7.Kasulikke tööriistu ja nõuandeid keskkonnasõbralike maaturismiteenuste arendamiseks.
Näiteid parimatest praktikatest
Embedded Files
7.1. Turismi ökomärgised
7.1. Turismi ökomärgised
Enamus turiste tahab kindlustunnet, et nende poolt valitud sihtkoht on ilus, puhas ja turvaline, aga neid on seni vähem huvitanud, kas (maa)turismiettevõte, mille teenuseid nad kasutavad, tegutseb keskkonnasõbralikult. Siiski on inimeste keskkonnateadlikkus kasvanud ja üha rohkem pööratakse sihtkoha ja reisikorraldaja valikul tähelepanu keskkonna-aspektidele. Et tarbijail oleks kergem leida turismiteenuseid ja –tooteid, mis arvestavad jätkusuutliku majandamise põhimõtteid, on ellu kutsutud turismi ökomärgised. Ökomärgiste eesmärk on propageerida säästva majandamise põhimõtteid turismis. Ökomärk aitab turismiettevõtjatel oma pakkumisi vastavatele sihtgruppidele turul paremini nähtavaks teha, teistest tegijatest positiivselt eristuda ning loob konkurentsieelise. Mõistagi on ökomärgise nõuete järgimine looduskeskkonna suhtes heaperemehelik toimimine.
Ökomärgiste ühised jooned on:
ökomärgise taotlemine on vabatahtlik, st turismiettevõte kohustub omal soovil täitma märgise nõudeid;
ökomärgise saamiseks on kehtestatud teatud kriteeriumid;
ökomärgis antakse ettevõttele peale auditit, mille käigus hinnatakse kehtestatud nõuetele vastamist;
ökomärgisega tunnustatud ettevõtted võivad kasutada vastavat logo
Eesti turismi ökomärgised
Rahvusvahelise keskkonnamärgisega Roheline võti Eestis liitunud turismiettevõtted täidavad märgisega seotud kohustuslikke kriteeriumeid, mis on seotud ettevõtte säästlikuma ressursikasutusega (nt elekter, küte, vesi, jäätmed, puhastus), Eestimaist päritolu toiduainete kasutamisega toitlustuses ning looduse ja kohaliku kultuuripärandiga seotud tegevuste propageerimisega oma piirkonnas. Märgisega saavad Eestis soovi korral liituda tunnustatud majutusettevõtted ning atraktsioonid (muuseumid, külastuskeskused, teemapargid, lõbustuspargid, loomaaiad). Rohelise võtme märk näitab, et turismiettevõte väärtustab keskkonnahoidu ning püüdleb kvaliteedi, mugavuse ja loodushoidliku toimimise ühendamise suunas.
Näiteid Rohelise võtme ökomärgist omavatest maamajutusettevõtetest vt ptk 2.1.
Roheline võti
Hiiumaa Roheline märk on kvaliteedimärk teenusele/tootele, milles on kasutatud kohalikku loodus- ja/või inimressurssi väärtustades traditsioonilisi oskusi ning kohalikku kultuuri. Hiiumaa Rohelise märgi ettevõte kasutab kõiki võimalusi, et oma tegevustega vähem koormata saare puhast loodust. Rohelise märgi ettevõte majandab säästes looduskeskkonda ja kutsub külalisi samuti keskkonnasõbralikult toimima. Hiiumaa Rohelise märgi teenindusettevõte kohustub:
kompostima või loomasöödaks kasutama toidujäätmed;
tootma võimalikult vähe prügi, hoidudes ühekordseks kasutamiseks mõeldud nõudest ja ülearusest (väike)pakendist;
sorteerima prügi ning eraldama sellest taaskasutatavad osad ja ohtlikud jäätmed;
kasutama vett ja elektrit säästlikult ja kutsuma ka külastajat sama tegema;
kasutama keskkonnale võimalikult ohutuid puhastusaineid;
eelistama hiiumaiseid ja eestimaiseid toorainet ja tooteid;
olema valmis jagama infot oma piirkonna loodus- ja vaatamisväärsuste kohta
Hiiumaa Rohelisel märgil on oma logo, mis eristab rohelise toimimisviisiga firmasid. Hiiumaa Rohelise märgi alla on koondunud eriilmelised teelisele öömaja ja kõhutäidet pakkuvad ettevõtted ning märk on omistatud ka paljudele kohalikele käsitöömeistritele.
