Mängude lehelt leiate kindlasti uusi, aga ka tuttavaid mänge, kuid teemaks on valitud seekord digiturvalisus.

Kutsume osalema ka ÜHISTÖÖS, kus palume jagada mõnda oma vahvat mängu, mida saab siduda digiturvalisuse teemaga.

• Kirjutame piltidega

• Telefonimäng

• Nutipall

• Klõps-klõps

• Väsinud silmad

• Kuidas? Kuidas?

• Nutikas lutikas

• Teeme ise

• Jalajälg

UUS MÄNG!

Laps

• arutleb õpetaja juhendamisel, mida tähendavad ikoonid ja emotikonid;

• kirjeldab pilte;

• leiab pildile sobiva sõna;

• loob piltide abil sõnu ja lauseid;

• arutleb õpetaja juhendamisel ja kaasabil digimaailma turvalisuse üle;

Sihtrühm: 4-7-aastased

Mängu kirjeldus:

Lapsed saavad mängida meeskonnana (nt 3-4 last), paaris või ka individuaalselt. Lihtsam versioon mängust on nii, et laps (3-4a) saab pakkuda mis talle selle pildiga seostub, või mis tema arvates sellel pildil on. Või valida välja tema jaoks kõige meeldivamad ja vähem meeldivamad pildid. Laps saab eraldada ühed pildid ühte hulka ja teise hulka. Õpetaja saab valikust anda vastavalt vanusele piltide arvu (laps ei pea kõiki näidisel olevaid pilte läbi töötama).
Keerulisem versioon mängust, nt 5-7aastastega on see, et lapsed moodustavad piltidega (emotikonidega) lauseid. 

Õpetaja saab lastega arutleda emotikonide ja ikoonide teemal:

• kus lapsed on selliseid pilte näinud?

• mida need pildid võiks tähendada?

• kas lapsed on näinud mõnd ikooni mille tähendust nad ei tea?

• kas lapsed saaksid ka ise emotikone joonistada?

Tööleht printimiseks
Tööleht on muudetaval kujul (saad asendada olemasolevad emotikonid just sellistega nagu sul õppetegevustes vaja)!

Laps

• järgib mängureegleid;

• kuulab tähelepanelikult kaaslast;

• väljendab end korrektses emakeeles;

• arutleb õpetaja juhendamisel ja kaasabil digimaailma turvalisuse üle;

Sihtrühm: 4-7-aastased

Mängu kirjeldus:

Tuntud mäng sobib ka digiturvalisuse teemadega seotud sõnade õppimiseks.

Lapsed võivad olla ringis või rivis. Mängujuht (õpetaja) ütleb endast järgmisele lapsele kõrva sõna. Laps peab kuuldud sõna ütlema edasi järgmisele lapsele. Nii edasi kuni viimase lapseni, kes ütleb sõna kõvasti kõigile. Kui see sõna osutus valeks, siis otsitakse üles, kus sõna "katki" läks. 

Seejärel arutletakse sõna tähenduse ja seost digiturvalisuse üle.

Laps

• jagab oma meediakogemust;

• arutleb õpetaja juhendamisel ja kaasabil nutimaailma ohtude üle;

• väljendab end korrektses emakeeles;

• kuulab tähelepanelikult kaaslasi;

• järgib mängureegleid ja võimalusel loob neid ise õpetaja kaasabil

Sihtrühm: 5-7-aastased

Mängu kirjeldus:

Lapsed moodustavad ringi ning õpetaja on samuti koos lastega ringis. Õpetajal on pall (või mõni muu lelu, mida hea visata ja püüda). Mängu idee seisneb selles, mida internetis/nutiseadmega tohib/ei tohi teha. Õpetaja ütleb kõigepealt väite ja teeb väikse pausi, enne kui viskab palli lapsele. Siis jõuavad kõik natuke mõelda. Samuti võib õpetaja palli visates öelda lapse nime või siis lepitakse kokku, et luuakse silmside ja nimesid ei öelda. Neid reegleid võib koos lastega kohandada keerulisemaks, lihtsamaks.

Kui on tegevus, mida internetis tohib teha, siis võetakse pall viskajalt vastu. Kui on asi mida ei tohi teha, palli vastu ei võeta. Võib ka vastupidi teha :)

Hea on teha mängu istudes ning 6-7-aastasega võib edaspidi moodustada mitu ringi ja õpetaja käib erinevate ringide juures abistamas ja juhendamas. 6-7-aastased võivad ka ise väiteid välja mõelda.

Väited, mida mängus kasutada: neid võib siis vastavalt laste vanusele ja teemadele ka kohandada. Iga väidet saab koos lastega edasi arutada.

