LOOVTÖÖ TEMAATIKA

Loovtöö temaatika lähtub läbivatest teemadest ja on lõimitud järgmiste ainevaldkondadega:

eesti keel ja kirjandus – toetavad suulist ja kirjalikku väljendusoskust;

võõrkeeled – toetavad teabeallikate mõistmist;

matemaatika – toetab teadmiste rakendamist loovtöö kavandamisel;

loodusained – võimaldavad mõista inimese ja tehnika mõju looduskeskkonnale;

kunstiained – toetavad käelise tegevuse arendamist ja loovat mõtlemist;

tehnoloogia – toetab arusaama teadmiste ja praktilise tegevuse omavahelisest seotusest; pakub loomingulise eneseväljenduse võimalusi;

informaatika – toetab teabe leidmist ja loovtöö kirjaliku osa vormistamist. 

Loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord

Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab jõukohaselt iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust, kinnistab ning täiendab koolis omandatut. Loovtöö võib olla individuaalne või kollektiivne, selle tegemisega alustatakse üldjuhul põhikooli eelviimases klassis esimesel trimestril. Töö valmib enne õppeaasta lõppu kokkulepitud tähtajaks. Liitklassi õpilased võivad teha loovtöö samal õppeaastal. Loovtööd säilitatakse kolm aastat.

Loovtööle antakse hinnang - arvestatud/mittearvestatud. Lõputunnistusele märgitakse ainult loovtöö teema.

Loovtöö liigid

Loovtööks on uurimus, kunsti-, käsitöö või tehnoloogiaõpetuse projekt; näitus, kontsert, etendus või muu ülekooliline sündmus (edukas osalemine õpilasvõistlustel või olümpiaadidel); omalooming jms. Loovtöö tulem sõltub töö liigist ja spetsiifikast, kuid igal juhul on selle üks osa eestikeelne kirjalik tekst. Kirjalik osa sisaldab järgmist:  nn referatiivne osa (nt ülevaade valdkonnast, probleemi tutvustus, terminite seletus vm), mis annab loovtööle konteksti;  tööprotsessi kirjeldus, valikute põhjendus, õpilase eneseanalüüs eesmärkide ja tegevuskava täitmise ning töö tulemuse kohta vm. 

LÕ õpilaste loovtöö on praktilise suunitlusega, kirjalik osa on viidud miinimumini või asendatud piltide ja fotodega.

Loovtöö juhendamine

Loovtööde juhendajad on kooli aineõpetajad, aga ka haridustehnoloog või huvijuht, raamatukoguhoidja, lapsevanem jt. Kui juhendaja on isik väljastpoolt kooli, siis määratakse loovtöö kaasjuhendaja kooli personali hulgast. Sõltuvalt töö teemast võib õpilane soovi korral ja juhendaja nõusolekul kasutada koolivälise konsultandi abi.

Loovtöö teema määramine 

PRÕK õpilaste loovtöö temaatika valib kool õppekava läbivate teemade hulgast. LÕ õpilaste puhul määratakse temaatika õpilaskonna võimetest lähtuvalt. Täpsema teemavaliku teevad õpilased koostöös klassijuhatajaga 1. oktoobriks.

Õpilaste loovtööde teemad ja juhendajad kinnitab direktor käskkirjaga.

Loovtöö eesmärgid

• Loovtöö võimaldab õpilasel alates kavandist kuni töö praktilise teostuseni valida ise valmistatav ese või muu loomeprodukt ja vastutada oma töö tähtajalisuse ning kvaliteedi eest.

• Töö valmimise käigus realiseerib õpilane loovalt oma ideid, kasutab teistes valdkondades omandatud teadmisi. 

Loovtöö läbiviimise etapid

Loovtöö etapid on loovtöö temaatika ja juhendaja valimine, töö kavandamine, töö läbiviimine ja kirjalik kokkuvõte, esitamine retsensendile ja komisjonile ning kaitsmine.

PRÕK õpilane koostab arvutil korrektselt vormistatud kirjaliku osa. LÕ õpilane kirjeldab võimetekohaselt töö tegemise protsessi. TÕ õpilane toob kirjalikus osas välja vaid praktilise töö erinevad etapid (ärakiri, joonis, foto).

Loovtöö vormistamise juhend on kättesaadav kooli kodulehel/Stuudiumis.

