Tugikeskuses on kaks spetsialisti pühendanud end logopeediale- logopeed Ave Ungro ja logopeedi assistent Kristel Vanjuk. Küsisime meie inimestelt mõned küsimused, et nendega paremini tuttavaks saada ning logopeedide maailma sisse piiluda.
Kuidas jõudsid logopeedia erialani?
Ave: Töötasin Kutsekojas uuringujuhina, kui kolleegid avaldasid haridusvaldkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu. Seal pühendati arvestatav osa logopeediale. See oli hetk, kui teadvustasin, et logopeedia on midagi, mis kattub täielikult minu huvidega - lingvistika, meditsiin, haridus, psühholoogia. Tundsin, et see võib olla "päris minu" eriala, mida olin aastaid justkui Spunki taga otsinud.
Kristel: Logopeedia erialani jõudsin üsna juhuslikult. Olles väike klassi ja üks-ühele õpetaja Kärdla Koolis, sain aru, kui põnev ja samas väljakutsuv on toetada õpilasi, kes vajavad teistsugust lähenemist. See kogemus pani mind mõistma, kui tähtis on märgata igat last ja aidata tal leida oma tugevused. Soov õppida neid lapsi paremini toetama viis mind Tartu Ülikooli eripedagoogikat õppima. Bakalaureuseõpingute lõpus tundsin aga, et mind tõmbab veelgi enam logopeedia poole — eriala, mis ühendab keele, mõtlemise, suhtlemise ja loovuse. See eriala on mitmekesine, loominguline ja väga inimlik — täis väikseid rõõme ja suuri kordaminekuid.
Mis sind selles valdkonnas kõige rohkem köidab?
Ave: Võimalus teha mõttekat ja põnevat tööd. Logopeedia on väga rikkalik eriala, mis hõlmab endas nii vaimset kui füüsilist pingutust selle nimel, et kedagi aidata. Samas on see pingutus rõõmus ja mänguline, mistõttu on tööpäeva lõpus tuju üldjuhul väga hea. Logopeedia on nagu kihiline magustoit, mis on üllatusi täis. Ühe teraapiatunni toimumiseks tuleb teha väga mitmekesist ettevalmistavat tööd - rääkida lähedastega, uurida kirjandust, meisterdada vahendid. Tunni toimumise ajal peab olema pidevalt valmis ettekavatsetud suunda muutma, kohanema, sest töö on kõige haprama materjaliga maailmas - inimesega.
Kristel: Mind köidab logopeedia juures kõige rohkem see, et saan oma tööga inimesi päriselt aidata. On väga eriline tunne näha, kuidas laps, kes alguses ei julgenud rääkida või ei uskunud endasse, teeb samm-sammult edusamme ja tunneb rõõmu oma arengust. Iga laps ja olukord on erinev ning iga kord tuleb leida uus, just temale sobiv viis õpetamiseks ja motiveerimiseks.
Millised väärtused on sulle töös kõige tähtsamad?
Ave: Lapse huvid peavad olema iga tegevuse keskmes. Näiteks kõigi nõustamiste, "paberimajanduse" ning koolituste kestel tuleb endalt küsida: mil moel laps sellest kasu saab? Tähelepanu peaks pöörama ka lapse motivatsioonile teraapias osaleda. Oluline väärtus on tõenduspõhisusel. Teadusuuringutel silma peal hoidmine aitab vältida kasutuid tegevusi.
Kristel: Minu jaoks on töös kõige olulisem empaatia – oskus märgata ja mõista iga last sellisena, nagu ta on. Usun, et iga laps peaks saama õppida ja areneda vastavalt oma võimetele ning tundma, et teda toetatakse ja väärtustatakse. Pean oluliseks, et laps kogeks eduelamust ja julgust proovida, isegi siis, kui miski kohe välja ei tule. Tõeline areng saabki alguse usaldusest, hoolimisest ja teadmisest, et keegi usub ning mõistab sind.
Milline näeb välja sinu tavaline tööpäev?
