Mis on tarneahel?
Tarneahel (supply chain) on mitmetasandiline võrgustik, mis ühendab omavahel ettevõtteid, osalejaid ja tegevusi alates tooraine tarnimisest kuni lõpptarbija kätte jõudmiseni. Tarneahela peamine eesmärk on optimeerida kogu protsessi, pakkudes kliendile väärtust efektiivselt ja koordineeritult.
Tarneahela keskmes on terviklikkuse ja koostöö põhimõte. Kui tegevused jaotatakse eri ettevõtete vahel ilma koordineerimiseta, võivad tekkida ebaefektiivsus ja klientide vajaduste tähelepanuta jätmine. Selle vältimiseks on oluline, et kõik osalised mõistaksid ühtse ahela eesmärke ja tarbijate ootusi.
Said eelnevat teksti lugedes teada, mis on tarneahel. Vaata allolevaid väiteid. Märgi iga väite juurde, kas see on õige või vale. Vajadusel loe eelnevat teksti uuesti.
Tarneahela osalised ja nende rollid
Tarneahel koosneb erinevatest osalistest, kes võivad olla nii materjalide kui ka valmistoodete omanikud või logistikateenuste pakkujad. Võib öelda, et logistilise süsteemi lülideks on kõik ettevõtted, kes osalevad oma tegevusega tarneahelas.
Osalised võib jagada kahte kategooriasse:
Ülavoog (upstream) – osalised, kes tarnivad toorainet, materjale või komponente ehk tarnijad, jäävad vaadeldavast ahela lülist ettepoole. Kujutab endast ostuturgu ning koosneb tarnijatest ja allhankijatest.
Allvoog (downstream) – liikmed, kes jäävad vaadeldava ahela lülist edasi ehk kliendid ja tarbijad, kes ostavd või tarbivad ettevõtte tooteid ja/või teenuseid. Kujutab endast firma müügiturgu ehk kliente.
Pikk tarneahel võib hõlmata näiteks:
Tooraine tootjaid
Materjalide ja komponentide tarnijaid
Valmistoodete tootjaid
Importijaid
Hulgimüüjaid
Jaemüüjaid
Tarbijaid
Vahepeal tegutsevad logistikateenuste pakkujad, kes ei ole materjalide omanikud, kuid vastutavad näiteks transpordi, ladustamise ja muude logistikatoimingute eest. Iga tarneahela liige keskendub oma põhitegevustele, et anda toodetele või teenustele maksimaalne lisandväärtus. Aga lühemad tarneahelad (puuduvad vaheladud ja mitmed logistikapartnerid) on kulutõhusamad ja kiiremalt toimivad, sest iga tarneahela lüli soovib "ampsu" toote hinnast.
Tarneahela liider on ettevõte tarneahelas, kellel on kõige paremad võimalused juhtida tarneahelas voogusid ja rakendada tarneahela muud osapooled lähtuvalt eelkõige teda rahuldavatest tingimustest.
Vaata videot "Tarneahel". Märka, millised etapid ja osalised seal tuuakse välja. Võta paber ja pliiats. Järgi videos esitatud samme ja tee tarneahela joonis paberile.
Vaadeldav ettevõtte on hulgiladu. Kas järgnevad tarneahela lülid on hulgilao silmis allvoog või ülavoog?
Tarneahela vood
Tarneahelas liiguvad kolm peamist voogu:
Materjalivoog – liigub enamasti tootjalt kliendini (ülavoost allvoole), aga ka nt pakendid/alused kliendilt tootjani (tagastuslogistika). Peamiseks juhtimise ja optimeerimise objektiks. Selle sujuvus mõjutab tarneahela efektiivsust. Materjalivood on liikumises olevad toorained, materjalid, pool- ja valmistooted, millele rakendatakse logistilisi funktsioone.
Rahavoog – finantstermin, mis tähistab raha liikumist ettevõtte või tarneahela osaliste vahel. Materjalivoole vastupidine liikumine klientidelt tarnijatele (allvoost ülavoole). Klient maksab materjali või kauba eest, mis ta sai. Erandiks on tagastatav kaup, kus rahavoog liigub tarnijalt kliendile.
Infovoog – kahepoolne kommunikatsioon, mis algab näiteks tellimusest ja jätkub kinnitusena selle vastuvõtmisest või tarnest. Liigub mõlemat pidi tootjalt kliendini ja tagasi.
Materjalivoo haldamisel on oluline, et infovoog oleks ees. Näiteks ei saadeta kaupa teele enne, kui on saadud kinnitus, et klient on valmis selle vastu võtma.
Vaata videot "Tarneahela vood" ja lahenda selles olevad ülesanded.
TARNEAHELA JUHTIMINE
Tarneahela juhtimine on strateegiline ja operatiivne protsess, mille eesmärk on koordineerida, planeerida ja optimeerida tarneahela kõiki osalisi ja nendevahelisi tegevusi, et saavutada tõhusus, kulusäästlikkus ja kliendirahulolu. Tarneahela juhtimine hõlmab tooraine hankimisest kuni valmistoodete tarbimiseni kulgevaid tegevusi.
Hanked ja tarnijate juhtimine: Sobivate tarnijate valik, lepingute sõlmimine ja tooraine hankimise optimeerimine.
Tootmise planeerimine: Tootmisprotsessi korraldamine, et vastata nõudlusele efektiivselt.
Varude juhtimine: Optimaalse varude taseme hoidmine, et vältida ülejääki ja puudujääki.
Logistika ja transport: Toodete ja materjalide liikumise korraldamine ladude, tootjate ja klientide vahel.
Infovoogude haldamine: Andmevahetuse tagamine tarneahela liikmete vahel reaalajas.
Klienditeenindus: Lõpptarbijate vajaduste mõistmine ja nende rahulolu tagamine.
Lohista sõnad õigetesse kastidesse ja saa teada, mis on tarneahela juhtimise eesmärgid.
Lahenda järgmises peatükis enesekontrolli ülesanded.