NÄKSI MURU! Septembris ole taimne!

Septembris veavad Roheklubi ja Loodus- ja terviseteaduste instituut lihavaba toitumise kampaaniat, mille eesmärk on pöörata tähelepanu lihatööstuse keskkonnamõjudele, avastada taimse toitumise värvikat ja mitmekesist maailma ning tutvustada lihavaba toitumise võimalusi Tallinna Ülikoolis. Kõigi osalejate vahel loositakse välja kaks tasuta pääset oktoobris toimuvale Veganmessile!

Terve septembrikuu jooksul jagame Roheklubi Instagramis, Facebookis ja kodulehel soovitusi, nippe ja ideid, kuidas oma toidulaual lihatooteid vähendada ning milliseid uusi ja põnevaid võimalusi pakub taimne toit.

Muutus algab väikestest sammudest!

Me ei pea olema täiuslikud ja keegi ei eelda, et liigud üleöö nullist sajani. Selle kampaania eesmärk ei ole muuta kõiki veganiteks, vaid avada uusi uksi, pakkuda võimalusi katsetamiseks ning aidata vähendada liha tarbimist.

Võib-olla avastad kuu lõpuks, et liha ei olegi enam sinu toidulaual nii oluline ja tekib soov proovida loomsete toodete alternatiive. Võib-olla aga jõuad hoopis selleni, et sa ei soovi liha täielikult oma menüüst välja jätta, kuid märkad, et ei vaja seda enam iga päev – paarist korrast nädalas piisab.

Ükskõik, kuhu see teekond sind viib, usume, et uusi asju tasub vähemalt korra proovida. Võib-olla avastad enda jaoks täiesti uue maailma, millest soovid rohkem osa saada. Võib-olla oled muutusele juba varem mõelnud, kuid pole veel esimest sammu astuda julgenud.

Liha mõju ulatub palju kaugemale meie taldrikust

Toit, mida tarbime, ei ole pelgalt kõhutäide. Oma toidu keskkonnamõjule mõeldes võib esmalt pähe tulla pakend, transport või ära viskamine ja raiskamine. Tegelikult on mõju aga palju suurem ning saab alguse juba põllul. Tänapäevane toidusüsteem põhjustab hinnanguliselt 26% kõigist inimtekkelistest õhku paisatavatest kasvuhoonegaasidest, 32% maapinna hapestumisest ning 78% eutrofikatsioonist. Need ei ole väikesed kogused. Need muudavad püsivalt looduslikke ökosüsteeme ja hävitavad elurikkust ning ökoloogilist säilenõtkust (ingl k. resilience).

Eriti suur mõju on loomsetel toodetel. Liha, piima, munade jms tootmiseks kasutatakse ligi 83% kogu põllumajandusmaast, samas kui need annavad meie toidust umbes 37% valkudest ja vaid 18% kaloritest. Ka kõige väiksema keskkonnamõjuga loomsete toodete mõju on enamasti suurem kui taimsetel valguallikatel.

Loomsete toodete keskkonnamõju teeb niivõrd kõrgeks loomasööt. Loomade kasvatamiseks tuleb esmalt neile söök kasvatada ja toota, suure osa sellest moodustavad nt. soja ja mais. Looma poolt söödud toidust jõuab inimese toidulauale vaid väike osa (~10%) energiast ja valgust, mida loomad elu jooksul tarbisid. Lisaks vajavad loomakasvatus ja sööda tootmine palju maad ja vett ning kaasnevad erinevad kasvuhoonegaaside heitmed. Nimelt moodustab loomakasvatuses tekkivad lämmastikuheited ligi kolmandiku kogu inimtekkelistest lämmastikuheidetest, sellest omakorda 68% on seotud just loomasööda tootmisega.

Muutus parema sinu ja planeedi terviseks algab sinu taldrikust

Meil kõigil on võimalik panustada toidutööstuse keskkonnamõjude vähendamisse, muutes oma toitumisharjumusi. Kui kõik inimesed välistaksid loomsed tooted oma dieedist, väheneks põllumajanduseks kasutatav maa umbes 76% ja kasvuhoonegaaside heited ligi 49%.

Muidugi ei tähenda see, et kõik peaksid üleöö veganiks hakkama, kuna ka väikestel muutustel võib olla suur mõju. Näiteks võib fleksitaarne, ehk valdavalt taimne toitumine, olla seotud mitmete positiivsete tervise- ja keskkonnamõjudega.