Laps:

• saab aru kuuldu sisust ja reageerib sellele;

• tuleb toime igapäevases suhtlemises;

• jagab ühist seadet rühmakaaslastega;

• arvestab teistega ja teeb koostööd;

• kuulab õpetaja (ja rühmakaaslase) korraldusi ja tegutseb nende järgi;

• kirjeldab oma rolli mängus;

• suhtleb rühmakaaslastega arusaadavas keeles;

• tegutseb aktiivselt paaristöös ja grupitöös;

• liigub vastavalt muusika meeleolule;

• küsib inimese pildistamiseks temalt luba.

Sihtrühm: 3-7-aastased

Mängu kirjeldus:

• Õpetaja jagab lapsed kahte rolli, osad on FOTOGRAAFID ja teised STAARID (need rollide nimetused võivad olla ka midagi muud, mis lastele tuttavad või mida oleks sõnavara kontekstis vaja harjutada)

• Õpetaja sosistab FOTOGRAAFIDELE kõrva, mida ta peab STAARILT  küsima (nt Vabandage, kas ma võin teid pildistada?)

• Õpetaja sosistab STAARILE kõrva, mida ta peab FOTOGRAAFILE vastama (nt Jah, palun või Ei, ma ei soovi).

• Lapsed jalutavad muusika saatel ja kui muusika läheb kinni, siis STAARID jäävad seisma ja FOTOGRAAFID liiguvad vabalt valitud staari juurde ning küsivad oma küsimuse. Staarid vastavad. Kui muusika uuesti mängima hakkab, siis jalutavad lapsed edasi. Kui muusika kinni läheb, siis jälle vaja fotograafil uus staar leida.

Mängu võib edasi arendada vastavalt laste vanusele ja arvule

• Lapsed (kasutajad) loevad kokku, mitu luba/jaatust nad said ja mitu eitust nad said.

• Õpetaja käib mängu jooksul fotograafidele ja staaridele uusi vastuseid kõrva sosistamas (nt kes enne ei lubanud, nüüd lubab ja vastupidi).

• Samuti saab staaridele jagada punased ja rohelised kaardid (värvide mäng), mida ta jagab vastavalt sellele, kas ta lubab või ei luba (laps otsustab ise ja õpetaja ei ütle ette).

• Fotograafid loevad pärast kokku, palju nad said rohelisi ja palju punaseid kaarte.

Mängu võib edasi arendada ka digisisu kontekstis ja kaasata tegevusse ka digiseadmeid. Kui seni oli mäng ilma seadmeta, et nn mängult tegi pilti, siis nüüd võib anda fotograafidele kätte päris kaamera (nutiseade) ja jagada samuti rollid. Kes enne oli staar, on nüüd fotograaf ja vastupidi.

Peale tegevust võib lastega arutleda:

• Mis tunne oli luba küsida?

• Mis tunne oli eitav vastus saada?

• Miks on vaja luba küsida?

• Kumb meeldis rohkem, kas pildistada või poseerida? (Poseerimisest võib lausa eraldi lastega rääkida :) mis see on ja millal on lavastatud (poseeritud pilt) või olustiku pilt (nn teolt tabatud, hetke tabatud pilt).

Laps:

• mõistab, et ekraani vaatamine väsitab silmi;

• mõistab, et silmad vajavad puhkust;

• oskab lõdvestuda pärast pinges olekut.

Sihtrühm: 5-7-aastased

(Võib ka noorematega, aga siis võib õhku joonistada mingi kujundi)

Mängu kirjeldus:

• Lapsed istuvad ringis. 

• Õpetaja palub kõigil sulgeda silmad.

• Seejärel ütleb, et nüüd kirjutavad kõik õhku oma eesnime.

• Õpetaja selgitab, et kujutletavaks pliiatsiks on lapse nina.

• Lapsed ja õpetaja kirjutavad kujuteldava pliiatsiga õhus trükitähtedega oma eesnime.

• Õpetaja ütleb, et kes on oma eesnime õhku kirjutanud, võib silmad avada.

Kui kõik lapsed on tegevuse lõpetanud toimub vestlus:

• Mida sa tundsid?

• Mida sa arvad, mis sinu silmadega toimus?

• Mida sa arvad, mis sinu kehaga toimus?

Selgitus:

Suletud silmad saavad puhkust pärast vilkuva ekraani ees istumist. Pea ja kaela liigutused stimuleerivad vere liikumist ajju. Keha lõdvestub. 

IDEID aruteluks:

• Kas meil kõigil on ühesugused jalajäljed? (Mõnel suurem, mõnel väiksem jne)

• Millest kellegi digitaalne jalajälg koosneb (Mida joonistati ja kujutati? Kas seadmeid, mänge, tegelasi, jne?)

• Mille poolest minu digitaalne jalajälg erineb või sarnaneb minu sõbra digitaalsest jalajäljest?

• Milliseid jalajälgi peaks rohkem olema? Kas digitaalseid või päris jalajälgi?

• Kuidas saame teha nii, et oleks rohkem neid päris jalajälgi? (Vähem ekraanide taga olemist. Mis võiksid need toredad tegevused olla, mis meid ekraanide juurest ära meelitavad :) )