Esitamine komisjonile

• juhendaja poolt heaks kiidetud loovtöö kirjalik osa esitatakse komisjonile tutvumiseks nädal enne töö kaitsmist; 

• vorminõuetele mittevastav loovtöö tagastatakse õpilasele paranduste tegemiseks.

Loovtöö kaitsmise korraldus ja hindamine

Komisjoni kuuluvad esimees ja neli õpetajat, sealhulgas loovtöö juhendaja-õpetaja. Komisjoni koosseisu ja kaitsmise kuupäeva kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

Kaitsmisele lubatakse õpilased, kelle töö on juhendaja hinnangul kaitsmiskõlbulik ja kellel on tähtaegselt esitatud töö. Loovtööde kaitsmine on avalik.

Õpilase loovtöö hindab  arvestatuks või mittearvestatuks direktori poolt määratud komisjon.

Hinnang antakse:

töö sisule: töö vastavust teemale, seatud eesmärkide saavutamine, terminite ja keele korrektne kasutamine (PRÕK õpilased), töö ülesehitus;

loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet, initsiatiivi loovtöö teema valimisel, kokkulepetest kinnipidamist, suhtlemisoskust;

loovtöö vormistamisele: praktilise töö puhul viimistlusele, teksti, jooniste, graafikute ja tabelite korrektsusele, vormistamisele ja viitamisele (PRÕK õpilased);

loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitusele, kõne tempole, esitluse näitlikustamisele (PRÕK õpilased).

Otsus loovtöö sooritamise kohta tehakse komisjoniliikmete häälteenamusega. Mittearvestatud tulemuse korral on õpilasel võimalus taotleda kaitsmist teist korda, esitades kooli direktorile vastava avalduse. Loovtöö teema fikseeritakse põhikooli lõputunnistusel. Põhikooli riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele on loovtöö sooritamine üks lõpetamise tingimus. Põhikooli riikliku lihtsustatud õppekava alusel õppijale ei ole loovtöö sooritamine lõpetamise tingimuseks.

VORMISTAMINE

Haapsalu Viigi Koolis kirjutame oma uurimistööd Viigi Kooli isikliku õpilaskontoga (eesnimi.perenimi@opilased.viigi.edu.ee) sisse logides Google töölaual Docs rakenduses. Töö vormistatakse A4 formaadis. Prinditakse lehe ühele küljele.

Lehekülje vasakus servas on 3 cm, paremas 2 cm, üla- ja alaservas 2,5 cm laiune veeris - "Fail"/"Lehe seadistus", "Veerised" - sisesta väärtused.

Töö vormistatakse arvutikirjas Times New Roman suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 punkti. Tekst paigutatakse paberile rööpselt.  Tekstilõikude vahele jäetakse 6 - punktine vahe. 

Juhend tekstiosa laadi loomiseks/muutmiseks:

1. Soovitav on kasutada kohatäiteteksti, võid selle siit kopeerida oma lehele:

Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum.

2.  Vali tekst ning muuda selle paigutus rööpseks. 

3.  Muuda font Times New Roman peale suurusega 12 punkti.

4.  Et tekstilõikude vahele jäetakse 6 - punktine vahe, siis vajuta Vorming/ Rea- ja lõigu vahed & vahed/ Kohandatud vahed - muuda reavaheks 1.5 ja sisesta enne ja pärast lõigu vaheks 6. 

5.  tekst valituna kliki ribal „Stiilid“ → „Tavaline tekst“ → „Värskenda ühtlustamiseks stiili "Tavaline tekst“. 

Peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbiva suure tähega ja rasvaselt. Alajaotuste ja alapunktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega. Pealkiri asub lehe vasakus servas. Pealkirja järele punkti ei panda. Sõnu pealkirjas ei poolitata. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti, alapealkirja ning sellele eelneva ja järgneva teksti ning tekstilõikude vahele jäetakse 6 - punktine vahe. 

Juhend I taseme pealkirja laadi loomiseks/muutmiseks:

1. Kirjuta suurtähtedega peatüki pealkiri, näiteks SISSEJUHATUS või PEATÜKK 1 vm ning ära pane pealkirja järele punkti, 

1. Muuda font Times New Roman peale suurusega 12 punkti, tee kiri rasvaseks (Bold). Kuna sõnu pealkirjas ei tohi poolitada, siis kontrolli sõnastuse pikkust.