Veganlus, taimne, fleksitaarne ja peskitaarne toitumine on üldjuhul, võrreldes tavapärase segatoitumisega, seotud märkimisväärselt väiksemate kasvuhoonegaaside heitkogustega. Kõige madalamate emissioonidega seostatakse veganlust ja taimset toitumist, kuid ka fleksitaarse toitumise puhul on mõju märgatav. Paslik on tähelepanu juhtida sellele, et ka taimede kasvatamiseks kulub maad ja vett, näiteks mandlite kasvatamise vee- ja maakulu on väga suur. Samuti ei ole keskkonnale hea, kui tarbid taimseid tooteid, mis on väga tugevalt töödeldud või tooraine on pärit väga kaugelt. Igal juhul on parim eelistada kohalikku ja mahedat.

Taimne toitumine on hea ka sinu tervisele. Uuringud on näidanud, et taimetoitlastel ja veganitel on parem vere lipiidiprofiil, väiksem risk diabeedi, südame isheemiatõve ja mõnede vähivormide tekkeks. Samas peab taimne toitumine olema hästi planeeritud, et vältida toitainete puudujääke. Halva planeerimise puhul võib taimne toitumine tuua kaasa B12, kaltsiumi-, raua-, tsingi-, D-vitamiini või joodipuuduse riski. Kuid see ei tähenda, et segatoitumisel ei võiks puudujääke tekkida. Rasedatel naistel on risk vajalike vitamiinide ja toitainete puudujäägiks taimse toitumise puhul suurendatud ning ohtlikum, kuna see võib otseselt mõjutada loote arengut.

Mitmed uuringud toovad välja punase ja töödeldud liha halvad tervisemõjud. Just nende toodete tarbimisega on seotud kõrgem suremus, suurem südame- ja veresoonkonnahaigustesse, II tüüpi diabeeti ja isegi vähki haigestumise risk. Üldiselt on punase ja töödeldud liha tarbimine inimesele pigem kahjulik kui kasulik.

Fleksitaarsus ja EAT-Lancet dieet

Sel aastal ilmus teadusartikkel EAT-Lanceti ehk “planeedi tervise dieedist” (edaspidi “PHD” – Planetary Health Diet). Dieet põhineb teadusel, olles optimaalne inimese tervisele ja keskkonnale. PHD on loodud võttes arvesse erinevaid inimgruppe, kultuure ja piirkondi. See sisaldab palju taimset: suure osa toidust moodustavad täisteratooted, puu- ja köögiviljad, pähklid ning kaunviljad. Kala, liha ja piimatooteid soovitatakse tarbida mõõdukalt või ainult vähesel määral. Selline toitumismuster võib olla seotud väiksema suremuse, südame- ja veresoonkonna haiguste ja II tüüpi diabeedi riskiga. Samuti on leitud ka otsene seos kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisega.

Enne EAT-Lanceti dieedi laialdasemat kasutuselevõttu on aga ka oluline märkida, et selle mõju tervisele on erinevates maailma piirkondades erinev, samuti võib see mõnes piirkonnas inimestele majanduslikel põhjustel kättesaamatuks jääda. Uuring näitas, et mõnedes riikides (nagu Brasiilia, Kanada, Hiina, Taani jne) võib üleminek EAT-Lanceti dieedile tähendada toitainete ületarbimist, samas kui riikides nagu Norra ja Austraalia võib hulk toitaineid pigem puudu jääda. PHD võib paljudes riikides kaasa tuua ka suuremad toidukulud, kõige rohkem suureneksid kulutused riikides nagu Uus-Meremaa, Kanada, India, Keenia, Uganda jt. aga väheneksid näiteks Ameerika Ühendriikides, Iraanis ja Hiinas.

Mis edasi?

Tegelikult ei saagi 100% kindlusega öelda, milline toitumine on objektiivselt hea ja milline halb. Küll aga on kindel, et meie praegune liha tarbimise kogus ei ole jätkusuutlik ja seega ei saa samamoodi jätkuda. Juba paaril päeval nädalas liha tarbimise vähendamine võib olla suure mõjuga sinu tervisele ja planeedile.

Niisiis vajuta artikli alguses oleval nupul, täida küsimustik ja jäta täna (ja võib-olla ka mõnel järgmisel päeval) liha söömata!

