Näpunäiteid mediteerimisega alustamiseks.
Ärge oodake koheseid tulemusi. Meditatsiooni eesmärk ei ole muuta teid üleöö zen-meistriks. Meditatsioon toimib kõige paremini siis, kui seda tehakse iseenda huvides, ilma tulemusi liigselt ootamata.
Kui teil on raske soovitatud aja jooksul mediteerida, proovige alguses lühemat aega. Peaaegu igaüks võib 1-2 minutit mediteerida ilma pealetükkivaid mõtteid kogemata. Seejärel, kui meelemaailm rahuneb, saate oma meditatsiooniseanssi järk-järgult pikendada, kuni olete saavutanud soovitud aja.
Meditatsioon ei pea olema üksikasjalik. Hingake sisse. Hingake välja. Laske oma muredel hajuda. Lihtsalt puhake.
Kui alustate meditatsioonipraktikat, on raske keskenduda. Te harjute sellega, kui hakkate regulaarselt mediteerima. Võtke aega ja olge endaga kannatlik.
Tehke seda, mis teile kõige paremini sobib. Ühe inimese ideaalne meditatsioonitehnika ei pruugi olla teie jaoks parim. Katsetage erinevaid variante, et leida teile kõige meeldivamad.
See, mida te vaikusehetkega teete, on teie otsustada. Mõned inimesed leiavad, et on õige aeg tutvustada alateadvusele oma kavatsust või soovitud tulemust. Teised eelistavad lihtsalt "puhata" vaikuses, mida meditatsioon pakub.
Mediteerimisega alustamine ei ole midagi suurt, see on lihtsalt uue eluviisi leidmine. Religioossed inimesed kasutatavad meditatsiooni sageli oma jumala(te)ga ühenduse loomiseks ja nägemuste saamiseks. Samas ei ole mediteerimises midagi religioosset.
Meditatsioon võib aidata teil toime tulla ka kahetsustega ja rahustada meelt.
Ärge kunagi mediteerige mingi narkootilise aine mõju all olles.
Meditatsiooninõuanded algajatele
• Valige vabad ja mugavad riided, milles saate lõõgastuda. Leidke rahulik ja vaikne koht istumiseks. Alustage 3-minutilise meditatsiooniga.
• Keskenduge oma hingamisele ja ainult hingamisele. Kui olete sellesse rütmi jõudnud, viige läbi keha skaneerimine, keskendudes järk-järgult üksikutele kehaosadele.
• Planeerige iga päev aega mediteerimiseks või osalege juhendatud meditatsioonitunnis, kus saate professionaalset juhendamist.
1
Valige vaikne, rahulik keskkond. Meditatsiooni tuleks läbi viia kohas, kus miski kõrvaline ei häiri teie keskendumist. Rahulik keskkond võimaldab teil keskenduda ainult käsilolevale ülesandele ja vältida väliseid stiimuleid ja segajaid. Leidke koht, kus teid meditatsiooni ajal ei segata – kestku see siis 5 minutit või pool tundi. Ruum ei pea olema suur – kui teil on privaatsust, võite mediteerida igas kohas.
Nende jaoks, kes on meditatsioonis algajad, on eriti oluline vältida väliseid segajaid. Lülitage välja telerid, telefonid ja muud müra tekitavad seadmed.
Kui te kasutate mediteerimise ajal taustamuusikat, valige rahulikud, korduvad viisid, et vältida keskendumisvõime häirimist. Liialt intensiivne või vali muusika viib mõtted mediteerimiselt kõrvale. Sobib ka valge müra või vaiksed loodushääled, näiteks voolav vesi.
Koht, kus te mediteerite ei peaks olema täiesti vaikne, seega pole teil vaja kõrvatroppe. Kauge liiklusheli või koera haukumine ei tohiks takistada tõhusat meditatsiooni. Tegelikult on nendest müradest teadlik olemine, laskmata neil oma mõtetes domineerida, meditatsiooni oluline komponent.
