Praktilisi näpunäited-nõuandeid säästva majandamise kohta:

• Säästva eluviisi portaal

• Säästva turismi tegevusjuhend

• E-õppematerjal Jätkusuutlik arendustegvus

3.1. Energia säästmine ja tootmine

3.2. Veetarbimine ja kokkuhoid

Soovitusi turismiettevõtjale vees säästmiseks:

• ehitada ehitised ja rajatised veekaitsenõuetega vastavuses olevatesse asukohtadesse

• rakendada kohalikke tingimusi arvestavat looduslähedast reoveepuhastusviisi

• hoida kraanid korras (et ei tilguks)

• hoolitseda lekete puudumise eest veesüsteemis ja kanalisatsioonis

• vähendada/piirata puhastus- ja desoainete kasutamist

• vooluhulga vähendamiseks kasutada kang- ja automaatsegisteid ning rõhuühtlustusventiile

• paigaldada kraanidesse ja duššidesse veehulga reguleerimise tihendeid ja sõelu

• kasutada kahesüsteemset WC-potti jm säästuprogrammiga sanitaartehnikat

• muuta veekasutamise käitumisharjumusi ja kutsuda üles ka kliente seda tegema: käia duši all mõistliku kestusega, mitte lasta veel voolata ajal, mil harjad hambaid jms

3.3. Jäätmemajandus

3.4. Keskkonnasõbralikud pesuvahendid ja puhastusained

Lisaks nö revolutsioonile toidutööstuses – üha rohkem inimesi väärtustab puhast ja tervislikku toitu, toimub midagi sarnast ka puhastusvahendite ja pakendite vallas, kus looduslikud tooted on võitnud paljude tarbijate ja ettevõtjate südamed.

3.5. Ohtlike ainete käsitlemine

Ohtlike ainetega ümberkäimist reguleerib kemikaaliseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/75303

Rohkem infot ja selgitusi: https://www.envir.ee/et/testohtlikud-ained

3.6. Toit ja toitlustusteenused

3.7. Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine ehituses ja sisekujunduses

3.8. Ökosüsteemi teenused ja bioloogiline mitmekesisus

Elurikkus on jätkusuutlike maaturismiteenuste loomise alus

Looduslikud ressursid on meie kõigi ühisvara, millest meil kõigil on õigus osa saada. Samas lasub meil kõigil ka kohustus ja vastutus hoida neid puhtana ja kasutuskõlblikuna. Eluks on vaja puhast õhku ja kvaliteetset joogivett, maastikke ja veekogusid, mulda ja tolmeldajaid. Neid tasuta saadavaid hüvesid nimetatakse ökosüsteemi teenusteks, mille all mõistetakse keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub. Ökosüsteemi teenused on maaturismiteenuste loomise eelduseks.

Igapäevases elus me ei mõtle sellele, et elurikkus e bioloogiline mitmekesisus omab tähtsat rolli inimese elukvaliteedi tagamisel. Bioloogiline mitmekesisus on Maal elavate organismide paljusus: taimed ja loomad, sh mikroorganismid, bakterid, geenid, mis üheskoos kompleksselt toimivad ümbritsevas keskkonnas, luues ökosüsteeme, nt maastikud. Bioloogiline mitmekesisus ei esine ainult puutumatus looduses, vaid ka inimese poolt mõjutatavatel aladel: linnades, põllumajandus-, metsandus- ja asustatud maapiirkondades.

Tänu bioloogilisele mitmekesisusele on inimesele kättesaadavad eluks vajalikud toiduained ja tööstuse toormaterjalid. Liigirikas elustik toetab tava- ja mahepõllumajandust, metsandust, kalandust, toidu- ja turismisektorit. Bioloogiline mitmekesisus hoiab inimese tervist ja heaolu ning pakub puhkamis- ja lõõgastumisvõimalusi. Bioloogiline mitmekesisus toetab kohalikku eluolu ja aitab parandada elujärge. Vaheldusrikas loodus suurendab piirkonna head mainet, aitab seda paremini turustada, muuta turistidele atraktiivsemaks ning luua juurde uusi töökohti.

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemisel on laiaulatuslikud sotsiaal-majanduslikud tagajärjed. Elurikkuse hoidmine aitab kindlustada, et loetletud hüved on kasutada (sh ka maaturismiteenuste loomisel) nii tänastel kui ka tulevastel põlvkondadel.