Erinevate toiduainete kasvatamise keskkonnamõju

Riigid, kus EAT-Lanceti dieedil on positiivne keskkonnamõju

Riigid, kus EAT-Lanceti dieedil on positiivne tervisemõju

Aleksandrowicz, L., Green, R., Joy, E. J. M., Smith, P., & Haines, A. (2016). The impacts of dietary change on greenhouse gas emissions, land use, water use, and health: A systematic review. PLOS ONE, 11(11), e0165797. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0165797Derbyshire, E. J. (2016). Flexitarian diets and health: A review of the evidence-based literature. Frontiers in Nutrition, 3, 55. https://doi.org/10.3389/fnut.2016.00055 EAT-Lancet Commission. (2025). The EAT-Lancet Commission on healthy, sustainable and just food systems: Summary report 2025. EAT Foundation. https://eatforum.org/wp-content/uploads/2026/04/EL_Summary-Report_2025_v1.pdf Jarmul, S., Dangour, A. D., Green, R., & Haines, A. (2020). Climate change mitigation through dietary change: A systematic review of empirical and modelling studies on the environmental footprints and health effects of “sustainable diets.” Environmental Research Letters, 15(12), 123014. https://doi.org/10.1088/1748-9326/abc2f7Oussalah, A., Levy, J., Berthezène, C., Alpers, D. H., & Guéant, J.-L. (2020). Health outcomes associated with vegetarian diets: An umbrella review of systematic reviews and meta-analyses. Clinical Nutrition, 39(11), 3283–3307. https://doi.org/10.1016/j.clnu.2020.02.037 Poore, J., & Nemecek, T. (2018). Reducing food’s environmental impacts through producers and consumers. Science, 360(6392), 987–992. https://doi.org/10.1126/science.aaq0216Springmann, M., Clark, M., Mason-D’Croz, D., Wiebe, K., Bodirsky, B. L., Lassaletta, L., de Vries, W., Vermeulen, S. J., Herrero, M., Carlson, K. M., Jonell, M., Troell, M., DeClerck, F., Gordon, L. J., Zurayk, R., Scarborough, P., Rayner, M., Loken, B., Fanzo, J., … Willett, W. (2018). Options for keeping the food system within environmental limits. Nature, 562, 519–525. https://doi.org/10.1038/s41586-018-0594-0 Uwizeye, A., de Boer, I. J. M., Opio, C. I., Schulte, R. P. O., Falcucci, A., Tempio, G., Teillard, F., Casu, F., Rulli, M., Galloway, J. N., Leip, A., Erisman, J. W., Robinson, T. P., Steinfeld, H., & Gerber, P. J. (2020). Nitrogen emissions along global livestock supply chains. Nature Food, 1, 437–446. https://doi.org/10.1038/s43016-020-0113-y Xu, X., Sharma, P., Shu, S., Lin, T.-S., Ciais, P., Tubiello, F. N., Smith, P., Campbell, N., Jain, A., & Jain, A. K. (2021). Global greenhouse gas emissions from animal-based foods are twice those of plant-based foods. Nature Food, 2, 724–732. https://doi.org/10.1038/s43016-021-00358-xZhang, X., Liang, S., Chen, X., Yang, J., Zhou, Y., Du, L., & Li, K. (2023). Red/processed meat consumption and non-cancer-related outcomes in humans: Umbrella review. British Journal of Nutrition, 130(3), 484–494. https://doi.org/10.1017/S0007114522003415 Farvid, M. S., Sidahmed, E., Spence, N. D., Mante Angua, K., Rosner, B. A., & Barnett, J. B. (2021). Consumption of red meat and processed meat and cancer incidence: A systematic review and meta-analysis of prospective studies. European Journal of Epidemiology, 36(9), 937–951. https://doi.org/10.1007/s10654-021-00741-9 Zhu, R., Wang, L., Chen, H., Ren, J., Wang, R., Gong, Y., Guan, Y., Wang, Q., Liu, M., Xu, Z., Zhang, L., An, P., Guo, J., He, X., Xie, M., Li, K., Martinez, J. A., Raben, A., Brand-Miller, J., Ren, F., & He, J. (2026). The health and environmental impacts, safety, and affordability of the EAT-Lancet planetary health diet: A multidisciplinary systematic review and meta-analysis. Advances in Nutrition, 17(7), 100666. https://doi.org/10.1016/j.advnut.2026.100666

Page updated

Google Sites

Report abuse