Väljas mediteerimine mõjub paljudele hästi siis, kui te ei viibi tiheda liiklusega sõidutee või muu valju müraallika läheduses. Tegelikult olekski looduses mediteerimine üks parimaid lõõgastusviise.
Kandke mugavaid riideid. Meditatsiooni üks peamisi eesmärke on meele rahustamine ja väliste segajate blokeerimine. See võib olla raske, kui tunnete end kitsa või piirava riietuse tõttu füüsiliselt ebamugavalt. Proovige meditatsiooni ajal kanda avaraid riideid ja eemaldage kindlasti kingad.
Kandke kampsunit, kui plaanite mediteerida kuskil jahedas kohas või võtke kaasa tekk või rätik, mille saate enda ümber mässida. Külmatunne võib häirida keskendumist. Sama võib teha ka liigne palavus.
Kui olete kohas, kus te ei saa kergesti riideid vahetada, tehke kõik endast olenev, et teil oleks võimalikult mugav. Proovige lihtsalt kingad ära võtta.
2
Enne alustamist peaksite otsustama, kui kaua kavatsete mediteerida. Kuigi paljud kogenud mediteerijad soovitavad 20-minutilisi seansse kaks korda päevas, võivad algajad alustada nii vähesega kui 3 minutiga üks kord päevas.
Kui olete ajakava kindlaks määranud, proovige sellest kinni pidada. Ärge andke alla lihtsalt sellepärast, et teile tundub, et te ei saa sellega hakkama. Eduka meditatsiooni saavutamiseks kulub aega ja harjutamist. Praegu on kõige tähtsam jätkata proovimist.
Leidke viis, kuidas oma meditatsiooniaega jälgida, ilma et peaksite sellele tähelepanu pöörama. Seadke äratus, mis annab teile märku, kui teie aeg saab täis. Või ajastage oma treening nii, et see lõppeks teatud sündmusega – näiteks päikesega, mis tabab seinal teatud kohta.
H. K.
Ma ei ole kunagi kasutanud mingit ajamääramist. Võimalik, et see on minu poolt vale arvamine, kuid kui teil on mistahes ajamõõtja seatud kindla aja peale, hakkate alateadlikult selle märguannet ootama. Ei ole midagi halba selles, kui te mediteerite kasvõi poole aega ettemääratust või venib see aeg teil pikemats.
3
Jäikuse vältimiseks tehke enne alustamist mõned venitused. Meditatsioon hõlmab tavaliselt teatud aja ühes kohas istumist, seega on oluline enne alustamist vabastada kõik pinged. Paariminutiline kerge venitus võib aidata nii keha kui vaimu mediteerimiseks ette valmistada. Samuti ei lase see lõõgastumise ajal keskenduda valusatele kohtadele.
Ärge unustage sirutada kaela, õlgu ja alaselga – eriti kui olete enne seda istunud arvuti ees. Lootoseasendis mediteerimisel võib abi olla jalgade sirutamisest enne seda.
Kui te veel ei tea, kuidas venitada, kaaluge enne mediteerimist erinevate venitustehnikate õppimist. Paljud meditatsioonieksperdid soovitavad enne mediteerimist teha kergeid joogavenitusi.
4
Istuge mugavas asendis. On väga oluline, et tunneksite end mediteerimise ajal mugavalt, seega on eesmärgiks leida enda jaoks parim asend. Traditsiooniliselt harjutatakse meditatsiooni istudes maapinnal padjal kas lootoseasendis või poollootose asendis, kuid see asend võib olla ebamugav, kui teil on jalgade, puusade ja alaselja painduvus puudulik. Sellisel juhul leidke asend, mis võimaldab teil istuda tasakaalustatud ja sirge kehahoiakuga.
Võite istuda padjal, toolil või spetsiaalsel meditatsioonipingil, mis on kergelt kallutatud ettepoole – jalad ristis või mitte.
Kui olete istunud, peaks teie vaagen olema piisavalt ettepoole kallutatud, et lülisamba keskpunktiks oleks teie "istumisluud", mis on teie taga olevad 2 luud, mis kannavad istudes teie raskust. Vaagna õigesse asendisse kallutamiseks istuge paksu padja esiservale või asetage tooli tagumiste jalgade alla midagi umbes 7 - 10 cm paksust.
