Veenõuded. Alates sellest, et kraanid, potid, dušid ja nõudepesumasinad valitakse lähtudes veesäästu põhimõtetest, kuni mitmesuguste soovituslike nõueteni, näiteks et külalistele pakutakse kraanivett ning tualetis kasutatakse loputusveena vihmavett.

Puhastusnõuded. Lisaks laiemalt tuttavale käterätivahetusele ainult kliendi soovi korral on puhastusainete kasutamine täpselt doseeritud ning teatud ained ka välistatud.

Jäätmenõuded. Ettevõte sorteerib ise jäätmeid ning on teinud selle mugavaks ka külastajatele. Välditakse igasugust ülepakendamist ja ühekordsete nõude kasutamist.

Energianõuded. Uusi seadmeid ostetakse energiatõhususe ja ökomärgistest lähtudes, kasutatakse taimereid, tühje tube asjata ei köeta, hooldatakse regulaarselt rasvafiltreid ja ventilatsiooniseadmeid, et need ei suurendaks energiakulu.

Toidunõuded. Hommikusöögi menüü sisaldab vähemalt 50% ulatuses Eestis toodetud tooteid või toorainet. Kohalikel traditsioonidel põhinev roog, mille põhikomponendid on Eestis toodetud, on ka à la carte menüüs ja kliendile nähtavalt märgitud. Soovituslik on öko- ja õiglase kaubanduse toodete kasutamine.

Õuehooldus. Ettevõtte territooriumil ei kasutata pestitsiide, kastetakse hommikul või õhtul, et säästa vett.

Ostud. Paberkäterätid ja tualettpaber on ökomärgisega või kloorivabalt pleegitatud paberist, kontoripaber samuti ökomärgisega või ümbertöödeldud. Rohelise Võtme kriteeriume järgivad ka tellitavate teenuste osutajad (pesupesemine, koristus) ja ettevõttega seotud teiste teenuste pakkujad (juuksurisalong, tervisekeskus). Soetatavad autod on madala CO2 emissiooniga.

Täpsemad Rohelise Võtme kriteeriumid ja taotlemise tingimused: https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/kvaliteet-turismis/roheline-voti

Ööbimisvõimalusi pakkuvad ettevõtted rahvusparkides ja RMK matkaradadel järgivad samuti keskkonnasäästlikku mõtteviisi tulenevalt asukoha spetsiifikast. https://loodusegakoos.ee/broneeri-maja

Elu Soomaa rahvuspargi territooriumil sõltub suuresti ilmast. Tegevusi looduses jätkub kõikidele sihtrühmadele. Võimalik ööbida matkaradadele jäävates metsamajades ja -onnides ning loodusmajades. Nii nagu looduses, järgitakse ka neis keskkonnasõbralikke põhimõtteid.

Piirkonnas tegutsevad ettevõtjad julgustavad kliente olema looduses keskkonnasõbralikumad. Üle poole ettevõtetest taaskasutavad jäätmeid. Peamised keskkonda säästvad teguviisid on näiteks jäätmete sorteerimine, orgaanilise jäätmete komposteerimine ja taara kogumine ning vastuvõttu viimine. Hinnanguliselt pooled piirkonnas tegutsevatest ettevõtetest kasutavad keskkonnasõbralikke tooteid: riidest käterätikud ja spetsiaalsed ökopuhastusvahendid. Kliente julgustatakse olema keskkonnasõbralikumad ka ettevõttes ning säästetakse vett ja energiat, kastmisel kasutatakse jõevett. Üksikud ettevõtted kasutavad taastuvaid energiaallikaid või päikeseenergial toimivaid lampe, millel on hämarandurid.

2.2. Toitlustusteenused (kohalik toit, mahetoit)

Kohalik toit ehk lähitoit

Üks suundumus toidumaailmas, sh maaturismis - kohaliku toidu väärtustamine - haakub hästi rohelise turismiga. Kohaliku ehk lähitoidu all mõeldakse Eestis kasvatatud toorainest ja Eestis toodetud toitu, mille tarneahel tootja – töötleja – tarbija on võimalikult lühike. Lähitoidu idee tuleb sellest, et kauplustes müüdavad toiduained on nö anonüümsed, st ostja ei tea nende päritolu ega täpset koostist ja seega on tal raske usaldada sellise toidu tervislikkust. Tark tarbija aga tahab toidust ja toidutootjast teada kõike, ta soovib teada, milliste väärtuste eest ta toitu ostes maksab.

Lähitoit on toodetud tarbimiskohast 50-150 km raadiuses, selle kasvatamisel ja töötlemisel järgitakse keskkonnasõbralikkuse põhimõtteid. Arvestades Eesti väiksust, võib mitte väga rangelt võttes kogu Eestis toodetud toitu pidada kohalikuks. Kohalik toidutoore tuleb kasvatajalt, keda ostja tunneb, tal on side kasvatajaga. Toit valmistatakse koduselt ning on teada, millest toit koosneb.

Rohelise mõtteviisiga maaturismiettevõtte külastajad hindavad kohalikest toorainetest traditsioonilisel viisil valmistatud roogasid. Täna aga ei pruugi toiduelamus tähendada vaid toidu söömist; trendikas klient soovib ise kohaliku toiduguru juhendamisel koha peal toidutooret hankida (nt koos turul käia või sadamas kalameestelt kala ostmas käia vm) ning sellest ühiskokkamise käigus põneva roa valmistada. Kohapeal kasvatatu ostmine ja sellest toidu valmistamine toetab kohalikku majandust (tootjat).

2.3. Aktiivse puhkuse teenused (aktiivsed tegevused, matkakorraldus, varustuse rendi teenused, loodusretkede juhtimine jm)

Üheks laialdasemalt levinud puhkuseaegseks tegevuseks on looduse nautimine ja tundmaõppimine, milleks on väga palju erinevaid võimalusi.