2.  Et luua pealkirja laad selliselt, et esimese taseme pealkirja alustatakse uuelt lehelt, lisa pealkirjale lehekülje piir: Vali pealkiri, klõpsa Vorming/ Rea- ja lõigu vahed & vahed ja lülita sisse Leheküljepiiri lisamine ette.

3.  Et peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti, alapealkirja ning sellele eelneva ja järgneva teksti ning tekstilõikude vahele jäetakse 6 - punktine vahe, siis vajuta Vorming/ Rea- ja lõigu vahed & vahed/ Kohandatud vahed - muuda reavaheks 1.5 ja sisesta enne ja pärast lõigu vaheks 6. 

4.  Pealkirja tekst valituna kliki ribal „Stiilid“ → „Pealkiri 1“ → „Värskenda ühtlustamiseks stiili "Pealkiri 1“. 

Juhend II taseme (alapealkirja) pealkirja laadi loomiseks/muutmiseks:

1. Kirjuta alapealkiri ning ära pane pealkirja järele punkti, 

2. Muuda font Times New Roman peale suurusega 12 punkti, tee kiri rasvaseks (Bold). Kuna sõnu pealkirjas ei tohi poolitada, siis kontrolli sõnastuse pikkust.

3. Et peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti, alapealkirja ning sellele eelneva ja järgneva teksti ning tekstilõikude vahele jäetakse 6 - punktine vahe, siis vajuta Vorming/ Rea- ja lõigu vahed & vahed/ Kohandatud vahed - muuda reavaheks 1.5 ja sisesta enne ja pärast lõigu vaheks 6. 

5.  Alapealkirja tekst valituna kliki ribal „Stiilid“ → „Pealkiri 2“ → „Värskenda ühtlustamiseks stiili "Pealkiri 2“. 

Kõik leheküljed nummerdatakse. Tiitellehele numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel. "Sisesta"/"Lehekülje numbrid"/"Rohkem valikuid". Vali kuvamine jalusesse ja lülita välja nupp "Kuva esimesel lehel".

TÖÖ STRUKTUUR

Loovtöö põhiosad on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, põhiosa, kokkuvõte, kasutatud allikate loetelu, lisad.

TIITELLEHT

Tiitelleht algab ülaservalt kooli nimega. Tiitellehe keskkohast veidi kõrgemale kirjutatakse üksteise alla autori nimi ja klass, siis suurtähtedega töö täielik pealkiri. Pealkirja alla kirjutatakse töö liik (loovtöö). Tiitellehe teise kolmandiku lõppu, paremasse serva trükitakse juhendaja nimi. Lehe alumise serva keskele trükitakse töö valmimise koht ja aasta.

SISUKORD

Sisukord koosneb töö jaotise pealkirjadest, nende ees olevatest süsteemitähistest ja leheküljenumbritest.

SISSEJUHATUS

Sissejuhatus sisaldab teema valiku põhjendust, töö eesmärki ning selle saavutamise teid ja võtteid. Soovitav on sissejuhatus vormistada kõige viimasena, siis haakub ta teema käsitlusega kõige paremini. Heaks tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud  isikute tänamine. Sissejuhatuse maht on 0,5 – 1 lehekülge.

TÖÖ PÕHIOSA

Töö põhiosa annab ülevaate loovtööna valminud eseme(te), töövõtete ning materjalide ajaloolisest taustast, kirjeldatakse töö valmimise protsessi, kasutatud materjale, töövahendeid ja -võtteid. Põhiosa jagatakse peatükkideks ja alapeatükkideks.  Igale peatükile pannakse sisu kajastav pealkiri. Põhiosa maht on 2 – 5 lehekülge.

NUMMERDAMINE

Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Jaotised iga põhijaotise sees  nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri.

Esimese astme alapeatüki sees alustatakse jälle uut nummerdust jne.

Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt…) 

TSITAADID

Tsitaadid peavad olema täpsed ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse.

 Näide: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus“ (Tammsaare 1964, 549).

REFEREERIMINE

Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. 

Näide: Tammsaare on öelnud, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus (Tammsaare 1964, 549).

Kui refereeritud on interneti leheküljelt, siis viidatakse lehekülje nimele ja lisatakse viitamise kuupäev.

