Poola Vabariik asub Kesk-Euroopas. Pealinn on Varssavi ja riigikeel on poola keel. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega, põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb Läänemeri.
Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja riigi piirid on väga suures ulatuses nihkunud.
Poola rahvamuusika on tantsuline ja sünkoopiderohke.
Sünkoop on rütmivorm, milles muusika rõhk langeb rõhutule taktiosale.
Poola rahvalaul on ühehäälne, kus laul ja tants on omavahel tihedalt põimunud.
2-osalise taktimõõduga rahvaviisides on sageli sünkopeeritud rütm.
3-osalise taktimõõduga rahvaviisides on punteeritud rütmivormid rõhuga takti teisel või kolmandal löögil.
1. Kuula ja plaksuta kaasa sünkoopi.
Ava noodinäite Full Window (klõps ruudus).
2. Paaristöö
Üks paarilistest plaksutab meetrumit ja teie sünkoopi.
Ava noodinäite Full Window (klõps ruudus).
Hea teada. Kui Sa klõpsad hiirega vasakus lehe servas (enne sõnu meetrum või sünkoop ning serv ja partii muudavad värvi), siis Sa saad kuulata eraldi meetrumit või sünkoopi.
Keerulisem variant, kus jalgadega sammud meetrumit ja kätega plaksutad sünkoopi. Sellest võiks teha isegi ühe sõõrtantsu.
Plakustamiste asemel võib kasutada erinevaid rütmipille.
Instrumentaalne rahvamuusika oli laialdaselt levinud juba keskajal, sest rändmuusikud osalesid erinevatel külapidudel.
Poola rahvamuusikas puhutakse puutrompeteid, millega saab edasi anda erinevaid signaale:
bazuna - pilli puhusid karjased ja kalurid
ligawka - põhilselt mängiti advendiaja õhtutel
trombita - kuni viis meetrit pikk, millel mängiti aeglaseid meloodiaid.
Löökpillidest on omapärane kahe poolega trumm, mis ripub mängijal kaelas. Pilli mängitakse mõlemalt poolt.
Poogenkeelpillidest on levinud viiul ning tšello- ja kontrabassilaadsed pilli.
Puutrompet bazuna näide Põhja-Poolast
Dudy on eesti torupilli sarnane pill.