Sinilind, mis oli mu 9. klassi lennu lõpulavastus, on samuti sügavalt tähenduslik. Kuigi terve lend ei osalenud selles, tundub mulle, et selle loomine tõi meid enne lõpetamist lähedasemaks. See polnud kerge, annetasime oma vaba aja, et kõik valmis saada, aga tänu kõigi panusele sündis midagi tõeliselt võimast.

Folk on mind sügavalt mõjutanud, kuigi olen seal osalenud alles kaks korda. Kuid need kaks korda on olnud piisavad, et muuta see sündmus suve üheks kõige erilisemaks osaks. Juuli viimased päevad Viljandis on täidetud muusika, imelise seltskonna ja ülehinnatud toiduga. Folk on mulle eriti lähedane ka seetõttu, et Viljandi on minu lapsepõlve mälestuste linn – koht, kus veetsin aega oma vana-vanaema juures. Tänavad, mida olen lapsena tundma õppinud, loovad sideme mineviku ja praeguse hetke vahel. 

Minu jaoks tähendavad lumelauatamine, Folk, Sinilind ja kunst kõik kokku just seda oma.

Kunstist võiksin rääkida lõputult. Väikesest peale olen leidnud rõõmu ja lohutust igasugusest kritseldamisest. See kirg on kasvanud ja arenenud tänaseni. Loomulikult ei ole kunst alati kerge olnud, kuid kõige selle vaeva ja pingutuse taga peitub pühendumus, mis teeb lõpptulemuse seda kõike väärivaks.