Ave: Töö peamiseks sisuks on teraapiatunnid. Ühe pooletunnise teraapiatunni ettevalmistamine võib aega võtta teist samapalju, sest igal lapsel on oma huvid ja eripärad. Iga tund tuleb ka dokumenteerida. Minu jaoks on väga oluline koostöö lapse suhtlusvõrgustikuga, mistõttu kuulub pea igasse päeva ka lapsevanemate või õpetajate nõustamine.
Kristel: Kuna töötan hetkel koolis, siis minu tööpäev näeb välja nagu paljudel õpetajatel – algab tundide läbiviimisega, peale seda järgmise päeva tundide ettevalmistus ning materjalide ülevaatamine. Päevad on täis suhtlemist, tähelepanekuid ja väikeseid võite, mis teevad töö eriliselt tähendusrikkaks.
Mis sind su töös kõige rohkem innustab või rõõmustab?
Ave: Eks ikka oodatud tulemused, eriti kui need tulevad naeratuste saatel.
Kristel: Mind innustab ja rõõmustab kõige rohkem see, kui näen lapse arengut ja väikeseid edusamme. Kui laps, kes alguses arvas, et ei saa hakkama, suudab ühel hetkel midagi iseseisvalt teha või julgeb ennast väljendada, on suurim rõõm. Iga selline hetk annab energiat ja kinnitab, et minu töö on päriselt oluline.
Mis on sinu arvates suurim müüt logopeedide töö kohta?
Ave: Konkurentsitult suurim müüt on see nagu tegeleks logopeed peamiselt häälikuseadega. Ammu enam mitte. Hea logopeed tegeleb väga paljude erinevate kõne- ja keelepuuetega, millest häälduspuuded on vaid üks väike osa. Lisaks on kliiniliste logopeedide ampluaas neelamishäirete ravi.
Kristel: Ma ei tea, kas nüüd suurim, aga üks müüt on see, et logopeed tegeleb ainult häälduse korrigeerimisega. Tegelikult on logopeedia palju laiem valdkond — logopeed toetab lapse või täiskasvanu suhtlemisoskust, kõne mõistmist, lugemise ja kirjutamise arengut. Lisaks aitab neelamis- või hääleprobleemide korral.
Kui saaksid anda ühe soovituse lapsevanemale, kes tegeleb kõneraskusega – mis see oleks?
Ave: Mingit ühte võluvitsa ei ole. Lapsele tuleb leida parim võimalik professionaalne abi ning ka ise sihitud tööd teha. Üldjuhul ei tule tulemused ilma pingutuseta. Kodustes suhtlusolukordades tuleb last eelkõige aktiivselt kuulata. Aktiivne kuulamine eeldab tähelepanelikkust, kohalolu, usaldust, lähedust, mõistmist. Kui kuulamist vaid teeselda või lahendada pealiskaudselt, ei saa tegelikult last tema kõneraskuses aidata.
Kristel: Minu soovitus lapsevanemale - olla kannatlik ja toetav ning julgustada last igal sammul. Oluline on luua turvaline keskkond, kus laps julgeb harjutada, eksida ja proovida, ilma et tunneks hirmu ebaõnnestumise ees. Väikesed sammud ja regulaarne praktika, koos tunnustusega, aitavad saavutada edusamme.
Mis aitab sul pärast tööpäeva “laadida”?
Ave: Trenn, lugemine, head seriaalid või filmid, vaikus.
Kristel: Mind aitavad laadida minu lapsed ja aeg iseendale, kas siis aias toimetades, jalutuskäik või jõusaal.
Kas sul on mõni elumoto või mõttetera, mis sind juhib?
Ave: "Looduses peab valitsema tasakaal" (Sammalhabe)
Kristel: Ma ei tea, kas just elumoto, aga lähtun põhimõttest: kui teha, siis teha hästi. Mulle meeldib, kui asjad on läbimõeldud ja tehtud südamest, mitte ülejala.
Meie logopeedid pakuvad hetkel logopeedilist teenust ainult läbi haridusasutuste.