NÕUANNE. Te ei pea tingimata istuma, kui see pole teie jaoks kõige mugavam asend. Võite mediteerida ka seistes, lamades või isegi kõndides – kõige tähtsam on, et teil oleks mugav! Kuid meeles tuleb pidada, et need sobivad mediteerimises edasijõudnutele. Algajate jaoks on ainuõoge viis ikka istudes mediteerimine.
H.K.
Mina olen alati istunud käetugedeta toolil. Seljatoele asetan mitmekordselt kokkukeeratud teki, et ma saaksin sellele toetuda, kuid siiski selja sirge hoida.
5
Sirutage selg, kui olete istunud. Hea asend meditatsiooni ajal hoiab teid mugavamalt. Kui olete mugavas asendis, keskenduge ülejäänud seljale. Alustage alt ja mõelge igale selgroolülile, mis tasakaalustab üksteise peal, et toetada kogu oma torso, kaela ja pea raskust.
Õige asendi leidmine nõuab harjutamist, kuid peale mõningat katsetamisega leiate sellise asend, mis võimaldab teil oma torsot lõdvestada, tehes vaid väikeseid jõupingutusi oma tasakaalu säilitamiseks. Kui tunnete pinget, lõdvestage seda piirkonda. Kui te ei saa seda lõdvestada ilma põhilist asendit säilitamata, kontrollige oma kehahoiu joondamist ja püüdke oma torsot uuesti tasakaalustada, et need piirkonnad saaksid lõõgastuda.
Kõige tähtsam on, et tunneksite end mugavalt, lõdvestunult ja tasakaalus torsoga, et teie lülisammas saaks toetada kogu teie raskust vööst ülespoole.
Traditsiooniline käte paigutamine hõlmab käte asetamist sülle, peopesad ülespoole, parem käsi vasaku kohal. Kuid võite ka oma käed põlvedele toetada või jätta need külje kõrvale rippuma.
H.K.
Et vältida pinget õlgades, asetan sülle padja, millele toetan käed põlvede peal. Pihupesad pööran kergelt ülespoole, sest see tundub olevat kõige mugavam asend. Te leiate selle katsetamisega.
6
Sulgege silmad, kui see aitab teil keskenduda ja lõõgastuda. Meditatsiooni saab läbi viia avatud või suletud silmadega. Algajana on sageli kõige parem proovida mediteerida suletud silmadega, et vältida visuaalseid segajaid.
Kui olete meditatsiooniga harjunud, võite proovida harjutamist avatud silmadega. See aitab, kui te jääte silmadega mediteerides magama või kui kogete häirivaid vaimseid kujutlusi, mis juhtub vähese hulga inimestega.
Kui hoiate oma silmad lahti, peate need hoidma "pehmetena", mitte keskendudes ühelegi konkreetsele asjale.
Mediteerimise eesmärgiks ei ole viia inimest transilaadsesse seisundisse. Eesmärk on tunda end lõdvestunult, kuid samas erksana.
H.K.
Menieerikul on raske istuda suletud silmadega, sest tasakaal kipub kaduma. Sellepärast soovitan kohe alguses harjutada ennast avatud silmadega mediteerima
2. osa
Põhiliste meditatsioonipraktikate proovimine
1
Jälgige oma hingamist. Mediteerides hingatakse diafragmaga, mitte rinnaga. Kõigist meditatsioonitehnikatest kõige elementaarsem ja universaalsem. Hingamismeditatsioon on suurepärane viis praktika alustamiseks. Keskenduge. Olge teadlik oma kõhu tõusust ja langemisest, kui hingate sisse ja välja. Ärge tehke teadlikke pingutusi oma hingamisharjumuste muutmiseks. Lihtsalt hingake normaalselt.
