Naha ehitus
Naha ehitus
Embedded Files
Nahk elab ja muutub. Selleks, et tagada naha heaolu, tuleb tema eest õigesti hoolt kanda. Naha eest saab hoolitseda nii väljast- kui ka seestpoolt.
Miks on olulised mõlemad variandid, saad teada siis, kui tutvud naha ehitusega.
Meie suurimal organil, nahal, on kolm selgelt eristatavat osa (pilt 1):
marrasknahk ehk epidermis,
pärisnahk ehk dermis,
alusnahk ehk hüpodermis.
Pilt 1. Naha kihid (Canva foto).
Sul on võimalus testida oma eelteadmisi naha ja selle ehituse kohta. Ära muretse tulemuste pärast, ülesandele järgnev materjal annab Sulle sügavamad teadmised ja nii saad lugemisel keskenduda sellele, mida veel ei teadnud.
1.EPIDERMIS EHK MARRASKNAHK
Marrasknahk ehk epidermis on naha välimine kiht. Marrasknahk on tavaliselt 0,05 - 0,2 mm paksune, selles ei ole veresooni.
Epidermise pindmist osa nimetatakse sarvkihiks ning see toimib kui füüsiline barjäär, mis kaitseb keha välisärrituse, nt pakase, UV-kiirte ja infektsioonide eest. Sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Sarvkihi rakud kooruvad nahalt pidevalt maha (pilt 2). Koos nendega eemalduvad nahalt sinna sattunud tolm, mustus ja võimalikud haigustekitajad.
Marrasknaha alumise osa moodustavad elusad rakud, mis pidevalt paljunevad. Need rakud võimaldavad nahavigastustel kiiresti paraneda. See nahaosa toodab ka melaniini, ainet, mille toimel muutub nahk päevitamisel pruuniks. Nii kaitseb nahk ennast päikesepõletuse eest.
Ka meie kehakarvad ja küüned on marrasknaha moodustised ehk nahatekised.
Pilt 2. Sarvkihi uuenemine (Canva foto).
MELANIIN
Marrasknahas moodustub melaniin - see on must või tumepruun pigment, millest sõltub naha värvus ja teatud loomulik kaitse UV-kiirguse eest. Mida rohkem melaniini, seda tumedam inimese nahk ja karvastik. Inimese naha, juuste, karvade ja silmade värvi kontrollivad mitmed geenid, mis määravad kindlaks inimese melaniini pigmendi koguse ja tüübi. Pigmendirakud toodavad melaniini järjest juurde.
Inimese nahas on kahte tüüpi melaniini: eumelaniin (pruunikasmust) ja feomelaniin (pruunikaskollane). Nende kahe segu määrab inimese naha värvi.
Melaniin annab nahale teatud loomuliku kaitse UV-kiirte eest. Kui nahk puutub kokku päikesevalgusega, katab melaniin rakutuumad ja neelab kahjulikud UV-kiired endasse (pilt 3). Kui nahas puudub melaniin, jah on ka selline võimalus, siis tungivad UV-kiired sügavamatesse nahakihtidesse ja põhjustavad jäävaid kahjustusi, mille tulemuseks võib olla nahavähk.
ÜLESANNE 2.
Vaata kindlasti pilti 3, kus võrreldakse melaniiniga ja melaniinita nahale langevate UV-kiirte toimet.
Pilt 3. Melaniin kaitseb nahka UV-kiirte eest. Pildil on võrreldud normaalselt toimivat nahka ja melaniinita nahka. (Bryon Christie)
ALBINISM
Melaniini puudus põhjustab albinismi. Albinismi tunnustega inimene on albiino. Albiinosid leiab igalt mandrilt ja rassist. Huvitaval kombel on neid palju negriidse rassi esindajate hulgas.
Albinism ei ole haigus, vaid see on geeni mutatsioon ja inimese eripära. Albinism liigub edasi vanematelt lastele või hoopis lastelastele.
Albiinodel on hele, roosakas nahk, kehakarvad on kollakasvalged või valged, silmad valgustundlikud. Albiinode jaoks on päikesekiirgus väga ohtlik, sest nende nahas ei ole või on minimaalselt melaniini ja on seetõttu õrn ja kahjustub väga kiiresti. Paljud neist haigestuvad nahavähki.