Hiiumaa Roheline märk
Näide: Põhja Tooma puhkemajad Hiiumaal
Põhja Tooma puhkemajadele on omistatud Hiiumaa Roheline märk. Puhkemajad asuvad Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialal. Erinevates majades on kokku 30 majutuskohta, suur telkimisala, puuküttega saun koos kümblustünniga, lõkkeplats ja grillimisvõimalused. Lastele on mänguväljak, batuut ning aktiivseks puhkuseks saavad külalised kasutada liivast võrkpalliplatsi ja jalgpalliväljakut. Külastajatele korraldatakse loodus- ja jalgrattamatku.
Põhja Tooma puhkemajade peamisteks sihtgruppideks on lastelaagrite korraldajad, perepuhkajad ning väikesed seltskonnad.
Ettevõttel on oma teenuste turundamiseks kodulehekülg https://pohjatooma.wixsite.com/hiiumaa ning aktiivselt esitletakse end sotsiaalmeedias https://www.facebook.com/pohjatooma, kus huvilised leiavad sageli eripakkumisi. Samuti saab infot ning broneerida booking.com kaudu. Ettevõte osaleb Hiiumaa piirkonnaga koostöös ka messidel.
Ettevõte kannab Hiiumaa Rohelist märki ning järgib jätkusuutliku majandamise põhimõtteid: elektri saamiseks kasutatakse päikeseenergiat, prügi sorteerimisel lähevad biojäätmed komposti tegemiseks. Eelistatakse võimalikult kohalikke tooteid ja tooraineid. Olulisel kohal on kohalik toit.
Foto: Põhja Tooma Facebook
Põlvamaa Rohelisem märk on Põlvamaal toodetud kvaliteetsete toodete märgis, mis kinnitab toote või teenuse piirkondlikku päritolu, kõrget kvaliteeti, looduslike materjalide kasutust ning keskkonnasõbralikku tootmist. Märgiga tähistatakse toidukaupu ja mahetooteid, looduslikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning käsitööd, sest just need tooted on Põlvamaale iseloomulikud. Rohelisema märgiga tähistatakse ka loodus- ja kultuuritraditsioone väärtustavaid turismiteenuseid.
Märgi kasutamine motiveerib teenusepakkujat kasutama kohalikku toorainet ning aktiivselt tegelema tootearendusega. Rohelisema märgi kasutamisega kaasneb ettevõtjale müügitugi ja laiemad turustusvõimalused, klientidel aga on lihtsam Põlvamaalt pärinevaid kvaliteetkaupu ja teenuseid leida ning ostuotsust teha.
Põlvamaa Rohelisemat märki kandev turismitoode tutvustab Põlvamaaga seotud loodus- ja kultuuripärandit, kohalikku elu ja traditsioone, on loodushoidlik ja keskkonnasõbralik, propageerib ka teisi Põlvamaa kvaliteeditähisega tooteid ja müüb kohalikke suveniire, läbiviijad on teadlikud märgise sisust ning oskavad külastajatele anda sellekohast teavet ning teenuse juures on läbimõeldud klientide turvalisus, toote kvaliteet ja tagasiside saamine külastajatelt.
Põlvamaa Rohelisem märk
Näide: Pokumaa teemapark omab Põlvamaa Rohelisemat märki
Pokumaa teemapark Võrumaa ja Põlvamaa piiril on loodud Edgar Valteri “Pokuraamatu” ja selle nimitegelaste ainetel. Pokude looduslikud prototüübid on tarnamättad.
Pokude maailma juhatab külastajaid külastuskeskus Pokukoda, mis pakub üllatusi omapäraste treppide, käikude ja sisekujundusdetailide näol. Pokukojas saab näha Edgar Valteri originaalillustratsioone ja õlimaale, tutvuda tema loominguga ja ise pokusid meisterdada. Õpperadadel saab loodust tundma õppida, külakiigel kiikuda ja osaleda erinevates töötubades.