◦ Püüdke keskenduda oma hingamisele ja ainult hingamisele. Ärge mõelge oma hingamisele ega andke sellele mingit hinnangut (nt "See hingetõmme oli lühem kui eelmine."). Proovige lihtsalt oma hingeõhku tunda ja olla sellest teadlik.
2
Keskenduge vaimsetele piltidele, et juhtida oma hingamist. Kujutage ette näiteks merelainet, mis tõuseb ja langeb iga teie hingetõmbega. Või kujutage ette ookeanis hõljuvat poid, mis kõigub üles ja alla koos teie sisse- ja väljahingamisega. Teie fantaasia leiab kindlasti mõne rütmilise liikumise, mida ette kujutada.
◦ Ärge muretsege, kui teie mõtted hakkavad rändama. Olete algaja ja mediteerimine nõuab harjutamist. Püüdke lihtsalt oma mõtted hingamisele keskenduda ja proovige mitte millelegi muule mõelda.
3
Keskendumiseks korrake mantrat. Mantrameditatsioon on veel üks levinud meditatsioonivorm, mis hõlmab mantra (heli, sõna või fraasi) kordamist ikka ja jälle, kuni vaigistate meele ja jõuate sügavasse meditatiivsesse seisundisse. Mantra võib olla ükskõik milline, kui seda on lihtne meeles pidada.
◦ Mõned head mantrad, millest alustada, hõlmavad sõnu nagu "üks", "rahu", "rahulik", "rahulik" ja "vaikus".
◦ Kui soovite kasutada traditsioonilisemaid mantraid, võite kasutada sõna "Om", mis sümboliseerib kõikjalolevat teadvust. Või võite kasutada fraasi "Sat, Chit, Ananda", mis tähendab "olemasolu, teadvust, õndsust".
◦ Korrake mediteerimise ajal endale mantrat vaikselt ikka ja jälle, lastes sõnal või fraasil oma mõtetes sosistada. Ärge muretsege, kui teie mõtted lähevad kõrvale. Lihtsalt keskenduge uuesti ja keskenduge sõna kordamisele.
◦ Sügavamale teadlikkuse ja teadvuse tasemele sisenedes võib mantra kordamise jätkamine muutuda tarbetuks.
H.K.
Ma ei ole kunagi kasutanud mantrat. Võimalik, et see hõlbustab mediteerimist, kuid ka ilma selleta saab suurepäraselt hakkama.
4
Proovige stressi leevendamiseks keskenduda lihtsale visuaalsele objektile. Sarnaselt mantra kasutamisele saate kasutada lihtsat visuaalset objekti, et keskenduda oma meelele ja võimaldada teil jõuda sügavama teadvuse tasemele. See on avatud silmadega meditatsiooni vorm, mida paljud mediteerijad eelistavad.
◦ Visuaalne objekt võib olla ükskõik, mida soovite. Süütatud küünla leek võib olla eriti meeldiv. Muude võimalike objektide hulka kuuluvad puuviljad, lilled või pildid.
◦ Asetage objekt silmade kõrgusele, nii et te ei pea selle vaatamiseks pead ja kaela pingutama. Vaadake seda, kuni teie perifeerne nägemine hakkab hämarduma ja vaadeldav ese otsekui lahustub teie pilgu ees.
◦ Kui olete täielikult objektile keskendunud, peaksite tundma sügavat rahulikkust.
H.K.
Olen proovinud vaadelda põlevat küünalt. See on üks viis, mis aitab saavutada vajalikku seisundit mediteerimiseks. Kes meist ei oleks siis istunud lõkketule või küdeva kamina ees ja leekide mängu vaadelnud? See ju ongi alateadlik mediteerimine.
5
Harjutage visualiseerimist, kui eelistate keskenduda sissepoole. Visualiseerimine on veel üks populaarne meditatsioonitehnika. Üks levinud visualiseerimise tüüp hõlmab oma mõtetes rahuliku koha loomist ja selle uurimist, kuni jõuate täieliku rahuolekuni. Koht võib olla kõikjal, kus soovite; see ei tohiks siiski olla täiesti reaalne. Soovite ette kujutada ainulaadset kohta, mis on teie jaoks isikupärastatud. Rakendage oma fantaasiat.