Vaata järgnevat videot albinismist. Vajadusel leiad eestikeelse tõlke video kõrvalt (kliki paremal asuvale valgele noolele ja tekst avanebki lugemiseks).
Video "What is Albinism?" tõlge eesti keelde
Mis on albinism?
Võib-olla oled sellele juba varem mõelnud?
Albinism on geneetiline seisund, mille puhul kehal on raskusi pigmendi tootmisega – see on aine, mis annab sinu silmadele, juustele ja nahale värvi. Albinismi tulemusel võib esineda pigmendi vähenenud hulk või täielik puudumine.
Albinismil on kaks põhitüüpi:
Okulokutaanne albinism (OCA) – see põhjustab vähenenud pigmenti silmades, juustes ja nahas. Sageli kaasnevad selle seisundiga nägemisprobleemid, sealhulgas kehv nägemine.
Okulaarne albinism – mõjutab peamiselt silmi, jättes naha ja juuste värvuse normaalseks või peaaegu normaalseks. Selle puhul võivad esimeseks märgatavaks sümptomiks olla silmaprobleemid.
Albinismi põhjused
Albinism on geneetilise mutatsiooni tulemus, mis pärandub tavaliselt vanematelt nende lastele. See mutatsioon segab melaniini tootmist – pigmenti, mis mitte ainult ei anna nahale värvi, vaid kaitseb seda ka kahjulike UV-kiirte eest. Melaniin on samuti oluline silma normaalseks arenguks. Ilma melaniinita ei pruugi võrkkest ja nägemisnärv korralikult areneda, mis võib põhjustada mitmeid nägemisprobleeme.
Albinismi sümptomid
Albinism võib põhjustada mitmesuguseid silmaprobleeme. Kuid mitte kõik albinismiga inimesel ei puudu pigment naha või juuste värvis, mistõttu võivad silmaprobleemid olla albinismi esimene märk. Sümptomiteks võivad olla: silma tahtmatud liigutused, kõõrdsilmsus, valguse tundlikkus, refraktsioonihäired (valguskiirte murdumise häire), nägemine ainult ühe silmaga.
Albinismi pärilikkus:
Albinism on pärilik geneetiline häire. Tavaliselt peavad mõlemad vanemad kandma albinismi geeni, et laps selle päriks. Kui laps pärib geeni ainult ühelt vanemalt, ei avaldu albinismi sümptomid. Igal rasedusel on 25% tõenäosus, et albinismi geeni kandvatel vanematel sünnib albinismiga laps.
X-seotud okulaarne albinism
Spetsiifiline albinismi tüüp, mida nimetatakse X-seotud okulaarseks albinismiks, pärandub tavaliselt emalt ja esineb peaaegu ainult meestel. Igal pojal, kelle ema kannab seda geeni, on 50% tõenäosus sündida X-seotud okulaarse albinismiga.
Albinismi levimus
Albinism on suhteliselt haruldane, esinedes ligikaudu 1 juhul 17 000 sünni kohta.
Kokkuvõte
Albinism on geneetilise mutatsiooni põhjustatud seisund, mis häirib pigmendi tootmist. See mõjutab peamiselt silmi, juukseid ja nahka ning põhjustab mitmeid sümptomeid, eriti nägemisega seotuid. Kuigi albinismiga kaasnevad teatud väljakutsed, saavad selle seisundiga inimesed elada täisväärtuslikku elu, kui nad saavad vajalikku tuge ja mõistmist. Albinismi mõistmine on esimene samm selle seisundi paremaks käsitlemiseks.
Huvitav! Albinismi esineb ka looma- ja linnuriigis, roomajatel ja kaladel. Vaata järgnevaid pilte (Canva fotod):
2. DERMIS EHK PÄRISNAHK
Dermis ehk pärisnahk on marrasknaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad veresoonte võrgustikud. Peale veresoonte paiknevad pärisnahas ka karvanääpsud, higi- ja rasunäärmed ning närvid. (Pilt 4)
Higinäärmed aitavad reguleerida kehatemperatuuri, eritades higi, mis aurustudes jahutab nahapinda. Lisaks osalevad higinäärmed ka jääkainete, nagu soolade ja toksiinide, väljutamises kehast, aidates säilitada organismi vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu.
