Ärevusega toimetulek koolikeskkonnas

Ärevus on loomulik osa inimese emotsioonidest, kuid kui see muutub liiga tugevaks või püsivaks, võib see hakata segama igapäevaelu ja õppimist. Lapsed kogevad ärevust sageli seoses hindamise, sotsiaalsete olukordade või ebaõnnestumise kartusega. Koolikeskkond, kus ootused on kõrged ja sotsiaalsed suhted olulised, võib sellist ärevust veelgi võimendada.

Ärev laps võib tunda kõhus “liblikaid”, muutuda rahutuks või vältida teatud olukordi, näiteks vastamist klassi ees või kontrolltöid. Mõnel juhul väljendub ärevus hoopis keskendumisraskuste, väsimuse või käitumisprobleemidena, mida õpetajad ja vanemad võivad ekslikult pidada distsipliinipuuduseks.

Kui ärevust ei märgata ega toetata, võib see mõjutada lapse enesehinnangut ja õpimotivatsiooni. Oluline on, et kool ja kodu teeksid koostööd – pakkudes lapsele turvalist keskkonda, mõistvat suhtumist ja oskusi oma tundeid juhtida. Lihtsad toetavad tegevused, nagu hingamisharjutused, päevakava paindlikkus ja positiivne tagasiside, aitavad lapsel oma ärevust paremini kontrollida ja enesekindlust suurendada.

Ärevusega toimetulek ei tähenda ärevuse täielikku kadumist, vaid õppimist, kuidas sellega elada ja koolielus hästi hakkama saada. Toetav ja mõistev keskkond on seejuures lapse vaimse tervise ning õpiedu võti.

Vaata lähemalt kuidas toetada pinge ja ärevusega õpilast.

Kui tunned, et sinul, su lapsel või mõnel lähikondlasel on ärevusega toimetulekul raskusi, siis pöördu julgelt meie psühholoogilise toe spetsialistide poole kas koolis või otse Tugikeskuses. 

Loe lähemalt ka peaasi.ee lehelt, kuidas end ise ärevates olukordades toetada.