Miks ei tohi prügi ise põletada?

Prügist räägitakse tänapäeval palju. Üldiselt teadvustakse, et inimeste tarbimisharjumused on kaasa toonud jäätmeprobleemi. Prügi satub kõikjale: merre, metsa, aga ka elusorganismidesse.

Vähem tähelepanu on pööratud prügi põletamisele ja sellega kaasnevatele ohtudele. Kui prügi põletatakse jäätmepõletusjaamades, siis on see tegevus kontrollitud ja ohutu. Väga sageli võib aga kohata majapidamisi ja inimesi, kes põletavad jäätmeid kodu küttekolletes või koduaias.

Sellest tulenevalt tekkis mõte prügi põletamise töötoast.

Töötoa kestvus oli 20 minutit. See on üsna lühike aeg, et põhjalikult teemat käsitleda, kuid andis siiski võimaluse peamistele asjadele keskenduda.

Alustasime töötuba kahe vahva video näitamisega (Säästad või saastad?: Jäätmete lõkkes põletamise kampaania 2014 EST)

https://www.youtube.com/watch?v=p6k2etdD4iQ

https://www.youtube.com/watch?v=tOMafpxC0gU

Mõlemad videod olid naljakad, kuid peegeldasid tavainimese suhtumist prügi põletamisse.

Et anda lühike ülevaade prügi põletamisega kaasnevatest ohtudest, tegime lühikese esitluse.

Rääkisime dioksiinidest, selle kahjulikkusest inimesele ja loodusele. Vaatasime materjale, mille põletamisel dioksiinid keskkonda kõige enam satuvad.

Teavitasime õpilasi, et prügi põletamine on seadusega keelatud ning mida teha, kui avastad selle.

Demonstreerisime plastiklusika põlemist, et näidata, kui palju tossu (gaase, sealhulgas mürgiseid aineid) eraldub ning tunda selle ebameeldivat lõhna.

Töötoa lõpetuseks korraldasime Kahooti, kus olid küsimused töötoas tehtu ja räägitu kohta.

Töötoa läbiviijateks olid Ander ja Alex 9.b klassist ning õpetaja Küll Pärtelson.