Näide: (Tartu Ülikooli kodulehekülg, internetiaadress, 29.10.2013).

KOKKUVÕTE

Kokkuvõte sisaldab hinnangut tehtud tööle ja seda, mida töö valmimise käigus õpiti. Võib esitada soovitusi tulemuse edasiseks rakendamiseks. Kokkuvõttes ei esitata enam uusi andmeid ja fakte ega viidata kirjandusele. Kokkuvõtte maht on 0,5 – 1 lehekülge.

KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU

Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud: kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet); suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid); kasutatud kirjandus.

Kirjanduse loetelu sisaldab töös kasutatud allikaid, mis reastatakse autorite nimede tähestikulises järjekorras. Sama autori töö esitatakse ilmumisaasta järjekorras.

Raamatute ja artiklite kohta esitatakse järgmised andmed: autori(te) nimi (nimed), ilmumisaasta, pealkiri ja alapealkirjad (vastavalt tiitellehele), trüki köide, osa, number, ilmumiskoht, kirjastus või väljaandja.

LISAD

Lisad on tööd täiendav või illustreeriv materjal (joonised, tabelid, diagrammid, fotod jne).  Lisad pealkirjastatakse ja tähistatakse „Lisa 1”, „Lisa 2” jne.

Lisad nummerdatakse iseseisvalt ja pealkirjastatakse, fotod allkirjastatakse kes või mis on  fotol, kelle foto). Lisadele tuleb põhitekstis viidata.

VIITAMINE 

Viitamine (e allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed

Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu loovtöö ulatuses olema ühtne.

Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Viitamisel kirjutatakse viide sulgudesse viidatava teksti järele.

Näide: (Arak 1998: 137), kuid lubatav on ka joonealune viitamine.

Tekstisisene viitamine

Tekstisisesel viitamisel märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg.

Näide raamatust: (Vahtre 1994, 151).

Näide interneti allikast: (Soomaa Rahvuspark 2007).

Suuline allikas: (Paju mälestused)

Teksti sees võib viidata oma töös esinevatele graafikutele, joonistele, fotodele jne (vt Joonis 3).

Kirjanduse loetelu

Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: autor või koostaja, ilmumisaasta, pealkiri vastavalt tiitellehele, ilmumiskoht ja kirjastus.

Näited:

 a) raamat: Vahtre, L. 1994. Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus. (Kui on autoreid palju, siis kirjutatakse välja esimesed kolm  autorit);

b) artikkel ajakirjast: Laar, M. 1991. Eesti sõduritest II maailmasõjas. Vikerkaar nr 6. Lk 56-66.

c) artikkel ajalehest: Mihkelson, I. 2000. Raemuusikat hea maitsega  kuulajale. Postimees, 11. august.

Suuliste allikate loetelu

Näide: Pensionär Johannes Paju (sünd 1914, elukoht …… ) mälestused (kirja pandud ………a. töö autori poolt). Viites piisab: Paju mälestused.

Seadusandlike aktide loetelu

Normatiivmaterjalide, nt õigusaktide loetelus antakse kõigepealt akti nimetus, siis akti vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud.

Näited:

 a) Riigisaladuse seadus. - RT I 1999, 16, 271.

 b) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli

 ja  gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord. RT I 2002, 3, 28.

Interneti materjalide loetelu

Internetimaterjalide loetelus märgitakse järgmised andmed: autori nimi, initsiaal, artikli pealkiri, URL-aadress http:// www. xxx.ee (vaatamise kuupäev).

Näide: Vokksepp, R. Mis on konverentsiturism? http://ehra.ee/word/?p=125 (24.09.2013)

Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse kodulehe nimi ja aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga.

Näide: Soomaa Rahvuspark. Külastuskeskus. http://www.soomaa.ee/?op=body&id=12 (12.10.2013)

TABELITE JA JOONISTE VORMISTAMINE

Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on

pärit  teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Tabeli number paigutatakse pealkirjast üks rida kõrgemale vasakusse serva, joonise number ja pealkiri aga joonise alla vasakusse serva. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid, fotod) pealkirjastatakse. Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Suuremahulised tabelid esitatakse tavaliselt töö lisas. Ka fotosid võib esitada lisades, kuid eelnevalt tuleb neile ka teksti sees viidata.