Embedded Files
Vene rahvamuusika ülevaade:
rahvalaulud
rahvapillid
rahvatantsud
Ülesanded
Eesti idanaaber on Vene Föderatsioon, mille pealinn on Moskva ja riigikeeleks vene keel.
Rahvalaulud
Rahvalaulud
Vene rahvalaulud on sageli mitmehäälsed, kus eeslaulja alustab laulmist ja teised lauljad täiendavad meloodiat erinevate häältega.
Vanimad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud. Tavandilaulud on kalendritähtpäevade või perekondlike sündmustega seotud laulud.
Bõliina on jutustava sisuga kangelaslaul, kus ülistatakse muinasvägilasi, kes kaitsesid oma kodumaad. Neid lauldakse aeglaselt ja laialt. Tuntumaks bõliinalaulude kangelaseks on vägilane Ilja Muromets. Bõliina tekkis 10. sajandil Kiievi-Venemaal.
Tšastuška tekkis 19. sajandil. Naljatlev ja kiiretempoline, mida esitatakse koos tantsu ja pillisaatega (lõõtspill, balalaika)
Vene romanss muutus populaarseks vene aadelkonna salongides 19. sajandil. See on lüüriline instrumentaalsaatega salmilaul, milles tundeküllane meloodia väljendab nukrust ja igatsust. Romanssidel on kindlad autorid.
Romanss
Vene bariton Dmitri Hvorostovski (1962-2017) esitab romanssi "Tasa heliseb kelluke väljal", segakoor laulab saadet
Rahvapillid
Rahvapillid
Gusli on kandlesarnane näppekeelpill, mille keelte arv võb olla 5-32. Pillil saab mängida nii meloodiat kui ka saadet. Bõliinasid lauldi gusli saatel. Kuula videos, kas tabad ära nime Ilja Muromets.
Balalaika on näppekeelpill, millel on kolmnurkne kõlakast ja kolm keelt. Pillimeistrid on valmistanud balalaikasid erinevates suurustes ja neist sai moodustada orkestreid. Seepärast jõudis balalaika kontserdisaalidesse juba sada aastat tagasi. Videonäites on näha veel bajaani. Bajaan on vene päritolu lõõtspill, millel on mõlemal pool lõõtsa nupuread.
Žaleika on puhkpill, millel võib olla kuni seitse sõrmeava.
Venemaa üks ainuladsemaid pillikoosseise on sarvepillide orkester. Igal orkestriliikmel on üht helikõrgust mängiv sarvepill (videol on näha, et meestel on käes mitu sarve). Lisamaterjal https://www.youtube.com/watch?v=lyTZ4g4UGbc on venekeelne video.
Lisamaterjal
Venekeelne materjal, kus tutvustatakse vene rahvapille Знакомство с старинными русскими инструментами
https://www.youtube.com/watch?v=wTDJstahAbo
Rahvatantsud
Rahvatantsud
Rahvatantsud on vene rahvusliku kultuuri lahutamatu osa. Vene pljaska(d) st tantsud on improvisatsioonilised tantsud. Erinevates Venemaa piirkondades oli oma kohalik tantsutüüp, kus tantsija väljendas oma tundeid tantsides / kõndides / hüpates / keerutades muusika saatel. Tantsu juurde kuuluvad käteplaksud ja plaksud erinevatel kehaosadel. Tantsija võib tantsu vahele midagi laulda või hõigata.
Vene rahvatants "Kalinka"
Vene tantsuansambel "Berjozka" esitab tansu "Kasekene"
Ülesanne. Laula laul "Kasekene" astmenimedega
Ülesanne. Laula laul "Kasekene" astmenimedega
Abimaterjal
Määra laulu helistik.
Kui noodivõtme ja taktimõõdu vahel on võtmemärk ♯ (diees), siis helistikuks võib olla kas G-duur või e-moll.
Vaatan laulu lõpunooti. Lõpunoodiks on e-noot.
Selle laulu helistikuks on e-moll (moll-helilaad, mille põhitooniks on e-noot).
e-noodi astmenimi on selles helistikus RA. Laul algab MI-astmega.
Kas said hakkama? Kontrolli, kuula ja laula kaasa.
Google Sites
Report abuse