◦ Koht, mida kujutate ette, võib olla soe liivarand, lilledega täidetud heinamaa, vaikne mets või hubane kaminaga elutuba. Ükskõik millise koha valite, laske sellel saada oma pühamuks.
◦ Kui olete vaimselt oma pühamusse sisenenud, lubage endal seda uurida. Ärge püüdke oma ümbrust "luua". Need on justkui juba olemas. Lihtsalt lõdvestage ja laske üksikasjadel teie meelest esiplaanile tulla.
◦ Nautige oma ümbruse vaatamisväärsusi, helisid ja lõhnu. Tundke värsket tuult vastu oma nägu või leekide kuumust, mis soojendavad teie keha. Nautige ruumi nii kaua, kui soovite, võimaldades sellel loomulikult laieneda ja muutuda käegakatsutavamaks. Kui olete lahkumiseks valmis, hingake paar korda sügavalt sisse, seejärel avage silmad.
◦ Järgmine kord, kui visualiseerimist harjutate, võite samasse kohta tagasi tulla või luua lihtsalt uue ruumi.
H.K.
Selline mõttemäng on tegelikult väga huvitav. Mina olen kujutanud ette suurt, hämarat ja pisut salapärast sopilist ruumi, mis on täidetud huvitava mööbli ja vaipadega ning millest võib leida palju põnevat. Mõttes rändan ruumis edasi tagasi, sisenen teistesse ruumidesse ja avastan üllatusi. See meetod aitab teil sisustada oma meditatsioonihetke ja muuta seda huvitavamaks.
6
Pingest vabanemiseks tehke keha skaneerimine. Keha skaneerimine hõlmab igale kehaosale kordamööda keskendumist ja selle teadlikku lõdvestamist. Alustuseks istuge või heitke pikali mugavas asendis. Sulgege silmad ja hakake keskenduma hingamisele, seejärel viige oma tähelepanu järk-järgult ühelt kehaosalt teisele. Pange tähele aistinguid, mida tunnete liikudes.
◦ Võib olla kasulik alustada alt ja liikuda ülespoole. Näiteks keskenduge mis tahes aistingutele, mida võite oma varvastes tunda. Tehke teadlikke jõupingutusi, et lõdvestada kokkutõmbunud lihaseid ja vabastada varvaste pinge või pinge. Kui teie varbad on täielikult lõdvestunud, liikuge üles oma jalgade poole ja korrake lõdvestusprotsessi.
◦ Jätkake mööda keha, liikudes jalgadelt pea ülaossa. Kulutage nii palju aega, kui soovite, keskendudes igale kehaosale.
◦ Kui olete iga üksiku kehaosa lõdvestamise lõpetanud, keskenduge oma kehale tervikuna ja nautige saavutatud rahulikkuse ja lõdvuse tunnet. Enne meditatsioonipraktika lõpetamist keskenduge mitu minutit oma hingamisele.
◦ Regulaarsel harjutamisel võib see tehnika muuta teid erinevatest kehas esinevatest aistingutest teadlikumaks ja aidata teil nendega õigesti toime tulla.
H.K.
Kirjeldatud meetodit nimetatakse ka autosugestsiooniks, mida kasutatakse sageli lihtsalt lõõgastumiseks enne magamajäämist.
7
Proovige südametšakra meditatsiooni, et tunda armastust ja kaastunnet. Südametšakra on üks seitsmest tšakrast ehk energiakeskusest, mis asuvad kehas. Südametšakra asub rindkere keskel ja on seotud armastuse, kaastunde, rahu ja aktsepteerimisega. Südametšakra meditatsioon hõlmab nende tunnetega kontakti saamist ja nende maailma saatmist. Alustuseks võtke mugav asend ja keskenduge oma hingamise tunnetele.
◦ Kui muutute lõdvemaks, kujutage ette rohelist valgust, mis kiirgab teie südamest. Kujutage ette, kuidas valgus täidab teid puhta, särava armastuse tundega.
