Seltsi auliikmed

Seltsi ajalugu

Mõnda Narva Muinsuskaitse Seltsi tegevusest

(Jüri Tõnissoni artikkel juubelikogumist, mis on pühendatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi 25. aastapäevale)

Narva Muinsuskaitse Selts (NMS) asutati 7. oktoobril 1989. Selle organi- seerijaks oli Ahto Siig (1939-2003), TTÜ lõpetanud ja Balti Elektrijaama süstee- miautomaatika jaoskonda juhtinud insener, kellest sai dissident, Eesti kodanike registreerija, Eesti Komitee liige ning rohkem kui paarikümnele Eesti ja välismaa väljaandele kaastööd teinud vabakutseline ajakirjanik.

Niisiis asutati selts 1989. aastal, kuid ammu enne seda oli energeetikute-elektrikute kitsam sõpruskond tegelnud Eesti ajaloo ja ühiskonna mõtestamisega: teinud endale selgeks Eesti Vabariigi annekteerimise ja Eesti osa II ilmasõjas ja Narva purustamise ning tõlkinud isegi G. Naani, ”Võimu ja vaimu" vene keelde (A. Siig). Selles sõpruskonnas osalesid erinevatel aegadel A. Siig, A. Truupõld, T Truupõld, J. Soontalu, V. Pappa, A. Paal, H. Ustav, J. Tõnisson jmt.

Asutamisel oli seltsis 46 (!) liiget. Tollal oli Narvas veel suhteliselt rohkesti eestlasi, kuigi uus väljarändamine oli juba 1980-ndate algul alanud. Narva Eesti Gümnaasiumi direktor pr L.-M. Kulbas andis lahkesti seltsi kasutada ühe vaba klassiruumi. Naabersaalis oli veel üleval Eesti Töörahva Kommuuni ülistav ekspositsioon ning kool kandis selle välisriigi loodud moodustise nime.

Uks seltsi peamisi töösuundi oligi Eesti Vabariigi ja Narva linna ajaloo mahavaikitud või unustatud perioodide valgustamine. Selleks tellisime veel isiklike rublade eest Carl Sarapi ,”Vana Narva" albumi 18 parima pildi suurendused ja riputasime need kooli saali seinale. Oma ruumi panime välja vabariigiaegset, sovetiajal keelatud kirjandust ja fotomaterjali, mis oli pärit isiklikest varudest.

1990-ndatel käis seltsil rohkelt külalisi - väliseestlasi, välisdiplomaate (nt OSCD-st jm) ning kodueestlasi, kes alles avastasid Narvat ja üldse oma lähiajalugu. Peale mitme Eesti valitsuse ja Riigikogu liikme on seltsi väljapanekutega tutvunud ka president Lennart Meri. Seltsi sage külastamine kestis nii kaua, kuni linnavalitsuses ja volikogus tegutses Anatoli Paal (1954-1999). Olid ju meie väijapanekud Narvas ainukesed, kust võis midagi linna 20. sajandi ajaloo kohta teada saada, linna muuseumile oli see aga tabuteema ja on selleks jäänud tänini!

Tõhusalt toetasid meid väliseestlased Rootsist, Kanadast ja USA-st, kes saatsid meile raamatuid ja oma mälestusi ning ka raha, eriti palju abi saime Soomest - Eesti Muinsuskaitse Seltsi Helsingi tugirühmalt.

Eraldi peatüki meie tegevuses moodustab osalemine 1990. aastatel Narva tänavanimede ennistamisel ja muutmisel. Sovetivõim oli siin nii põhjalikult „maailma parandanud", et isegi Narva märk - Pimeaed - oli Gorodskoi Sadiks ümber nimetatud. Peatänavale (Posti tn.), millest oli järel vaid kaks rida varemeid, oli kiirkorras antud Puškini (!) nimi. Vestervalli tänava nime oli juba kaks korda muudetud - Stalini-nimelisest Kommunaaride-nimeliseks. Nimede muutmise tulemuslikkus sõltus tegutsemise kiirusest, sest mida aeg edasi, seda tugevamaks muutus linnavolikogu vastuseis, mis päädis lõpuks tänavanimedes mõnede punaikoonide (Daumanis, Tiiman) nimede põlistamisega. Saavutatule oleme tänu võlgu Anatoli Paalile, kes volikogu esimehena tegutsedes suutis impeeriumimeelsete vastupanu murda. Enne teotsemist tuli tutvuda Narva erinevate ajastute toponüümikaga ja tema ajalooga üldse ning selgitada linna ajaloos olulised isikud ja nende osa. Kohanimeseadust ei olnud ja polnud mingisuguseidki juhendeid toponüümika korrastamiseks. Nii tuligi kõigepealt endal mingid põhimõtted välja töötada, ja nagu hiljem selgus, ega nad ilmunud kohanimeseadusega vastuolus olnudki.