Rasunäärmed eritavad rasu, mis aitab hoida naha niiskust, moodustades kaitsva kihi, mis vähendab vee kadu kehast ning kaitseb nahka kahjulike ainete ja mikroorganismide mõju eest. Rasunäärmeid ei ole peopesades ega jalataldadel.
Pärisnahas paiknevad rakud hõredalt, kuna selle põhiosa moodustab rakuvaheaine, milles leidub kollageeni- ja elastiinikiude ning teisi sidekoelisi komponente, mis annavad nahale tugevuse, elastsuse ja paindlikkuse.
Pilt 4. Dermis ehk pärisnahk (Canva foto).
3. HÜPODERMIS EHK ALUSNAHK
Naha alumine kiht. Suurema osa alusnahast moodustab rasvkude. Hüpodermis sisaldab veel sidekoe kiude, mis kinnitavad naha sügavamad kihid lihaste ja luudega ning suuri veresooni ja närvikiude, mis varustavad ülemisi nahakihte vere ja impulssidega. (Pilt 5)
Alusnaha paksus varieerub keha erinevates piirkondades ning sõltub inimese vanusest, soost ja kehakaalust. Näiteks kõhul, reitel ja tuharatel võib alusnahk olla paksem kui mujal kehal.
Rasvkoe kaudu salvestatakse energiat, mida keha saab kasutada pikaajaliseks varuks, kui toidust ei saada piisavalt energiat. Alusnahk toimib soojusisolaatorina, aidates säilitada kehatemperatuuri ja kaitstes keha külma eest. Rasvkude ja sidekude toimivad pehmendusena, mis kaitseb siseorganeid ja lihaseid mehaaniliste löökide ja surve eest. Alusnahk kinnitab naha ülemised kihid lihaste ja luudega, andes nahale liikuvuse ja paindlikkuse.
Hüpodermises oleva rasva hulk mõjutab kehalist tervist. Liigne rasv võib viia rasvumise ja ainevahetushäireteni, samas kui liiga õhuke rasvkiht võib põhjustada külma- või löögitundlikkust. Alusnahka kasutatakse ka ravimite manustamiseks süstide kaudu, kuna selles piirkonnas on hea verevarustus.
Alusnahk on oluline naha kiht, mis toetab nii naha kui ka kogu keha funktsioone, pakkudes kaitset, energiat ja struktuurilist tuge.
Pilt 5. Hüpodermis ehk alusnahk (Canva foto).
Vaata teemat kokkuvõtvat videot "The Integumentary System: Understanding Skin Physiology" (tõlgituna "Integumentaarsüsteem: Naha füsioloogia mõistmine") eelneva materjali kinnistamiseks.
(Sõna "integumentaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast integumentum, mis tähendab "katet" või "kaitsvat kihti". Integumentaarne süsteem inimese keha puhul koosneb nahast ja selle juurde kuuluvast - juuksed, küüned, higinäärmed, rasunäärmed. Kõik nad kaitsevad inimese keha.)
Materjali kõrvalt leiad vajadusel eestikeelse tõlke teksti.
Video "The Integumentary System: Understanding Skin Physiology" tõlge eesti keelde
Me mõtleme tihti oma nahale.
Kas peaksin tätoveeringu tegema?
Või kas ma peaksin kasutama päikesekaitsekreemi?
Või mis juhtuks, kui ma eemaldaksin kogu oma naha?
Kuid kui tihti mõtleme nahale kui meie keha suurimale organile?
Nahk katab umbes 2 ruutmeetrit – see on umbes sama suur kui tavaline tekk – ja moodustab 16% kehakaalust. See on ainus organ, mida inimesed vabalt otsustavad värvida, tätoveerida, augustada, ja millele määrivad kreeme ja ravimeid, muretsemata, et see võiks põhjustada keha töö seiskumise. Kujuta ette, kui sa teeksid sama oma ajule või maksale.
Nahk, mis meid katab, on osa suuremast integumentaarsüsteemist, mis hõlmab ka juukseid, küüsi ja näärmeid. See on hämmastav ja väga oluline süsteem, mille peamine ülesanne on kaitse. See kaitseb meie siseorganeid väliskeskkonna ohtude eest, nagu tuul, tolm, haigustekitajad ja päikesevalgus. Isegi sõna "integumentaarne" tuleneb ladina keelest ja tähendab "katet".