Foto T.Ardel
Ehtne ja Huvitav Eesti (EHE)
EHE märgis, mis lahti seletatuna tähendab Ehtne ja Huvitav Eesti, koondab enda alla omanäolisi ja Eesti-päraseid kvaliteetseid turismipakkumisi. EHE märgi eesmärk on esile tõsta maaturismiettevõtteid ja -teenuseid, mis pakuvad ehedat looduslähedast ja kohaliku kultuuriga seotud elamust ning lihtsustada keskkonnateadlikel pärandkultuuri väärtustavatel turistidel selliste teenuste ja toodete leidmist. Märksõnadeks on ehtne elamus, personaalsus, maalähedus, keskkonnasõbralikkus, traditsioonidele, lugudele ja kommetele toetumine, loodus-ja kultuuripärandi säilimine ja tutvustamine ning kohalike elanike heaolu.
EHE märgist võivad ettevõtjad taotleda lihtsatele, huvitavatele ja erilistele elamust pakkuvatele teenustele, nt giidiga linnulauluhommik; erinevad mõnusad loodusmatkad, olgu siis päeval või öösel; ratsamatk päikesetõusul, heinategu ja lakas magamine; sõirategu või naela sepistamine; giidiga ekskursioon vanadesse väega paikadesse või kultuurimatk ümbruskonnas; mõnus kosutav lõuna lihtsas talustiilis kodumajutuses Eestimaistest toiduainetest; isemoodi vanade asjade valmistamise töötuba; iidsetest aegadest suurepäraseid lõkkejutte puhuv jutuvestja; parvel ujuv saun, saunabuss, nostalgia-ja retrosõiduk, mida saab rentida meelelahutuse eesmärgil jm. EHE märki võib taotleda lisaks tavapärasele majutusteenusele ka elamusmajutusele, nt ööbimine metsavendade punkris, nõiamajakeses, tünnis, linnupuuris, heinalakas, saunapealsel pööningul, püstkojas jm.
EHE märgis kinnitatakse teenusele või teenuste kompleksile kolmeks aastaks eeldusel, et teenus või teenuste kompleks on pakkumisel olnud vähemalt üks aasta, selle kohta on olemas külastajate tagasiside ja täidetud on teised vajalikud kriteeriumid. Märgist saab taotleda Eesti Maaturismi Ühenduse kaudu, täpsem info kriteeriumite ja taotlemise tingimuste kohta siin
Eestis ei ole ükski (maaturismi)ettevõtte majutusteenusele EHE märgist taotlenud, küll aga kannavad EHE märgist paljud maaturismipakkumised.
Näide: Käsmu Meremuuseumi programm “Giidiga muuseumis” omab EHE märgist
Kohaliku giidi juhendamisel tutvutakse Käsmu Meremuuseumi vaatamisväärsustega nii õuealal kui muuseumihoones. Muuseumimajas eksponeeritav kollektsioon keskendub legendaarse kapteniküla ajaloole, tutvustades kõiki merega seotud valdkondi - meresõitu, kalapüüki, salakaubavedu, aga ka merd kui looduse osa ning foto- ja kujutava kunsti objekti.
Muuseumis on üle 75 tuhande säiliku. Õuealal tutvustatakse Käsmu ajaloolist laevaehitusplatsi-, Käsmu tuletorni ajalugu. Kirjeldatakse endisaegset ranna elu-olu lautrikohtade ja võrgukuivatus vabedega. Peatutakse nõukogudeaegse piirivalve jäljeõppeplatsi ja vaatetorni ning varjendi juures. Muuseumiala vaatamisväärsused on veel suured rahnud Majakamäekivi ja vaade Lemeti kivile, 300 aastane ankur, muinassaun ja loomulikult kaunis vaade merele. Külastuse kestus oleneb huvist:, põhjalik tutvumine kestab vähemalt 1,5 tundi, lühiülevaate saab 30-45 minutiga.