6. novembril 1993 korraldas Narva linnavolikogu esimees Anatoli Paal Narva Muinsuskaitse Seltsis Narva Vanalinna Taastamise Sihtasutuse loonud keeleteadlase Henn Saari, ajaloolase Edgar Mattiseni ja teatrikunstnik Voldemar Peili kohtumise linna haldus- ja kultuurijuhtidega. Narva juurtega või selle linna vastu huvi tundvate Tallinna humanitaaride ettepanek oli koguda 1½ (!) miljonit krooni ja sellega vanalinn taastada. Narva „realistid" andsid vaikselt mõista, et sellest summast ei piisa, ning arutluse käigus koorus välja mõte pöörduda toetuse saamiseks Narvaga ajalooliselt seotud olnud maade riigijuhtide poole. Ei mäleta enam, kes selle mõtte algatas, kuid pöördumise teksti algvariandi koostasid A. Siig ja J. Tõnisson. Tekst rändas mitu korda Narva ja Tallinna vahet, kus H. Saari viimistles seda keeleliselt ja diplomaatilise etiketi kohaseks. Ettepanek oli päevakorral rohkem kui aasta, kuni soikus vaikselt Välisministeeriumis. (Me ei osanud tollal pakkuda taastamise realistlikku mahtu, st piirduda Raeplatsi arhitektuuri ansambliga.)

Nimetaksin infot jaganuid ning seltsi moraalselt või materiaalselt toetanuid lahedalt ja kaugelt - siin on vaid juhuslik valik nimesid juhuslikus järjekorras: Jaan Tamm, Mart Aru, Bruno Pao, Henno Ustav, Ülo Ojatalu, Piret Põldmäe (Järvekülg), Peep Varju, Karl Gailit, Boris Kuusik, Rain Rebas, Ville Dreving, Thomas Schock, Jaak Innos, Lidia Werner, Luise-Maria Kulbas, Elmars Daržinš, Märt Mõtuste, Lennart Westberg, Ulf Göran Hjorth-Andersen, Rein Annik, Niis W. Ferberg, Olav Vallimäe, Anatoli Paal, Hasso Kalvi, Aleksandr Malõško, Boriss Tutuka, Eduard Kohlhof, Arnold Mägimaa, Aleksandr Nikitjuk, Aili Vester, Ingrid Erilaid, Tiina Tojak, Theodor Staak, Viktors Mednis, Villu Jürjo, Rauno Schultz, Christer Östlund, Asael Truupõld, Tatjana Gonšarenko, Vilma Tahlberg, Heino Taukar, Tiit Roosma, Jüri Toots, Heino Salumaa, Rein Rootamm, Tõnu Truupõld, Aleksander Roos, Diana Beltadze, Boris lakovlev, Valentin Vaher jt.

Seltsi liikmed on olnud ja on: Aleksander Elonen, Jaanus Sepp, Laur Sameli, Mihkel Kuldkepp, Anton Weiss-Wendt, Vladimir Põdra, Ülo Korjus, Rein Kivimäe, Verner Pappa, Jüri Soontalu, Kaljo Olli, Igor Kurov, Jaan Kaup, Vello Sannamees, Feliks Jegisman, Heino Metsis, Juri Arhipov; Sergei Muižnieks, Ants Kutti, Kristjan Noormägi jt.

Jüri Tõnisson (21. jaanuar 1929 Narva - 10. september 2020 Narva) oli eesti energeetik, koduloolane ja muinsuskaitsja. Ta lõpetas 1949. aastal Tallinna Elektromehaanika Tehnikumi. Aastatel 1949–1959 töötas ta Ahtme soojuselektrijaamas, pärast seda Balti soojuselektrijaamas kuni pensionile minekuni detsembris 1996. Ta oli 1989. aastal Narva Muinsuskaitse Seltsi asutajaliige ning 2003 - 2020. aastast oli ta selle esimees. EMS-i teenetemedal 2007.