"Kanada haridussüsteem tekitas tunde, et sooviks ka ise seal heameelega õppida (kui jätta välja kõrged õppemaksud välismaalastele) 😊.
Õpilastele pakutakse küll erinevat õpituge aga samas oodatakse vastu õppetööle pühendumist ja seatud eesmärkide täitmist.
Koolide välis- ja sisekujunduses kasutatakse palju põlisrahvaste sümboolikat (tootemid kooli sissepääsu juures, indiaanikultuuri elementidega siseuksed, ülikooli linnakus eraldi hoone First Peoples House jne).
Kanada koolides püütakse teha nii, et õpilane tunneks end seal hästi ja turvaliselt. Asjadele vaadatakse õpilase pilgu läbi.
Positiivselt jäi silma:
tööboksid iseseisva töö tegemiseks
õpikeskused (Learning Center), kus saab kasutada õppimiseks vajalikke materjale ning pakutakse erinevat õpituge
õppegrupi suuruse määramisel arvestatakse valdkonna spetsiifikat
koolid oskavad oma tugevusi kommunikeerida (seintel on esitletud võistlustel saadud auhinnad)
arvestades multikultuurset keskkonda on loodud eraldi väike palveruum (Prayer Room)
õpilased saavad kohapeal osta kirjatarbeid või väiketöövahendeid."
"British Columbia haridussüsteemis lähtutakse põhimõttest, et õppekeele valdamine on ennekõike õppija enda vastutus. Kõrgkooli või kutsekooli vastuvõtuks on nõutav kehtiv keeletaseme tunnistus (tavaliselt IELTS, TOEFL või võrdväärne), mis kinnitab õppija võimet toime tulla akadeemilise õppetööga inglise keeles.
Samas on institutsioonid loonud mitmekülgse tugisüsteemi neile, kes vajavad täiendavat keelelist tuge. Peamised lahendused hõlmavad: intensiivseid suveprogramme enne õpingute algust; foundation-aasta programme (ettevalmistusaasta) intensiivse keeleõppega; lisakursusi koostöös erialaste keelekoolitusettevõtetega, mis on kohandatud konkreetsele erialale; ning institutsioonipõhiseid tugiteenuseid nagu Learning Centre'id (kirjutamis- ja õppekeskused) koos drop-in nõustamise, töötubade ja eakaaslastest mentorite programmidega.
Oluline on rõhutada, et kuigi õppija peab olema proaktiivne oma keelelise arengu eest vastutuses võtmisel, on tugistruktuurid kättesaadavad ja nende kasutamine on normaliseeritud osa akadeemilisest kultuurist - mitte stigmatiseeritud "nõrkuse" märk, vaid targa õppuri strateegia.
Tähelepanekuid:
1. Proaktiivne, mitte reaktiivne lähenemine:
Ei oodata, kuni tudengid ebaõnnestuvad ning alles siis pakutakse abi. Tugi on integreeritud õppe algusest peale
2. "No shame" kultuur:
Abi otsimist ei nähta nõrkusena
Nn õpikeskused (Writing centre, Learning centre) mentorite/tuutorite kasutamine on norm, mitte erand
Isegi "head" tudengid käivad seal
3. Eristamine ilma õppetaset madalamaks toomata:
Eesmärk ei ole lihtsustada materjali
Eesmärk on pakkuda erinevaid teid sama eesmärgini
5. Keel kui pidev protsess:
Isegi kui tudeng vastab vastuvõtunõuetele, jätkub keeleoskuste parendamine õpingute vältel nt erialal praktiliselt vajaminevate oskuste arendamise kaudu.
6. Hindamine vastavalt eriala ootustele ning hilisemale tööelule:
Hindamine peegeldab ka töömaailma, mitte ainult akadeemilist kirjutamist (Portfooliod, projektid, presentatsioonid)
7. Õppimine eakaaslaste abiga:
Enamasti rahvusvahelisel õpilasel on kohalik eakaaslasest mentor"
"Kanadas veedetud aeg oli sisukas ja inspireeriv - sain palju uusi teadmisi ning ka kinnitust oma senistele arusaamadele nii haridustehnoloogia vallas kui ka pedagoogikas. Kanada koolikultuur rõhutab iga õppija väärtust ja aktiivset osalust - kool on keskkond, kus õppimine toimub igal sammul ja igal tasandil."
"Kanada koolide külastamine oli inspireeriv – nägin, kuidas õppijakeskne mõtteviis, digilahendused ja hoolikalt kujundatud füüsiline õpikeskkond loovad õppimiseks motiveeriva ja hooliva keskkonna. Kõik on läbi mõeldud nii, et noorel oleks lihtsam oma õpieesmärkideni jõuda."
"Nüüdsest on Kanada minu jaoks riik, kus austatakse inimest ja kultuure, nii õppekeskkonnas kui igapäevaelus; lugupidamine ei ole koormav ega pealetükkiv – inimesel on igas mõttes ruumi olla. Kanada on ilus ja turvaline; õppijakeskne kool ei ole fraas, vaid tegelikkus."
Kõikidele koolidele on oluline tuua välja oma paremusjärjestuse asukoht, kas siis Kanada või samalaadsete koolide või maailma õppeasutuste seas.
Raamatukogu on multifunktsionaalne õpikeskus (writing/learning center), kus õpitakse, tehakse meeskonnatöid või veedetakse vaba aega ja suheldakse. Viimasel juhul on raamatukogu juures nn vaiksed ruumid (quiet room).
Õpilaste toetamine tähendab pigem nõustamist, mitte psühholoogi, sotsiaalpedagoogi või eripedagoogi teenust. Karjäärinõustamise keskus või kabinet on igas koolis.
Koolis sissepääsu juures on suur infolaud/keskus, kus saab esmast teavet kooli ja töötajate kohta, sinna jäetakse kirju/raamatuid/koolitöid jne üksteisele üleandmiseks.
Kõik koolid kasutavad Microsoft Office`it, Google`it peetakse ebaturvaliseks.
Kooli sisseastumisel eeldatakse nõutavat keeletaset (ILTSi tase 8; tegelikkus ei pruugi õppija inglise keeletase nii kõrge olla – suuline keeleoskus on parem kui kirjalik).
Kooli söögikohad on avatud lühikest aega, sageli võetakse toit kodust kaasa.
Tunniplaanid paberkandjal seintel.
Palju seinapinda kasutatud infostendina, sh reklaamid.
Õpilased kasutavad õppetöös oma sülearvuteid.
Palju koopiamasinaid, scannereid.
Koolides on minipoed, kus saab osta koolitarbeid, bränditooteid, erialadega seotud õpikuid ja töövahendeid.
Lükandseintega klassid võimaldavad kujundada vajaliku suurusega õpiruume.
Vabaaja veetmise ruumid õpilastele (osad eraldatud seintega).
Kõikides kolledžites on tasuline õpe ja õppematerjalid, välismaalaste õppetasu on 3-4 korda kõrgem.
Koolides on tähelepanu pööratud põlisrahvastele, kas eraldi hoone ja/või muudes hoonetes ja linnakutes erinevad kujunduselemendid (plakat, stend, tootem jms).