◦ Kujutage ette armastust ja valgust, mis kiirgab kogu teie keha. Sealt edasi laske sellel kiirguda oma kehast väljapoole ja siseneda teid ümbritsevasse universumisse.
◦ Võtke mõni hetk, et lihtsalt istuda ja tunda positiivset energiat enda sees ja ümber. Kui olete lõpetanud, lubage endal järk-järgult uuesti oma keha ja hingamist teadvustada. Liigutage õrnalt sõrmi, varbaid ja jäsemeid, seejärel avage silmad.
8
Proovige kõndimise meditatsiooni, et lõõgastuda ja samal ajal treenida. Kõndimismeditatsioon on meditatsiooni alternatiivne vorm, mis hõlmab jalgade liikumise jälgimist ja oma keha seost maaga teadvustamist. Kui plaanite sooritada pikki istuvaid meditatsiooniseansse, proovige need katkestada mõne kõndimismeditatsiooniga.
◦ Valige vaikne koht, et harjutada kõndimismeditatsiooni, tehes seda lohas, kus on võimalikult vähe segavaid tegureid. Eemaldage kingad, kui see on võimalik.
◦ Hoidke oma pead püsti, pilk suunatud otse ette ja käed enda ees koos. Tehke parema jalaga aeglane samm. Pärast esimese sammu tegemist peatu hetkeks enne järgmise sammu tegemist. Igal ajahetkel peaks liikuma ainult üks jalg.
◦ Kui jõuate oma kõnniraja lõppu, peatuge täielikult, jalad koos. Seejärel pöörake paremal jalal ümber. Jätkake kõndimist vastassuunas, kasutades samu aeglasi, tahtlikke liigutusi nagu varem.
◦ Kõndimismeditatsiooni harjutades proovige keskenduda jalgade liikumisele ja mitte millelegi muule. See intensiivne keskendumine on sarnane sellele, kuidas keskendute hingamismeditatsiooni ajal oma hingamise tõusule ja langemisele. Püüdke oma meelt puhastada ja teadvustada seost oma jala ja selle all oleva maa vahel.
H.K.
Olen seda proovinud ja pean ütlema, et minule see ei sobinud. Keskendumine jäi puudulikuks.
Osa 3
Meditatsiooni kaasamine oma igapäevaellu
1
Proovige mediteerida iga päev samal kellaajal. Kui planeerite oma meditatsioonipraktika iga päev samale ajale, aitab see saada teie igapäevase rutiini osaks. Kui mediteerite iga päev, kogete selle eeliseid sügavamalt.
◦ Varahommik on hea aeg mediteerimiseks, sest teie meel ei ole veel päeva pingetest ja muredest ülekoormatud.
◦ Ei ole hea mõte mediteerida vahetult pärast söömist. Kui seedite sööki, võite tunda end ebamugavalt ja te saate vähem keskenduda.
2
Osalege juhendatud meditatsioonitunnis, et oma tehnikaid lihvida. Kui soovite täiendavat juhendamist, kaaluge kogenud õpetajaga meditatsioonitunni võtmist. Internetist otsides leiate erinevaid klassitüüpe.
◦ Kohalikud spordisaalid, spaad, koolid ja spetsiaalsed meditatsioonikeskused pakuvad tunde paljudes kohtades.
◦ YouTube'ist leiate ka laia valiku juhendatud meditatsioone ja õppevideoid.
NÕUANNE. Võite proovida ka erinevaid meditatsioonirakendusi, mis aitavad teil alustada. Rakendusel Insight Timer on tasuta juhendatud meditatsioonid ja see võimaldab teil valida nii aja kui ka soovitud juhendamise taseme.
3
Harjutage oma igapäevaelus tähelepanelikkust. Meditatsioon ei pea piirduma teie harjutustega. Samuti saate praktiseerida tähelepanelikkust kogu oma igapäevases elus. Lihtsalt töötage selle nimel, et olla teadlik sellest, mis toimub nii teie sees kui ka teie ümber igal ajahetkel kogu päeva jooksul.