Jätkusuutliku loodus- ja aktiivse puhkuse üheks eelduseks võib olla asumine looduskaunis ja/või looduslikult huvitavas kohas, kuid ainult sellest ei piisa. Et loodusest saaks mõjus osa turismitootest/reisielamusest, peab võõrustaja oskama looduse tarkusi ja omapära esile tuua. Jätkusuutlike looduspuhkuste pakkumiste kvaliteeti on võimalik luua koostöös kaitsealade haldajate, turismiettevõtjate ja kohalike elanikega. Kindlasti saab looduspuhkust pakkuda ka looduskaitsealadest ja rahvusparkidest eemal – üldiselt on Eestis hõre inimeste asustustihedus ja mitmekesiseid looduslikke alasid leidub kõikjal Eestimaal.

Rohelise turismi põhimõtete järgimisel ja ettevõtluse majandusliku tasuvuse seisukohast on olulised asjatundliku giidi-retkejuhi poolt juhendatud käigud loodusesse. Hästi organiseeritud matk juhendaja saatel on jätkusuutliku loodus- ja kultuuripuhkuse võtmepunkt, mis annab külastajale sissevaate piirkonna elusse-olusse ning loob meeldivad emotsioonid ja mälestused. Ideaalne on, kui giid-retkejuht on kohalik inimene, kes oskab teekonda valida, loodusõrnu kohti vältida ning kohalikke olusid arvestada. Hea matkajuht on osav looduse vahendaja. Looduse vahendamise all mõistetakse loodus­teaduste erialase keele “tõlkimist” tavainimesele arusaadavasse keelde, selgitades looduse seaduspärasusi vahetu kogemuse kaudu, mitte pelgalt infot edastades. Professionaalne giid-retke­juht:

• tunneb piirkonna loodust ning oskab seda esitleda kui tervikut, milles inimesel on oluline osa;

• ei räägi liiga palju – kõike ei jõua ja ei saagi ära rääkida, looduse­nautija austab ka vaikust ning isemõtlemist ja –tundmist;

• oskab aktiviseerida kõiki turisti meeli, näiteks: kõrvad kuulevad mere kohinat, suu maitseb metsmaasikaid, nina tunneb männivaigu lõhna, jalatallad tunnevad sambla pehmust, silmad näevad valguse ja varju mängu männitüvedel;

• oskab välja tuua uusi tahke ka tuntud asjades ja nähtustes ning luua seoseid;

• kõneleb ainult näoga grupi poole seistes (mitte liikudes), tema diktsioon on selge, ta väldib liiga keerulisi mõisteid, võõrsõnu, slängi, parasiitsõnu;

• tunneb oma sihtgruppi ja oskab lähtuda nende eelnevatest teadmistest ja kogemustest;

• oskab hoiatada võimalike ohtude eest ning suudab gruppi koos hoida valides sobiva liikumiskiiruse (grupi kõige aeglasema liikme järgi);

• suhtleb kogu grupiga, kaasab grupiliikmeid küsimuste esitamisega, pisiülesannete andmisega jms;

• annab aega filmimiseks ja pildistamiseks;

• entusiastlik ja positiivse eluhoiakuga;

• teab looduslike olude hetkeseisu ning oskab soovitada sobivat riietust, jalanõusid ja matkavarustust;

• kasutab kolme aega: minevikku, olevikku ja tulevikku;

• oskab adekvaatselt toimida õnnetuste korral;

• toimib ettenähtud ajakava arvestades

Loodushuvilise turisti jaoks võib turisminõudluse tekitajaks olla matkarada või looduse õpperada, mis on looduses märgistatud ja skeemiga varustatud. Sel juhul on turismitoote arendaja roll pakkuda giid-retkejuhi teenust ja, miks mitte, ka teisi turismiteenuseid ning koostada infomaterjal ja looduspaketti reklaamida. Elu on näidanud, et paljud turistid on huvitatud lühikese kestusega (30 min - 3 tundi) hästi ettevalmistatud elamusprogrammidest, milles osalemine ei nõua nimetamisväärset pingutust. Keskkonnasõbraliku loodusturismi paketi põhisisuks võib matka kõrval olla looma- ja/või linnuvaatlus, loo­dusfotograafia, metsaandide varumine ning nendest hoidiste valmistamine. Seene- ja marja­korjamine ei tohiks olla röövretk metsa, vaid võiks sisaldada ka seente ja taimede tundmaõppimist.

Need, kes soovivad Eestimaa eri paigus matkata omapäi, ilma (kohaliku) giidita, soovivad ettevõtetest laenutada mitmesugust varustust, nt kanuud, süstad, paadid, jalgrattad, tõukerattad, räätsad, kõndimiskepid jm. Omal käel liikuvad turistid on huvitatud kohalike olude selgitamisest, soovitustest kuhu minna ja mida vaadata. Ilmtingimata on vaja ohutuse instruktaaži ja varustuse kasutamise juhiseid. Neile võib kaasa anda kaardi, kus marsruut on märgitud. Varustuse rendi hind sõltub inimeste arvust, kasutusaja pikkusest, aga ka nõudlusest. Enne matka on vaja kokku leppida kokkusaamise aeg ja koht ning matka lõpp-punkt. Kasulik on turistidele broneeringut kinnitades meelde tuletada, mida nad peaksid kaasa võtma ning et rõivastus peaks olema valitud vastavalt ilmale ja jalga on hea panna mugav matkajalats.

2.4. Avatud talud

2.5. Puhkekülad, puhkelaagrid, sh autokaravanide platsid ja kämpingud