Legendaarne Käsmu Meremuuseumi giid Arne Valk
Foto T.Ardel
Rohkem näiteid:
Tamme talu ürdiaed http://tammetalu.eu/
Seiklusfirma 360 kraadi Kajakimatk Hiiumaa laidudel https://www.360.ee/matkad/kajakimatkad/kajakimatk-hiiumaa-laidudel-2-paevane
Vene talu külastus koos rahvusköögi degusteerimisega https://www.puhkaeestis.ee/et/vene-taluou-parnumaal
Klaara-Manni Puhke- ja seminarikeskus saunapakett “Klaara-Manni maanaiste spaa” http://www.klaaramanni.ee/paketid/maanaise-spaa/
7.2. Looduskaitsealad
7.2. Looduskaitsealad
Loodus on saanud turistidele kutsuvalt atraktiivseks. Huvi looduse vastu näitab jätkuvat tõusutendentsi. Üha rohkem külastajaid on kõrge keskkonnateadlikkusega. Enamus külastajatest ootab kvaliteetset keskkonda, ilusat puhast loodust ja hooldatud maastikku. Neid ootusi täidavad väga hästi Eesti looduskaitsealad. Kuigi loodusele on turism alati kahjulik (positiivne mõju võib olla sotsiaalne ja majanduslik, nt inimeste loodusteadlikkuse kasv), ei vastandata (enam) turismi ja looduskaitset, loodushoid on saanud üheks osaks turismimajandusest. Kaitsealasid korrastatakse, et loodusväärtusi säilitada ja asjahuvilistele tutvustada. Looduse ja kultuuri taluvuse ületamine on turismi aluste õõnestamine. Loodus ja kultuur on peamised motiivid inimeste reisisihi valikul. Teiselt poolt on loodus ja kultuur reisisihtkoha elanike rahvuslik rikkus, st et neil väärtustel pole otsest omanikku, need on kõigile kättesaadavad ressursid. Sellest tuleneb nende üleekspluateerimise oht. Loodus ja kultuur on ressursid, millel turism põhineb. Neid ressursse ei tohi majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritarvitada, sest siis ei ole turismimajandus pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
Eestis on 6 rahvusparki, kus on tihedalt põimunud loodus, kultuur ja ajalugu
Eesti suurimast ja vanimast Lahemaa rahvuspargist https://www.kaitsealad.ee/est/lahemaa-rahvuspark leiab piki poolsaari looklevaid kiviseid ja liivaseid rannaalasid ja loopealseid. Lahemaa on Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab palju suuri metsloomi. Populaarsed on ka Lahemaa 4 suurt mõisakompleksi.
Matsalu rahvuspark https://www.kaitsealad.ee/est/matsalu-rahvuspark on oluline lindude toitumiskoht rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel, tõeline linnuvaatleja paradiis.
Soomaa rahvuspark https://www.kaitsealad.ee/est/soomaa-rahvuspark on huvitav piirkond raba- ja kanuumatkadeks. Kõige põnevam aeg Soomaal on suurvesi ehk viies aastaaeg, mil kõik madalamad metsad, teed ja õued on üle ujutatud ja liigeldakse vaid vett mööda.
Vilsandi rahvuspark https://www.kaitsealad.ee/est/vilsandi-rahvuspark pakub huvi hülge- ja orhideehuvilistele. Seal asuvad suurimad hallhüljeste lesilad ja rikkalik merelinnustik. Avastamist ootavad ka kivististerohked paeastangud.
Karula rahvuspark https://www.kaitsealad.ee/est/karula-rahvuspark on kõige väiksem rahvuspark, mille kuppelmaastiku on kujundanud mandrijää ja küngaste vahel on peidus u 40 järve. Karula väärtuseks on pärandkultuurmaastikud.
Eesti rahvusparkidest noorim on Alutaguse rahvuspark. See on Eesti suurim okasmetsade ja soode ala ning oluline paljudele liikidele (meri- ja kaljukotkad, metsised, rabapüüd, kakud, loorkullid, lendoravad, pruunkarud jne).
Eesti kaitsealadest on tuntumad Kõrvemaa maastikukaitseala, kus suured metsad vahelduvad soodega; rabade- ja allikaterohke Endla looduskaitseala ning Eesti suurim deltasoostik – Emajõe Suursoo Peipsi järve ääres.
Eesti kaitsealade loetelu https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kaitsealade_loend
7.3. UNESCO nimekirjad
7.3. UNESCO nimekirjad
UNESCO maailmapärandi nimistu (World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised.
Vaimset kultuuripärandit nimetatakse tihti ka elavaks pärandiks, kuna tegu on kommete, tavade, teadmiste ja oskustega, millel on oluline koht tänapäeva inimeste elus ja mis annavad tunnistust seotusest eelmiste põlvkondadega. Olgu tegu siis seto leelo, hiiu huumori või suitsusaunas käimisega, need kultuurinähtused muutuvad koos aja ja oludega, ning just nii püsivad need tänapäeva inimeste jaoks tähenduslike ja väärtuslikena.
