Tüsistused

Alati on oht, et operatsiooni käigus või hiljem tekib tüsistus. Üldjuhul on tüsistuste määr pärast puusaliigese endoproteesimist madal. Selles peatükis on esile toodud tüsistused, mis võivad tekkida operatsiooni käigus ning operatsioonijärgsel lähi- ja kaugperioodil.

Millal pöörduda arsti poole?

VÕIMALIKU TÜSISTUSE TEKKELE VIITAB:

turse, nahapunetus või kuumatunne opereeritud liigese piirkonnas
valu suurenemine
kõrge palavik või palavik, mis ei alane pika aja jooksul

-nt 39° palavik, mis püsib üle 24 tunni (vaatamata palaviku alandamisele)

eritus operatsioonihaavast
liigese liikuvusulatuse märgatav vähenemine

ARSTI POOLE PEAB PÖÖRDUMA, KUI ESINEB KASVÕI ÜKS EELNEVALT VÄLJA TOODUD SÜMPTOMITEST.

MÕISTED:

rasvemboolia – luumurru tagajärjel luuüdist verre sattunud rasvatilgad
femoraalne komponent – komponent, mis käib reieluusse
radioloogilised uuringud – röntgen, ultraheli, magnetresonantstomograafia, kompuutertomograafia

Operatsiooni käigus

Peamised tüsistused, mis võivad tekkida operatsiooni käigus:

narkoositüsistused
luu murdumine/mõranemine
rasvemboolia
pehmete kudede kahjustused
jäsemete ebavõrdne pikkus

Narkoositüsistused

Puusa endoproteesimine on suur operatsioon ning nagu kõigil operatsioonidel, kus kasutatakse anesteesiat, on oht narkoositüsistustele. Narkoositüsistuste alla käib südameveresoonkonna või hingamise äge puudulikkus, peaajuveresoonkonna häired, risk insuldile ja südameinfarktile. Selliste tüsistuste risk on suurem üldnarkoosi korral.

Luu murdumine / mõranemine

Proteesi paigaldamisel on oht, et reieluu võib lõheneda või mõraneda ootamatult pehme luu või halva tööriistade kasutamisoskuse tõttu. Tsementeeritud komponentide puhul on luumõrade või -murdude esinemissagedus 0,1–1% ning tsemendivabade puhul 3–18%. Väiksemate murdude parandamiseks kasutatakse juhtmeid või rihmasid. Suuremate murdude esinemisel vaadatakse üle komponendid ning parandamiseks kasutatakse täiendavat riistvara nagu plaadid ja kruvid. Luumurru tagajärjel võib tekkida rasvemboolia. Operatsiooni käigus võivad pehmed koed nagu lihased, sidemed ja kõõlused liigese ümber viga saada. Veresoonte ja närvide kahjustused on harvemad. Võib esineda ka haava verejooks.

Jäsemete ebavõrdne pikkus

Puusaliigese endoproteesimise käigus võib tekkida jäsemete ebavõrdne pikkus. Alla 1 cm pikkune jalgade pikkuste erinevus on tavaline. Kõige sagedamini on jala pikkuse muutus tingitud endoproteesi femoraalse komponendi arvelt. Tsementeeritud proteesi kasutamisel esineb jalgade pikkuste erinevust vähem, kui tsemendita kinnitusviisi kasutamisel. Jalgade pikkuste erinevust võib põhjustada operatsiooni käigus luu lühenemine või pikenemine.

! Kui jäsemete pikkus häirib igapäevaelu, tuleb liikumiseks kasutada kannakõrgendust !

Operatsioonijärgsel lähiperioodil

Tüsistused, mis võivad tekkida operatsioonijärgsel lähiperioodil (kuni kaks kuud pärast operatsiooni), sõltuvad suuresti patsiendist endast ning neid on võimalik ennetada.

Kõige ohtlikumad tüsistused:

trombide teke
proteesi nihestus/dislokatsioon
põletik operatsioonihaavas või proteesis
haava lahtiminek

Trombide teke

Üks sagedasemaid tüsistusi puusaliigese endoproteesimise järel on trombide teke (süvaveeni tromboos, trombemboolia) ning seda esineb kuni 5 %-l. Varajane mobilisatsioon ning vere hüübimist takistavad ravimid aitavad veretrombide tekkimist vältida. Olenevalt patsiendist, võib määratud ravimite kasutamine tekitada ravimiallergiat. Lisaks võib allergilist reaktsiooni tekitada ka proteesi komponendid, eriti luutsement.

