haridustehnoloog

2. Koolituse läbiviimine õpetajatele interaktiivse tahvli tarkvara kasutusele võtmiseks, koolitajaks maaletooja esindaja ja kooli haridustehnoloog

Tegevuse teostajad ja vastutajad: 1) müüja esindaja, viib läbi esmase koolituse seadmete ja tarkvara kasutamiseks 2) kooli(de) haridustehnoloog(id), kes juhendavad õpetajaid tahvli kasutamisel 3) projektijuht, kes vastutab tegevuse toimumise eest

3. Õpetajate juhendamine õpilastele õppematerjali loomiseks, koolitajaks koolide haridustehnoloogid

Tegevuse teostajad ja vastutajad: 1) kooli(de) haridustehnoloog(id), juhendavad ja nõustavad õpetajaid programmi kasutamisel 2) projektijuht, kes vastutab tegevuse toimumise eest

II. Koolituste läbiviimine õpetajatele kommunikatsioonilabori kunsti- ja tehnoloogiaõppe seadmete ja tarkvara kasutusele võtuks

Koolitustegevus jaguneb:

1. Apple arvutite kasutamise koolitus

2. Teiste seadmete kasutamise koolitus

3. Adobe Master Collection tarkvara kasutusvõimalustega tutvumine

Tegevuse teostajad ja vastutajad: 1) HKHK IT juht, Apple arvutite kasutamise koolitaja 2) seadmete maaletoojad, viivad läbi esmase koolituse seadmete ja tarkvara kasutamiseks 3) HKHK IT õpetaja, kes valdab Adobe programmi erinevaid võimalusi 4) projektijuht, kes vastutab tegevuse toimumise eest

III. Koolituse läbiviimine õpetajatele teemal "Koostöö- ja suhtlemisoskused 21. sajandi kiirelt muutuvas keskkonnas"

Koolituse ideoloogia on alguse saanud Ameerikast ja annab aluse ning väga konkreetsed tehnikad, kuidas määramatusega hakkama saada. Koolitus õpetajatele koosneb 4 moodulist ja kestab 4 päeva, millele lisandub 1 päev õpitu kinnistumiseks.

Tegevuste teostajad ja vastutajad: 1) MTÜ Koostööoskuste Keskus, koolitaja 2) projektijuht, kes vastutab tegevuse toimumise eest

Tegevused II Õppevara kasutuselevõtuks vajaliku ühiskasutuse korraldamine

I. Tundide läbiviimine õpetajate poolt loodud õppematerjali testimiseks ja seadmete ning tarkvara kasutamiseks

1. Õppematerjalide loomiseks metoodiliste juhendite koostamine

2. Õppematerjalide loomine õpilastele

3. Loodud õppematerjalide testimine

Selgitus: Õpetajad, kes tulevad kommunikatsioonilaborisse õpetama, loovad uudses keskkonnas tundide läbiviimiseks eelnevalt õppematerjali (juhendid, videod, ekraanisalvestised, e-õpiobjektid, lõimitud tundideks ja projektõppeks ettevalmistatud ülesanded jms). Õpetajate (haridustehnoloogide juhendamisel) valminud õppematerjal laetakse ühisesse õppematerjalide panka. Peale õppematerjalide tundides testimist lingitakse õnnestunumad õppematerjalid e-Koolikotiga ja muudetakse need sel viisil kättesaadavaks ka teiste koolide õpetajatele.

Selleks, et õpetajad õppematerjalide loomisega toime tuleksid ja loodud õppematerjalid oleksid kvaliteetsed ja õpilaste jaoks selged ning arusaadavad, koondab kooli haridustehnoloog partnerkoolide haridustehnoloogide abiga kokku uue õpivara kasutamiseks sobivaid õppematerjalide loomise metoodikaid ja seejärel luuakse õpetajatele metoodilisi juhendeid õppematerjalide koostamiseks kommunikatsioonilabori õppevara kasutusvõimalusest lähtuvalt. Et õppematerjalide loomine oleks õpetajate jaoks pidev ja loominguline protsess ja uus keskkond ei tekitaks ebakindlust, on projekti 1. aasta 2. poolaastasse planeeritud kõikidele koolidele õppevara, sh ka õpetajate poolt loodud õppematerjalide testimise tunde. Seda aga alles siis, kui õpetajad on läbinud täienduskoolituse, omandanud esmased teadmised ja praktilise kogemuse kommunikatsioonilabori võimalustest, saanud koolituste läbi ideid õppematerjalide koostamiseks ning esimesed katsetused õppematerjalide loomise osas on samuti tehtud. Sellele järgnebki õppematerjalide katsetamine, et saada mõtteid parendusteks, arendusteks ja uuteks lõiminguteks.

Tegevuse teostajad ja vastutajad: 1) kommunikatsioonilaboris ainetunde ja projektipäevi läbiviivad partnerkoolide õpetajad, kellel on eelnev kogemus ja võimekus uute õppematerjalide, põhiliselt e-õppematerjalide loomiseks 2) koolide haridustehnoloogid, kes loovad metoodilisi juhendeid ja nõustavad õpetajaid 3) projektijuht, vastutab tegevuse toimumise eest 4) partnerkoolide koordinaatorid, kes vastutavad tegevuse toimumise eest oma koolis

2. ja 3. õa (september 2019 - mai 2021)

Tegevus jaguneb:

1. Õppetöö läbiviimine

2. Kokkuvõtete tegemine

3. Õpilaste ja õpetajate rahulolu uurimine

Selgitus: Projekti 2. ja 3. aastal toimub kommunikatsioonilaboris õppetöö sagedusega 4 päeva nädalas, teisisõnu - iga kool on laboris õppetööl 1 õppepäeva, keskmiselt 6 tundi korraga. Koolidel on võimalik korraldada laboris õppetööd paaris- või 3-tunniste plokkidena, kus õppegrupid päeva jooksul vahelduvad või siis terviklike teema- või projektipäevadena, kes samadele õpilastele on lõimitud õppetööga sisustatud terve koolipäeva. Õpetajaid, kes kommunikatsioonilaboris konkreetseid tunde läbi viivad on tavaliselt 1-2, projektipäevadel võib osaleda õppetöö läbiviimisel ka enam õpetajaid vastavalt sellele, kuidas kool on selle korraldanud. Vajadusel viibivad laboris õppetundide ajal ka koolide haridustehnoloogid. 2 kooli - Haapsalu Põhikooli ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased tuuakse Haapsalu Kutsehariduskeskusesse bussiga ja viiakse bussiga ka oma kooli tagasi, kui õppetöö on konkreetses koolis selliselt korraldatud. Kui tullakse terveks päevaks, lähevad õpilased ise koju.

2 korda õppeaasta jooksul (jaanuar, mai) saavad õpetajad, haridustehnoloogid, IT juhid ja koolijuhid kokku, et teha kokkuvõtteid toimunust, viia vajadusel ühiskasutuse ajakavasse sisse muudatusi ja kavandada vajalikke parendustegevusi. Mõlema õppeaasta lõpus (mai) viiakse läbi rahuloluküsitlused nii õpilaste kui õpetajate seas, et saada tagasisidet ja ainet õppeprotsessi parendusteks, õpetajate täiendkoolitamiseks, õpivara edasiseks arendamiseks jms.

Tegevuse teostajad ja vastutajad: 1) partnerkoolide projekti kaasatud õpetajad - valmistavad ette ja viivad läbi õppetunnid