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
https://rahvakultuur.ee/vaimne-kultuuriparand/
UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon mainib muuhulgas järgmisi vaimse kultuuripärandi valdkondi: suulised traditsioonid ja väljendusvormid; esituskunstid; kogukondlik tegevus, rituaalid ja pidulikud sündmused; looduse ja ilmaruumiga seotud teadmised ja tavad; traditsioonilised käsitööoskused.
Suitsusaunatavade püsimiseks on Vana-Võromaa kultuuripärandist hoolivate aktiivsete inimeste eestvõtmisel suitsusauna teemaga järjepidevalt tegeldud. Suitsusauna traditsioon Vana-Võromaal
Näide: Mooska talu suitsusaun ja saunasuitsuliha
Mooska talu asub Võrumaal Haanjas, imekauni looduse rüpes Vällamäe jalamil. Siin elatakse kooskõlas looduse ja esivanemate pärandiga. Talupere soovib jagada oma elustiili ja vahendada külalistele kohalikku pärandkultuuri, mille uhkuseks on traditsiooniline kohalik toit ja suitsusaun. Nii tutvustatakse oma talu ja suitsusaunu, suitsusaunapärandit, mekkimiseks pakutakse pärandtoitu ja saunas suitsutatud liha, liigutakse ja hingatakse koos loodusega.
Rohkem näiteid: Haabja ehitamine Soomaal
Haabja ehitamine Soomaal on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse https://rahvakultuur.ee/2020/03/10/yhepuulootsiku-ehitamine-ja-kasutus-soomaal/
Haabjaehitus esindab laiemat ühepuupaatide ehitamise traditsiooni, mis on ühine paljudele soome-ugri hõimurahvastele. Seega väärib mitte ainult Soomaa haabjas, aga üldisemalt soome-ugri rahvaste ühepuupaadi ehitamise oskus kohta UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas.
MTÜ Eesti Haabjaselts ja MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus on 2018.aastal vastava protsessi algatanud https://rahvakultuur.ee/2020/03/23/eesti-nomineeris-soomaa-haabjakultuuri-unesco-vaimse-kultuuriparandi-nimistusse/
7.4. Jätkusuutlikud / rohelised sihtkohad (piirkonnad)
7.4. Jätkusuutlikud / rohelised sihtkohad (piirkonnad)
Edukas ja konkurentsivõimeline sihtkoht põhineb puhtal füüsilisel keskkonnal ning kohaliku kultuuri ja kogukonna positiivsel esitlemisel. Jätkusuutlikku maaturismipiirkonda või sihtkohta iseloomustab majanduslik ja sotsiaalne aktiivsus ning hästi hoitud loodus- ja elukeskkond. Jätkusuutlik maaturismi sihtkoht pakub turistidele positiivseid elamusi, põhineb koostööl, on hooliv turistide, kohalike elanike ja keskkonna suhtes. Jätkusuutlik maaturismitoode põhineb kohalikel ressurssidel (nende taluvuse piires), on uuenduslik, loov ja ehe.
Sihtkohtades, kus külastajate arv on suur ja on vajadus säilitada/kaitsta looduskeskkonda ja/või kohalikku kogukonda, nt mereäärsed alad, saared, looduskaitselade/rahvusparkide keskused, tuleb külastajate voogusid teadlikult juhtida ja turistide kontsentratsiooni hajutada. Sotsiaalselt ja majanduslikult mahajäänud piirkondades (mis võivad esmapilgul näida nn väheatraktiivse ääremaana) on maaturismi arendaja ülesandeks sealsete ressursside teadvustamine ning nende baasil turismiteenuste ellukutsumine ja turundamine, et köita turistide tähelepanu ning teenida majanduslikku tulu. Sihtkohtades, kus areng on toimunud isevoolu, võib probleemiks olla pakkumise ja nõudluse vaheline ebakõla (nt ebapiisav või ebaühtlane teenuse kvaliteet), seal on arendaja väljakutseks lõhe vähendamine nt koolituste korraldamise läbi.