◦ Näiteks proovige stressihetkedel võtta paarkümmend sekundit, et keskenduda ainult oma hingamisele ja tühjendada oma meel negatiivsetest mõtetest või emotsioonidest.
◦ Samuti saate söömise ajal tähelepanelikkust harjutada, olles teadlik toidust ja kõikidest aistingutest, mida söömise ajal kogete.
◦ Ükskõik, milliseid toiminguid te oma igapäevaelus teete – olgu selleks arvuti taga istumine või põranda pühkimine –, proovige saada teadlikumaks oma keha liigutustest ja sellest, kuidas te end praeguses hetkes tunnete. Sest keskendumine ja teadlikkus on teadlikult elamine.
4
Proovige maandusharjutusi, mis aitavad teil rohkem kohal olla. Maandamine on tehnika, mis aitab teil igapäevaelus tähelepanelikkust harjutada. Kõik, mida peate tegema, on keskenduda otse millelegi oma ümbruses või konkreetsele aistingule oma kehas.
◦ Näiteks võite keskenduda teie lähedal laual olevale vaasile või selles oleva lille värvile või uurida lähemalt, kuidas teie jalad on põrandal või käed toetuvad põlvedele. Proovige seda teha, kui tunnete, et teie tähelepanu on häiritud või kui leiate, et teie mõtted ekslevad või kui tunnete end stressis.
◦ Võite proovida keskenduda ka mitmele aistingule korraga. Näiteks vaadelge aknast avanevat vaatepilti ja kuulake kauget liiklusmüra. Kuid tehke seda neile tähelepanu pööramata, võttes neid sellisena, nagu need on.
5
Säilitage lisaks mediteerimisele ka tervislikke eluviise. Kuigi meditatsioon võib parandada teie üldist tervist ja heaolu, toimib see kõige paremini, kui kombineerite seda teiste tervislike eluviiside praktikatega. Proovige tervislikult toituda, treenida ja piisavalt magada.
Vältige enne meditatsiooni liigset televiisori vaatamist, alkoholi tarbimist ja suitsetamist. Need tegevused on ebatervislikud ja võivad tuimestada meelt, takistades teil saavutada edukaks meditatsiooniks vajalikku keskendumisvõimet.
6
Vaadake meditatsiooni pigem teekonna kui eesmärgina. Meditatsioon ei ole eesmärk, mida saate täita, nagu näiteks töökõrgenduse saavutamine. Meditatsiooni vaatlemine kui vahendit teatud eesmärgi saavutamiseks (isegi kui teie eesmärk on saada valgustatuks) oleks nagu öelda, et ilusal päeval jalutuskäigu eesmärk on kõndida miil. Keskenduge selle asemel meditatsiooni protsessile ja kogemusele ning ärge tooge oma meditatsioonipraktikasse neid soove ja kiindumusi, mis teid igapäevaelus segavad.
Alustades ei tohiks te olla liiga mures meditatsiooni kvaliteedi pärast. Kui te tunnete end harjutuse lõpus rõõmsamana ja rahulikumana, oli teie meditatsioon edukas. Küllap see õige tehnikagi ajapikku tuleb.
H.K.
Kahtlemata on professionaalide poolt kirjutatud tekst pisut keeruline ja tekitab mõtte meditatsioonist, kui millestki väga keerulisest. Tegelikult ei ole selles midagi keerukat. Kui te teete endale selgeks lihtsad põhitõed, on mediteerimine teile täiesti jõukohane. Ärge unustage, et te teete seda oma tervise ja heaolu nimel. Olge kannatlik – siis tulevad ka tulemused.
Ma olen ise kannatanud tinnituse all peaaegu pool sajandit ja tean, mida inimene tunneb, kui te peab elama lakkamatu „muusika” saatel. Meelsasti annaksin ma lugejatele teada, et lõpuks ometi on leitud lahendus meie muredele. Kuid seda ei ole ega vist tulegi ka järgmise poole sajandi jooksul. Järelikult oleme ikka meie need oma õnne sepad, kes peavad enda eest hoolitsema. Miks siis mitte alustada juba täna? Varuge endale alguseks viis vaikuseminutit ja katsetage. Kui see teil täna ei õnnestunud, siis proovige homme uuesti. Ja ülehomme. Ja üle-ülehomme. Nii kaua, kuni see teil õnnestub. Ja see õnnestub, kinnitan teile.