Süvaveeni tromboosi sümptomid:

turse või valu ühel säärel;
nahk muutub punakas-lillaks või siniseks

Ravimata süvaveeni tromboosist võib tekkida trombemboolia!

Kopsu trombemboolia sümptomid:

õhupuudustunne
valu rinnas
teadvusekaotus

Tromboosi kohta loe lähemalt:

http://tromboos.ee/?page_id=320 !

Proteesi nihestus

Liigeseproteesi nihestuse oht on kõige suurem operatsioonijärgsel lähiperioodil, sest siis ei ole lihased ja koed, mis liigese stabiilsust tagaksid, veel jõudnud täielikult taastuda. Proteesi nihestuse korral tuleb proteesipea liigeseõõnest, mis asub puusanapas, välja. Proteesipea õigesse asendisse tagasi panemine tavaliselt operatsiooni ei vaja, kuid korduvate nihestuste korral võib puusa stabiliseerimiseks olla vajalik operatsioon.

Kuidas ära hoida?

Dislokatsiooni on võimalik ära hoida, kui jälgida füsioterapeudi antud lihaseid tugevdavat harjutuskava ning hoiduda keelatud liigutustest. Keelatud liigutuste alla kuulub opereeritud jala viimine üle keskjoone ja pööramine sissepoole ning puusa painutamine üle 90°.

a. Jala üle keskjoone viimine; b. Liigne sissepoole pööramine; c. Puusa painutamine üle 90°

Põletiku teke

Oht, et operatsioonijärgselt tekib proteesi või operatsioonihaava põletik, langeb kirurgilise haava paranemisega, kuid täielikult ei kao kunagi, sest iga bakteriaalne infektsioon inimese kehas võib levida proteesitud liigesesse. Operatsioonihaavas tekkinud põletikku ravitakse antibiootikumidega. Kui infektsioon levib sügavale ümber proteesi, tuleb lisaks antibiootikumide võtmisele ka protees kirurgiliselt eemaldada. Liigese saab asendada uuesti proteesiga alles siis, kui põletik on täielikult kadunud.

Tähtis! Edaspidiselt tuleb regulaarselt külastada hambaarsti, et vältida hambapõletikke. Lisaks tuleb ükskõik millise haava tekkimisel haav kindlasti ära puhastada, et vältida põletiku teket.

Operatsioonijärgsel kaugperioodil

Tüsistused, mis võivad tekkida üle kahe kuu pärast operatsiooni, sarnanevad tüsistustega, mis võivad tekkida operatsioonijärgsel lähiperioodil:

liigeseproteesi nihestumine
infektsioon
trombide teke
jäsemete ebavõrdne pikkus
liigese loksumine

Jäsemete ebavõrdne pikkus

Jäsemete ebavõrdne pikkus võib olla põhjustatud ka pehmete kudede ja puusa abduktorite kontraktuurist e lühenemisest. Selle korral on radioloogiliselt mõõdetuna jalgade pikkus võrdne, kuid lamades on erinevus märgata. Näilise pikenemise korral kallutavad kontraheerunud lihased opereeritud jäseme poolel vaagnat allapoole ning vastaspoolel ülespoole. Nii näib, et opereeritud jalg on lühem ning võivad tekkida liikumispiirangud. Liikumispiiranguid võib veel tekitada luuliste vohandite või liigse armkoe teke tehisliigese ümber, mis tekitavad puusas kange või jäiga tunde ning piiravad liikuvust.

Lihaste kontraktuur laheneb treeninguga.

Liigese loksumine

Peamine tüsistus, mis operatsioonijärgsel kaugperioodil võib tekkida, on proteesi komponentide nihkumine luu pinnalt ja lõdvenemine, mille tõttu liiges hakkab loksuma. See tuleneb tavaliselt aastate jooksul igapäevategevustest, kuid seda võib põhjustada ka osteolüüs e bioloogiline luukoe hävimine.

Kui puusaproteesi loksumine muutub tõsiseks, tuleb protees välja vahetada.

Page updated

Google Sites

Report abuse