Muu tehnika

Mis juhtub, kui kunstnik ei lopeta teost, vaid loob selle tekkimiseks tingimused ning lubab temperaturil ja ajal ülejäänut juhtida?

Need kuus tööd seeriast ,,Kaduv potentsiaal" astuvad dialoogi Jaanika Peerna „Gracier Elegies'ega", kuid teevad seda vaikselt, materjali kaudu. Need ei kujuta liustikke, vaid uurivad nende kadumist kui protsessi: aeglast, paratamatut ja sageli märkamatut muutust, mis ei toimu pildis, vaid aine enda sees. Lumi, jää ja kuiv pigment kuhjuvad esmalt potentsiaaliks. Seejärel algab sulamine - vesi liigub, pigment hajub, gravitatsion joonistab paberile jälgi.

Kunstniku roll nihkub. Ta ei lopeta, vaid alustab. Ta seab tingimused, kuid ei kontrolli tulemust. Loodus muutub kaasautoriks. Iga töö sünnib kuhjumise ja kadumise piiril, kandes endas korraga nii loomist kui ka lagunemist.

Need teosed hingavad ja jätkavad lagunemist. Pigment pudeneb edasi, kogunedes akruulkasti põhja kui aeglaselt kuhjuv jälg sellest, mis on kadumas.

Inimene alustab.

Loodus otsustab.

Ja ühel hetkel tuleb meil leppida sellega, mis on jäänud.

Seerias on kokku kuus Sally Stuudio õpilase teost.