Meditatsioon peaks muutma inimese paremaks. Ja seda mitte ainult tema enda jaoks, vaid ka kõige jaoks, mis ja kes on tema ümber. Paljudel juhtidel arvatakse, et saavutatud sisemine valgustatus muudab inimesed enesekeskseteks ja hoolimatuteks kaasinimeste suhtes. Just seda peab vältima. Mediteerimine ei tee teid eriliseks ja maailm on ikka sama ning teie üks osa sellest.
„See, mis ma sulle praegu ütlesin - see on teooria; kui sa veeretama hakkad – siis on praktika”
(Joosep Toots)
Kuidas mediteerimise ajal istuda
Eelnev jutt oli ülevaateks meditatsioonole. Nüüd vaatame detailsemalt, kuidas seda tegelikult tehakse.
Kõige olulisem on õppida selgeks õige istumisasend. Tõsi, mediteerida võib igas asendis, kuid peamiseks jääb ikka istumisasend. Kuigi selles ei ole midagi keerulist, on siiski mõningaid põhitõdesid, mida peaks seejuures teadma.
Istuma oleme õppinud väga varases nooruses ja me ei tule selle pealegi, et seda võib ka valesti teha.
Selleks, et alustada treeningut, on oluline leida hea istumisasend. Paljud meist, kes alustavad meditatsiooniga, tunnevad alguses füüsilist ebamugavust, mida meditatsiooniks istumine sageli põhjustab. See on tingitud sellest, et me ei ole harjunud istuma loomulikus asendis
Iidsed tekstid nimetavad kõige kasulikumateks mõnda istumisasendit, nagu lootose poos ja mõned teised selle variandid. Need asendid nõuavad aga aastaid harjutamist, kuni need muutuvad mugavaks. Kuigi paljud iidsed pühakirjad viitavad nendele soodsatele istumisasenditele, rõhutavad nad ka tõsiasja, et kasutada võib mis tahes asendit, mida inimene suudab mediteerimisele kuluva aja jooksul säilitada..
Istumine on osa meie igapäevaelust; me istume arvuti ees, televiisorit vaadates, söögilauas. Enamasti on ka meelelahutuslikud kohad – kohvikud, restoranid, teatrid seotud istumisega. Me ei mõtle kordasgi istumisele, kui protsessile. Kui me istume kinos või teatris, siis ei tunne me tavaliselt mingit ebamugavust, sest meie meeli täidavad teistsugused mõtted. Kui aga peame meditatsiooni ajal tunduvalt lühema aja jooksul jälgima oma sisemaailma, võib istumine olla üsna ebamugav ja meil võib olla raskusi püsivuse leidmisega. Me tüdime sellest kergesti. Mis siis, kui leiaksime vahendid, mis võimaldavad meil meditatsioonipraktikas edeneda, kasutades õiget tuge ja mõista, kuidas keha istumisasendis töötab. Lugege edasi, et teada saada, mida on vaja mugavaks stabiilseks istumiseks ja kuidas seda meditatsioonipraktika ajal saavutada!
Suulises traditsioonis on levinud soovitus, et kehahoiak võib olla erinev, kuid peamine on see, et see peab olema loomulik ja mugav. See tähendab, et pea, kael ja kere peavad olema joondatud, jättes alles selgroo loomuliku kõveruse. See tagab, et rüht püsib sügavamate lihaskihtide toel, mitte ei koorma pindmisi struktuure.
Olenemata sellest, millise istumisasendi valisite siin esitatud asenditest, on ülimalt oluline veel üks tegur: peate treenima oma keha, et püsida aktiivne, kuid lõdvestunud.
Meditatsioonipraktikat alustades alustate ka istumispraktikat.
