Matkal käisid:
Marsruut:
Matkapäevad: 27.02 - 08.03 (26.02 oli nn. nullpäev ja esimene telgiöö; 09.03 kobisime peale ööbimist Zhelannoe baasi)
Marsruudi kategooria II vene süsteemis
Kilometraaž 140-150 km
Grupivarustuse kaal kokku arvestuslikult 35 kg
Karpinski oli esimene kuru, mille me ületasime, ühendab Balbanju jõe oru Naroda jõe oruga. Meie ületasime selle ülemise Balbanju järve poolt Goluboe järve suunas ehk põhjast lõunasse. Tõus Balbanju jõe orust on kahe terrassiga, mõlemal terrassil on väikesed järved. Tõus teise järveni on suhteliselt kerge, sealt edasi vaevaline rühmamine suurte kivide vahel, kus pehme lumi peidab sügavaid auke. Tõus on umbes 30-40 kraadine. Laskumine Goluboe järve poole on laugem ja lihtsam, saab laskuda suuskadega.
Kirjeldus vene keeles: Karpinski kuru
Enne kuru järsule lõputõusule jõudmist
Tsentralnõi kuru ühendab Naroda jõe orgu Manaraga jõe oruga. Meie ületasime kuru suunaga idast läände, st. Manaraga poole. Tõus oli lauge ja kerge, ainus takistus on suured järskude nõlvadega rusuvallid orus, kus valele vallile sattudes tuleb teha väike ring madalama ületuskoha leidmiseks. Kuru poole liikudes nägime suurt põhjapõdrakarja kuru ületamas. Laskumine teiselt poolt on terrassiga ja järsem, umbes 40 kraadi. Saab ka suuskadega, kui tahta, sest suusatamiseks vaba lund leiab piisavalt.
Kirjeldus vene keeles: Tsentralnõi kuru
Vaade Naroda oru poolt, kurul põhjapõdrad
Vaade Manaraga oru poolt, kuru on keskel vasakul terrassi kohal
Kar-Kari kuru ühendab Manaraga jõe orgu Balbanju jõe oruga ning on põhiline kuru, mille kaudu minnakse Zhelannoe baasist Manaragale. Meie ületasime kuru Manaraga-Balbanju suunas ehk edelast kirdesse. Tõus on terrassiga, esimene ots ei ole keeruline ja pole väga järsk, tõus terrassilt kurule aga meenutab Karpinskoe tõusu: sumamine lumes suurte kivide vahel, selle erinevusega et lumi on vahepeal jääs ja väga libe. Laskumine järveni ja sealt edasi on laugem ja väga mõnus suuskadega.
Kirjeldus vene keeles: Kar-Kari kuru
Lõpliku kurutõusu iseloom
Naroda, kutsutakse ka Narodnaja tipuks, on Uurali mäestiku kõrgeim tipp ja üldse Venemaa Euroopa osa kõrgeim tipp väljaspool Kaukasust. Nimi on tuletatud komikeelsest sõnast Nárada-iz, millel pole rahva ega rahvastega midagi pistmist, kuid venelased on selle suupärastanud. Suvine marsruudikategooria on umbes 1B vene järgi, talvine ehk veidi kangem pideva halva ilma ja libeduse tõttu.
Meie üritasime tippu kahel korral, esimene kord matka teisel päeval, kuid pöördusime esimeselt platoolt tagasi väga halva ilma tõttu - väga tugev tuul, lumetuisk ja olematu nähtavus. Teisel korral tegime tipukatse matka eelviimasel päeval suhteliselt sarnastes tingimustes, kuid kuna olime matka jooksul juba ennast karastanud, ei lasknud tormist ennast häirida.
Rada esimeselt suurelt tipuplatoolt kuni tipuni on tähistatud punaste värviringidega kividel, kuid neid võib tormis olla suhteliselt halvasti näha. Mingi ime läbi me nad siiski leidsime ja rassisime tipuni välja. Suusad jätsime platoo teise otsa, kust algab kivisem tõus, kuna seal ei ole suuskadega enam midagi teha. Enne tippu on suur puust rist, millest tipuni on veel umbes 100 vertikaalmeetrit tõusu. Tipus on metallist püramiid ja muud kola, nähtavus oli meil lumetormi tõttu nullilähedane (10-15 m), seega vaateid nautida ei saanud. Temperatuur tiputõusul umbes -10, tuulekülm veel lisaks.
Uku tehtud pildid peale Narodal käiku