Kuid nahk ei ole ainult kate – sellel on ka mitmeid muid olulisi funktsioone. Nahk takistab vee kadu, nii et sa ei kuiva kokku nagu ploom. See aitab reguleerida kehatemperatuuri, hoides sind soojas ja aidates vajadusel jahtuda. Nahk on sensoorne organ, mis võimaldab tunda füüsilist kontakti, valu ja temperatuuri muutusi. Päikesevalgusega kokku puutudes algatab nahk keemilised reaktsioonid, mis lõpuks toodavad D-vitamiini.
Naha struktuur
Nahk jaguneb kolmeks kihiks:
Epidermis – kõige välimine kiht.
Dermis – keskmine kiht.
Hüpodermis ehk nahaalune kude.
Epidermis
Epidermis koosneb peamiselt keratinotsüütidest – naharakkudest, mis sisaldavad keratiini, valku, mis tugevdab rakke ja muudab need kahjustuste suhtes vastupidavamaks. Samuti sisaldab epidermis melanotsüüte, mis toodavad melaniini – pigmenti, mis annab nahale värvuse.
Epidermises puuduvad veresooned, kuid see kiht jaguneb omakorda neljaks kuni viieks kihiks:
Õhuke nahk sisaldab nelja kihti. Paks nahk (peopesadel ja jalataldadel) sisaldab viiendat kihti, mida nimetatakse stratum lucidum'iks.
Dermis
Dermis sisaldab:
Sidekude – koosneb kollageeni- ja elastiinikiududest, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse.
Veresooni, mis kannavad soojust nahale, aidates reguleerida kehatemperatuuri.
Juuksefolliikuleid ja higinäärmeid, mis aitavad hoida keha jahedana.
Närvirakke ja puuteretseptoreid, mis võimaldavad tunnetada puudutust, valu ja temperatuuri.
Dermis jaguneb kaheks kihiks:
Papillaarkiht – sisaldab lahtist sidekudet ja immuunrakke.
Retikulaarkiht – koosneb tihedast sidekoest.
Hüpodermis
Hüpodermis koosneb rasv- ja sidekoest. Rasvkude aitab isoleerida keha ja pehmendab mehaanilisi mõjusid. Hüpodermise all asub fastsia, mis ühendab nahka lihastega.
Naha uuenemine
Nahk uuendab end pidevalt. Uued naharakud tekivad stratum basale’s ja liiguvad ülespoole, kus nad muutuvad tugevamaks ja täituvad keratiiniga. Kui need rakud jõuavad epidermise pinnale (stratum corneum), on nad surnud ja lõpuks kooruvad maha.
Tätoveerimine
Kui tindid kantakse ainult epidermisesse, kaob tätoveering kiiresti, sest epidermis uueneb pidevalt.
Püsivad tätoveeringud tehakse dermisesse, kus makrofaagid (immuunrakud) haaravad ja hoiavad tinti oma sees.
Melaniin ja nahatoon
Melaniin kaitseb nahka UV-kiirguse eest. Nahatooni määrab melaniini hulk:
Eumelaniin: pruunist mustani.
Feomelaniin: punakasoranž.
Päikselistes piirkondades elavatel inimestel toodab organism rohkem melaniini, mis kaitseb neid UV-kiirte eest. Vähem päikeselistes piirkondades elavatel inimestel toodab vähem melaniini, mistõttu on nende nahk heledam.
Päikesevalgus ja D-vitamiin
UV-kiirgus algatab nahas protsessi, mille käigus kolesteroolimolekul muudetakse D3-vitamiiniks. See liigub edasi maksa ja neerudesse, kus sellest saab aktiivne D-vitamiini vorm.
Naha vananemine
Aja jooksul naha uuenemine aeglustub, rakud muutuvad nõrgemaks ning rasvakiht hüpodermises väheneb, põhjustades kortse ja naha lõtvumist. Kuid hoolimata vanusest kaitseb nahk alati meie sisemust väliskeskkonna eest.
NB! Sul on nüüd võimalus sooritada taaskord lehekülje alguses olev ÜLESANNE 1. Usun, et leiad kõik õiged vastused.
Testi, kui hästi on Sulle meelde jäänud teemaga seonduvad mõisted. Loe küsimust või selgitust, kirjuta õige mõiste ja kontrolli vastust.
Järgmisel leheküljel räägime naha heaolu mõjutavatest teguritest ja naha hooldamisest.
Page updated
Report abuse