Jätkusuutliku turismi korral on areng pigem aeglane, et kohalikud elanikud saaks muutustega orgaaniliselt kaasa minna ja kohaneda. Uuendused on planeeritud ja väiksemahulised ning säilitavad sihtkoha eripära/ainulaadsuse. Muutuste eestvedajaks ja läbiviijateks on kohalikud, kes näevad arengus elujärje paranemist Jätkusuutliku turismi puhul hoitakse tasakaal külastajate ootuste, vajaduste ja soovide, maaturismiettevõtete majanduslike ootuste, kohaliku kogukonna rahulolu ning keskkonna säilimise vahel. Roheline turism säästab piirkonda; parimal juhul on turism piirkonna arendamise ajendiks. Turismi jätkusuutlik arendamine vastab tänaste turistide ja neid võõrustavate kogukondade vajadustele, samal ajal kaitstes ressursse tulevaste põlvkondade jaoks.
Näide: Hiiumaa
Hiiumaa on ka UNESCO tunnustusega elukeskkond. Hiiumaal on unikaalne ja mitmekesine loodus, mis on säilinud tänu siinsete inimeste oskusele elada kooskõlas kauni looduse ja tundliku saarekeskkonnaga. Iseloomulikud on pikad liivarannad, sügavad vaikusest helisevad laaned, väikesed külad, kuulsad tuletornid – Hiiumaa on suurepärane koht aja mahavõtmiseks ja rahulikuks puhkuseks. Kaunis loodus, suurte lainetega surfirand, ideaalne paik matkamiseks, paadiga või purjeretkedel avastamiseks. Romantiline Sääretirp, kuulus Ristimägi, armas Kärdla vana elektrijaam, hubane Vaemla villavabrik, Põhilise leppe kivid, Helmerseni kivikülvi rändrahnud... Ka Ristna Merekaubamajas - mereprahi muuseumis on, mida vaadata ja mille üle mõtiskleda.
Hiiumaa on roheline säästliku mõtteviisi osas. Hiidlased teavad, et hästi elamiseks tuleb hoida tarbimine mõistuse piirides. Esivanemate põline oskus elada täna nii, et jaguks ka homme, on siinse jätkusuutlikkuse ja arengu alus. Külastajad on oodatud helisevale Hiiumaale – puhkama, nautima, avastama – nii, et hing lööb helisema.
Foto: Kõpu tuletorn Hiiumaal
ÕPPEÜLESANNE
I. Vali õiged vastusevariandid!
1. Turismitoote ökomärgisega märgistamine
a) aitab keskkonnateadlikul kliendil säästva turismi põhimõtetele vastavat turismitoodet paremini leida
b) säästab raha (on ökonoomne)
c) on populaarne maaturismiettevõtjate hulgas
d) kaunistab turismitoodet
e) loob püsiva sideme inimese ja looduse vahel
f) annab ettevõttele turundusliku eelise
2. Ökomärgise taotlemine annab turismiettevõttele
a) kiirema kasumi
b) personalile paremad palgad
c) maksusoodustuse
d) konkurentsieelise
3. Rohelisem Põlvamaa ökomärgisega märgistatakse
a) Põlvamaa looduskaitsealasid ja seal tegutsevaid turismiettevõtteid
b) Põlvamaal toodetud kõrge kvaliteediga, looduslikust materjalist, kohalikke traditsioone edasikandvaid tooteid ja turismiteenuseid
c) Põlvamaal ökotoitu pakkuvaid toitlustusettevõtteid
d) Põlvamaal asuvaid majutusettevõtteid
e) kõiki Põlvamaal tegutsevaid ökoturismiettevõtteid
4. Rohelist võtit omava ettevõtte
a) kogu personal
b) administraator
c) juht/omanik
d) keskkonna koordinaator
peab olema teadlik ettevõtte keskkonna-alasest tegevusest ning andma külastajatele infot Rohelise võtme programmi kohta
5. Hiiumaa rohelist märki kandvad tooted ja teenused
a) väärtustavad hiidlaste omapärast huumorit
b) on Hiiumaad külastatavate turistide vaieldamatud lemmikud
c) on seotud Hiiumaaga
d) näitavad hiidsuurt muret Hiiumaa keskkonna suhtes
II. Vasta küsimustele!
1. Millised looduskaitsealad asuvad Sinu kodupiirkonnas? Mõtiskle, milles võiks / saaks nendega koostööd teha?
Kas piirkonnas, kus asub Sinu maaturismiettevõte / Sinu praktikaettevõte, on pakutavad turismiteenused keskkonnasõbralikud? Palun vastust põhjendada
Page updated
Google Sites
Report abuse